Obsah (4)

§ 657§ 654§ 175§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-3834 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-G

§ 657lg 1 p 2 ja p 21).

28. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses tõenditena Harju Maakohtu 06.12.2023 määruse tsiviilasjas 2-23-16354 kostja saneerimismenetluse algatamise kohta, kostja saneerimiskava, saneerimisnõustaja taotluse saneerimiskava tühistamiseks ning maakohtu 25.04.2025 määruse kostja saneerimiskava tühistamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid on põhjendatud võtta asja materjalide juurde (

§ 654lg 3 p 2).

6

1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei saanud laenulepingut üles öelda selle tõttu, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuuluvat osamakset 116,57 eurot, mis sisaldas nii põhiosa kui intressi. Kuigi VÕS § 399 lg 1 p 2 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi, on pooled antud juhul teisiti kokku leppinud. Laenulepingu p 4.1.2 järgi on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 30 päeva möödumist laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. Hageja ei ole esitanud kostjale kirjalikku teatist 28.01.2023 maksmisele kuuluva osamakse õigeaegselt tasumata jätmise kohta. Lisaks tasus kostja osamakse 08.02.2023 (dtl 223), s.o enne 30 päeva möödumist rikkumisest. Seega ei olnud hagejal alust laenulepingut üles öelda selle tõttu, et kostja viivitas 28.01.2023 osamakse tasumisega.
2. Lisaks on hageja 07.02.2023 ülesütlemisavalduses ülesütlemise alusena tuginenud sellele, et kostja kohustusi tagava vara väärtus on oluliselt vähenenud. Laenulepingu p 4.1.1 järgi on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui lepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning laenusaaja ja laenuandja ei jõua kokkuleppele laenu täiendava tagamise osas. Laenulepingu p 5.1 sätestab, et laenusaaja vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Maakohus leidis, et kostja kohustusi tagava vara all tuleb silmas pidada kostjale kuuluvaid asju ja varaliselt hinnatavaid õigusi, kuid kostja kohustusi arvesse võtta ei saa. Ringkonnakohus ei nõustu selle tõlgendusega. TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb kostja vara väärtuse hindamisel arvestada ka kostja kohustusi.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada, milline oli kostja vara väärtus laenulepingu sõlmimise ajal ja milline laenulepingu ülesütlemise ajal. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et võrreldes 30.06.2021 seisuga on 31.12.2022 seisuga kostja vara väärtus vähenenud ning kahjum kasvanud. Ringkonnakohus märgib, et kostja 30.06.2021 konsolideeritud majandusaasta aruandest nähtub, et kostja varade suurus oli 3 048 945 eurot ja kohustuste suurus 2 085 962 eurot. Omakapital oli 962 983 eurot (dtl 119). Kostja 31.12.2022 konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli kostja varade suurus 3 625 569 eurot ja kohustuste suurus 3 047 577 eurot. Omakapital oli 577 992 eurot (dtl 135). Võrreldes 30.06.2021 seisuga oli kostja omakapital 31.12.2022 seisuga küll langenud, kuid oli siiski 577 992 eurot. Laenulepingust tuleneva kostja kohustuse jääk ülesütlemisavalduse esitamise ajal oli ca 9000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et laenulepingu p 4.1.1 mõttes tuleb varade väärtuse oluliseks vähenemiseks pidada varade väärtuse sellist langust, mille tagajärjel on oht, et kostja ei suuda täita hageja ees oma kohustusi. Arvestades omakapitali suurust 31.12.2022 seisuga, ei ole hageja tõendanud, et laenulepingu ülesütlemise ajal (s.o 2023 veebruaris) selline oht oli. Kuigi kostja kahjum oli 31.12.2022 seisuga suurenenud (kostja oli kahjumis ka 30.06.2021 seisuga), ei muuda see asjaolu, et kostja omakapital 31.12.2022 seisuga oli 577 992 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et vandeaudiitor on viidanud varade allahindamise 7 küsimusele. Ringkonnakohus märgib, et vandeaudiitor on seoses kostja 2022.a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisega viidanud vajadusele viia läbi vara väärtuse teste, kuid samas selgitanud, et kuna juhtkond ei ole teste teinud, siis on ebaselge, kas ja kui palju tuleks varasid alla hinnata (dtl 192-193). Seetõttu ei saa ka vandeaudiitori aruande põhjal asuda seisukohale, et laenulepingu ülesütlemise ajal oli varade väärtus langenud ulatuses, et esines oht, et kostja ei suuda oma kohustusi hageja ees täita. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja on 29.09.2023 esitanud oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja 2029.a septembri seisuga kõik igakuised laenulepingujärgsed maksed tasunud (dtl 223). Ülaltoodust tulenevalt ei ole laenulepingu p-s 4.1.1 märgitud laenulepingu ülesütlemise aluse esinemine 2023.a veebruari seisuga tõendatud.
4. Laenulepingu ülesütlemise kehtivuse hindamisel ei oma tähendust, et Harju Maakohtu 06.12.2023 määrusega algatati kostja saneerimismenetlus ning maakohtu 18.06.2024 määrusega kinnitati kostja saneerimiskava, mis tühistati maakohtu 25.04.2025 määrusega. Käesolevas asjas nõuab hageja laenu tagastamist tulenevalt asjaolust, et ta ütles 07.02.2023 avaldusega lepingu üles. Seega on vaja hinnata ütlesütlemise eeldusi 2023.a veebruari seisuga ning need ei leidnud tõendamist. Kostja majandusliku olukorra hilisem muutus ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ka kohtule esitatud kostja saneerimisega seonduvad dokumendid ei kinnita laenulepingu p. 4.1.1 sätestatud ülesütlemise aluse olemasolu 2023.a veebruari seisuga.
5. Kuna laenulepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, siis on laenulepingu jäägi väljamõistmise nõue põhjendamatu. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka kohtueelsete õigusabikulude nõue ja viiviste nõue.
6. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud maakohtus 39,7 tunni eest summas 8508 eurot (käibemaksuta), millele lisandub viivis. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja lepinguliste esindajate õigusabikulud 30 tunni eest, keskmise tunnitasuga 214,31 eurot, s.o 6429,30 eurot. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses kostja esindajate ajakulu. Samuti palus hageja kontrollida esindaja tunnitasu määra.
7. Kolleegium leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise osas on hageja apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Maakohus pidas kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodi 22.03.2023-06.04.2023 eest põhjendatuks 8 tunni ulatuses (kostja palus selle ajavahemiku eest välja mõista õigusabikulu 9,9 tunni eest). Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (5 lk + lisad), tuleb hagimaterjalidega tutvumise, selle analüüsi, kliendiga suhtluse ning esindajate omavahelise suhtluse (s.o 22.03.2023-06.04.2023 tehtud toimingud) põhjendatud 8 ajakuluks pidada kokku 5 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu selles osas vähendada 3 tunni võrra.
2. Maakohus pidas kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodi 12.04.2023 – 17.04.2023 eest põhjendatuks 10 tunni ulatuses (kostja palus selle ajavahemiku eest välja mõista õigusabikulu 15,5 tunni eest). Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus märgib, et sellel ajavahemikul tehtud toimingud koosnevad hagile vastuse koostamisest. Kostja hagi vastus on ca 4 lk + lisad. Kolleegiumi hinnangul on selle koostamise põhjendatud ajakulu 6 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu selles osas vähendada 4 tunni võrra.
3. Kostja esindajatel kulus ajavahemikul 24.08.2023-29.09.2023 kohtu 24.08.2023 nõude analüüsile ja sellele vastuse koostamisele 6,8 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks ajakulu 5,5 tundi. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et kostja 29.09.2023 vastus kohtu nõudele on ca 1,5 lk + lisad. Arvestades kohtunõude sisu ja selle vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kohtunõudele vastuse koostamise ja sellega seonduvate toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu vähendada 2 tunni võrra.
4. Kostja esindajatel kulus perioodil 29.09.2023-13.10.2023 hageja seisukohtade ja tõendite analüüsile, hageja seisukohale vastuse kirjutamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 7,4 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks ajakulu 6,4 tunni ulatuses. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et dokumentidega tutvumise ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades dokumentide sisu ja mahtu, on eelnimetatud ajaperioodil tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5,4 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu vähendada 1 tunni võrra.
5. Kokku tuleb maakohtu poolt vajalikuks peetud kostja lepinguliste esindajate ajakulu vähendada 10 tunni võrra. Seega on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu kokku 20 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab ringkonnakohus esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 200 eurot (käibemaksuta). Seega on kostja menetluskulud põhjendatud maakohtus 4000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud 4000 eurot ületavas osas ja 4000 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmises osas. Tühistatud osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas, ning et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 171lg 1, § 178 lg 4).

Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 9 (allkirjastatud digitaalselt) 10