Obsah (5)

§ 61§ 11§ 12§ 10§ 64

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 11.04.2025, Tallinn 3-25-946 Haldusasi X. Xi kaebus Maksu- ja Tollia

) §-s 61.

§ 61

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab maksuhaldur üldjuhul enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduma maksukohustuslase poole. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur korralduse kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht (

§ 61lg 3).

5. Seadusandja on maksuhaldurile andnud laia kaalutlusruumi otsustamaks maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (

§ 11lg 2).

Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (

§ 12

), vältides seejuures üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (

§ 10lg 3).

Kohtumenetluse raames saab kohus seega kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kohaseid asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega kaebajale pandud kohustus proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri asemel.

1. Minu hinnangul on X. Xle tehtud korraldus kooskõlas maksukorralduse seaduse sätetega ja on nõuetekohaselt põhistatud ning proportsionaalne. 6.
2. Korralduses on MTA märkinud maksukohustuslase nime, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, märgitud on ka kontrollitav maksu liik ja maksukohustuse periood (vt korralduse
3. lõik). Korraldusest nähtub ka, et MTA on enne X. Xlt teabe nõudmist pöördunud kontrollitava enda poole ja vastavat teavet kontrollitavalt ei saanud. Lisaks on korralduses põhjendatud, miks peab MTA vajalikuks teabe nõudmist just X. Xlt (X. X on ehitisregistrisse esitanud dokumente) ning välja toodud, et nõutud teavet vajab MTA tuvastamaks, kes milliseid töid tegi ja kuidas toimus tehtud tööde üleandmine ja nende eest tasumine (vt korralduse 3.lõik). 2 3-25-946 6.
4. Seega on korraldus kooskõlas maksukorralduse seaduses sätestatuga ning MTA on vaidlustatud korraldust piisavalt põhjendanud. MTA-l ei ole siinjuures kohustust kolmandale isikule detailsemalt selgitada maksukohustuslase poole pöördumise asjaolusid sh menetlustaktikalisi argumente. Maksuhaldur ei pea korralduse adressaati teavitama sellest, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha. Maksuhaldur ei pea ka põhjendama, kuidas on kolmandalt isikult nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (vt Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-90-13 p 11). 6.
5. Põhjendamatuks ei saa pidada ka korralduses sisalduvat nõuet ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Selline kohustus on õiguspärane

§ 61

lg 1 alusel ning korralduses on välja toodud ka kaalutlused, miks peab maksuhaldur käesoleval juhul kõige efektiivsemaks teabe kogumise viisiks kolmanda isiku ilmumist maksuhalduri ametiruumidesse. Vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust ja vältida väärtimõistmist, samuti küsida jooksvalt täpsustavaid lisaküsimus. MTA ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Kaebusest ei nähtu, et ilmumine MTA ametiruumidesse oleks kaebajal objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalu või liigselt koormav. Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse täitmine võimalik, saanuks ta vajaduse korral sellest maksuhaldurit teavitada ja taotleda korralduse muutmist. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne. 7. Eelpool olen juba selgitanud, miks ma leian, et viidatud korraldusega kaebajale pandud kohustused ei ole ebaproportsionaalsed ning seda, et kaebusest ei nähtu, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt X. X õigusi. Vastupidist järeldust ei saa teha ka korralduses nõutava teabe sisu ja mahtu hinnates. Ei nähtu ka, et käesoleval juhul esineks

§ -s 64 sätestatud teabe nõudmisest keeldumise aluseid. Isegi kui selliseid aluseid esineks, ei muuda see vaidlustatud korraldust õigusvastaseks, sest kaebajal on võimalik selliste asjaolude ilmnemisel maksuhaldurit teavitada (

§ 64lg 3).

Kohtul puudub alus eeldada, et maksuhaldur jätkaks sellises olukorras teabe nõudmist kaebajalt.

1. Lisaks saab riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha 200 euro ulatuses. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastan X. Xi kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel, sest kaebusega seotud võimalik riive on väheintensiivne ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
3. HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel.
4. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 3