Obsah (9)

§ 429§ 430§ 645§ 431§ 432§ 168§ 124§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn K

§ 429alusel ning tema töötasu nõude suuruseks jääb 8492,56 eurot.

3.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2020 aasta septembril suulise töölepingu, mille alusel asus hageja tööandja juurde täistööajaga tööle tootmisjuhina. Hageja viidi 07.11.2022 tõsise terviserikkega kiirabi poolt haiglasse erakorralise meditsiini osakonda põhjusel, et hageja vererõhk oli kaugel üle normi. Hageja tervis sai pideva emotsionaalse vägivalla tõttu raskelt kahjustada ning sellele lisandus pidev mure töötasu mittemaksmise pärast. Hageja esitas tööandjale 20.12.2022 nõudekirja, milles palus tööandjal maksta välja töötasu, puhkusetasu ning millega nõudis tööandjale tervise kahjustamisega tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Hageja ütles 12.01.2023 töölepingu üles töölepingu TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Tööandja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
3. Harju Maakohus võttis 06.12.2024 kohtuotsusega vastu hageja osaliselt hagist loobumise töötasu nõudest summas 1451,02 eurot (bruto), jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Menetluskulusid kohus kindlaks ei määranud. APELLATSIOONKAEBUS
4. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub teha uue otsuse, tühistades maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda (kohtuotsuse resolutsioon punktid 2 ja 3), ülejäänud osas (resolutsiooni punkt 1) jätta maakohtu otsus muutmata ja rahuldada hageja hagi 14 636,95 euro suuruses summas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 8492,56 eurot, saamata jäänud puhkusehüvitise brutosummas 1497,39 eurot, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise brutosummas 4647 eurot, rahuldada hageja mittevaralise kahju nõue 2000 euro suuruses summas, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt välja vastavalt esitatud ja tulevikus esitatavatele menetluskulude nimekirjale, mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSE EDASINE KÄIK
5. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama. Kostja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6. Ringkonnakohus määras asjas kohtuistungi 29.05.
7. Pooled saavutasid kohtuistungi käigus peetud läbirääkimiste tulemusena ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille esitasid kinnitamiseks ringkonnakohtule. Pooled avaldasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on nendele teada. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 2-23-7017
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 10.

§ 430

kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel.

§ 430

lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 11.

§ 645

lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.

§ 431

lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

1. Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada.
2. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
3. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 432

alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 15.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub hüvitama hagejale menetluskulud summas 2000 eurot hiljemalt 30.06.2025 ja summas 1000 eurot maksegraafikuga alates augustist 2025 10 järjestikuse kuu jooksul summas 100 eurot kuus iga kuu 10-ndaks kuupäevaks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 16. Hageja on taotlenud käesolevas asjas hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse osaliselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda töövaidluses esitatud hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või palka, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, teenistusse ennistamist või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmist. Hageja on hagiavaldusest nähtuvalt mh esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 2000 euro ulatuses ning sellelt edasiulatuvate viiviste nõudes. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse mh nimetatud nõuete rahuldamata jätmise osas.

§ 124

lg 1 ja RLS lisa 1 alusel kuulus sellistelt nõuetelt nii hagiavalduse kui apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv summas 350 eurot. 16.1. Apellatsioonimenetluses on apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasutud OÜ C poolt 350 eurot (laekunud kohtute infosüsteemi andemetel 06.01.2025).

§ 150

lg 2 p 1 4 2-23-7017 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selel menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tuleb hagejale tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (350 eurot) pool, s.o 175 eurot, hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 16.2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus 03.11.2023 määrusega tagastanud hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivust enammakstud summa, so 700 eurot OÜ C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Määruse põhjendustest nähtuvalt on hageja maksnud riigilõivu kokku summas 1050 eurot, s.o 700 eurot ettenähtust enam, kuigi hagiavalduses esitatud nõuetelt kuulus tasumisele riigilõiv 350 eurot. Kuna maakohus on hagejale enammakstud summa tagastanud ning

§ 150

lg 3 kohaselt ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu, jääb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks muus osas rahuldamata. 17.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja on edasikaebeõigusest loobunud, ei saa käesolevale määrusele kompromissi kinnitavas osas määruskaebust esitada. 18.

§ 150lg 8 alusel on määruse resolutsiooni p 5 edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 5