Obsah (13)

§ 274§ 199§ 65§ 323§ 63§ 275§ 120§ 2751§ 114§ 12§ 203§ 56§ 64

1-24-2454 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 30.01.2025, Tallinn koht Kriminaalasja number 1-24-2454 Kohtunik kohtunik Katrin Mikenberg Kohtuistungi sekretär

§ 274

lg 2 p 3, § 323 lg 1, § 275¹ lg 1 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Eneli Laurits Kaitsja Urmas Simon (riigi õigusabi korras määratud kaitsja) Süüdistatav Erkki Pärn, ik 38805080265; elukoht: xxx; xxx kodanik; emakeel xxx keel; xxx; töökoht: xxx. Tõkend puudub. Varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.02.2023 otsusega nr 1-22-xxx

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 423¹ järgi

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega (12.04.2018 otsusega 1-17-xxx) 6 aastat 2 kuud 29 päeva. Kannab karistust alates 26.01.2022. RESOLUTSIOON 1. Mõista Erkki Pärn süüdi

§ 274

lg 2 p 3 ja

§ 323

lg 1 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 mõista talle

§ 274lg 2 p 3 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

2. Samuti mõista Erkki Pärn süüdi

§ 275¹ lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

3. Samuti mõista Erkki Pärn süüdi

§ 120lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

4.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus

§ 120

lg 1 järgi mõistetud 4 kuu vangistuse ja Harju Maakohtu 02.02.2023 otsusega nr 1-22-xxx mõistetud 6 aasta 2 kuu 29 päevase vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja arvates liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega ärakantud osa, s.o 3 aastat 3 päeva vangistust. Ärakandmata karistus on 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust. 5.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada

§ 274

lg 2 p 3 järgi mõistetud 3 aastasest vangistusest ja

§ 275

¹ lg 1 järgi mõistetud 1 aastasest vangistusest raskeimat ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat. 6.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 4 aastat vangistust, Harju Maakohtu 02.02.2023 otsusega nr 1-22-xxx mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust, võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 7 aastat 2 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.01.

1. 1-24-2454
2. Mõista Erkki Pärnalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud 4157,77 eurot, milleks on: - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1086,61 eurot; määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1742,16 eurot; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 1329 eurot.
3. Määrata, et väljamõistetud menetluskulud on Erkki Pärnal võimalik tasuda ositi, arvates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena järgmiselt. Erkki Pärn peab tasuma esimesel kuul 346,60 eurot ning ülejäänud üheteistkümnel kuul igakuiselt 346,47 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
4. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Jätta rahuldamata Erkki Pärna taotlus avaldada kohtuotsusest üksnes resolutiivosa.
6. Kohtuotsus edastada kinnipidamisasutusele. süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile, kannatanutele, Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 319 lg 2). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättetoimetamisest (KrMS § 319 lg 3). Süüdistused Erkki Pärna süüdistatakse

§ 274

lg 2 p 3 ja

§ 323

lg 1 vastavates kuritegudes, samuti

§ 2751

lg 1 ja

§ 120lg 1 järgsetes kuritegudes.

17.01.2025 kohtuistungil prokurör täpsustas ja täiendas esitatud süüdistusi. Korduv vägivalla, s.o ähvardamise kasutamine võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega (

§ 274

lg 2 p 3) ja vägivalla, s.o ähvardamise kasutamine kriminaalmenetluses osalenud kannatanu suhtes eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse, s.o ütluste andmise eest (

§ 323lg 1) seisneb refereerituna järgmises.

Erkki Pärna vimma kujunemine võimuesindaja, s.o politseiametniku QQQ QQQ suhtes on dateeritav kriminaalmenetluse nr xxx kohtueelsesse menetlusse, mil QQQ QQQ täitis ametikohustusi politseiametnikuna ning osales Erkki Pärna kahtlustatavana kinnipidamisel ning hilisemalt temaga seotud menetlustoimingutes. Hilisemas, s.o kriminaalmenetluses nr xxx, milles Erkki Pärn oli kahtlustatav ja hiljem ka süüdistatav, osales QQQ QQQ kannatanuna. QQQ QQQ andis viimatinimetatud kriminaalmenetluses ütlusi kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses nr 1-22-xxx selle kohta, kuidas tema omandis ja ka valduses olnud sõiduautosid oli soditud, rikutud (rehvid läbitorgatud) ning süüstas oma ütlustes Erkki Pärna. Alates ajast, kui QQQ QQQ osales kohtumenetluses ning vahetult pärast Harju Maakohtu poolt 02.02.2023 kriminaalasjas nr 1-22-xxx otsuse kuulutamist (otsus oli QQQ QQQd puudutavas episoodis õigeksmõistev), on kinnipeetav Erkki Pärn järjepidevalt kirjutanud ja 2 1-24-2454 saatnud (06.02.2023, 28.02.2023, 11.04.2023, 05.05.2023, 19.06.2023, 12.07.2023, 01.08.2023, 26.09.2023 ja 22.12.2023) QQQ QQQle tema elukoha aadressile ja 08.05.2023 tema töökoha kaudu vägivallaga (lapse ja abikaasa tapmisega, sõiduki hävitamisega) ähvardavaid kirju. Erkki Pärna saadetud kirju lugedes tundis QQQ QQQ hirmu enda lapse elu pärast, sest ähvardused kõlasid tema jaoks veenvalt. QQQ QQQ on tööalaselt Erkki Pärnaga kokku puutunud kriminaalasjas nr xxx ning teadis, et Erkki Pärn on väga pika vihaga, manipuleeriv ja järjepidev. QQQ QQQ hirmu suurendas teadmine, et tolles kriminaalasjas oli Erkki Pärn on kättemaksuhimuline ning teostas oma kättemaksu vahendlikult, s.h vara süütamistega (kohtuotsus nr 1-17-xxx). Käesoleval juhul saatis Erkki Pärn QQQ QQQle ähvardusi, mis olid selgelt ja üheselt mõistetavad kui QQQ WWW lapse eluvastase teo toimepanemisega. Nii viitas Erkki Pärn ähvardustes „tagaistmele“, kus QQQ QQQ last sõidutades hoiab. Samuti viitas Erkki Pärn karistusseadustikus ettenähtud karistusmäärale, mis on seostatav

§ 114kirjeldatud kuriteo toimepanemisega.

Veenev oli ka QQQ QQQ sõiduki süütamise ähvardus, kuivõrd QQQ QQQ on erakordselt hästi teadlik sellest, et selline võib olla Erkki Pärna kättemaksu teostamisviis. Erkki Pärna ähvarduste veenvust suurendas tõik, et ta oli ilmselgelt teadlik QQQ QQQ xxx tagaistmel sõitvast lapsest, aga ka tema täpsest elukoha aadressist. Ähvarduste juurpõhjus oli seotud QQQ QQQ töökohustuste täitmisega võimuesindajana kriminaalasja nr xxx raames. Ähvardused materialiseerusid ning olid käsitletavad ka kättemaksuna pärast seadusjärgsete kohustuste täitmist kannatanuna kriminaalasjas nr xxx, kus taas oli süüdistatavaks Erkki Pärn. Süüdistuses loetletud ähvardused on seotud nii võimuesindaja ametikohustuste täitmisega kui ka käsitletavad kättemaksuna kannatanuna kohustuste täitmise eest. Võimuesindaja laimamine seoses tema ametikohustustuste täitmisega (

§ 275¹ lg 1) seisneb refereerituna järgmises.

Lisaks eelmises etteheites QQQ QQQ kodusele aadressile saadetud kirjadele, kirjutas ja saatis vanglas kinnipeetav Erkki Pärn 08.05.2023, 09.06.2023, 28.06.2023, 13,07.2023 ja 01.08.2023 QQQ QQQ suhtes laimu sisaldavaid kirju Põhja Prefektuuri aadressile Tallinn, Pärnu mnt 139 ja 17.08.2023 Siseministeeriumi aadressile Tallinn, Pikk 61. Need kirjad registreeriti, nende sisuga tutvuti. Põhja Prefektuuri laekunud kirjad edastati läbi ülemuse QQQ QQQle. Siseministeeriumi laekunud kiri suunati edasi prokuratuuri ning Politsei- ja Piirivalveametile, mille isikuvastaste kuritegude talituse uurija näitas kirja QQQ QQQle. Neis kirjades esitas Erkki Pärn läbivalt valesid faktiväiteid selle kohta, et QQQ QQQ on isik, kellel on seksuaalsuunitluse häire pedofiilia ning teda on alust kahtlustada laste osas seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude toimepanemises. Need väited on valed ja häbistavad ning on sellised, mis võiksid ka halvendada QQQ QQQ mainet avalikkuse silmis. Suures ulatuses vara hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist (

§ 120lg 1) seisneb refereerituna järgmises.

Tallinna Vanglas kinni peetav Erkki Pärn saatis samas vanglas kinnipeetavale E Ele 13.06.2022 ja 08.07.2022 kaks kirja, milles oli ähvardus süüdata põlema E E ema maja xxx. E E võttis Erkki Pärna ähvardusi vara hävitamisele tõsiselt, kuivõrd ta teadis Erkki Pärna kui väga kättemaksuhimulist inimest. E E pidas ähvardusi eriti veenvaks seetõttu, et Erkki Pärna saadetud kirjade peamine sisu oli pahameele avaldamine E E käitumise osas ning kombineerituna kättemaksuhimust loob see veenva pinnase tõsiseltvõetavusest. Veenvust lisas ka asjaolu, et E E oli varasemalt ühiselt koos Erkki Pärnaga kuritegusid toime pannud, m.h vara süütamisega seonduvaid kuritegusid. Nimetatust tulenevalt ei olnud E El kahtlust, et Erkki Pärn oleks võimeline kas ise või vahendatult oma ähvardused E E lähedase vara süütamise suhtes toime viima. 3 1-24-2454 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu E E, kannatanu QQQ QQQ, tunnistaja R R ja süüdistatav Erkki Pärn. Niisamuti uuris kohus kirjalikke tõendeid.
2. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
3. Kohus peab tõendite hindamisel esmalt lahendama küsimused, kas kohtule esitatud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Küll leiab kohus, et süüdistatava ütlused ning süüdistatava poolt täiendavate tõendite voorus esitatud väidetavalt kannatanu E E kirjutatud kirjad (v.a nende ümbrikud) ei ole usaldusväärsed tõendid, mistõttu neile otsuse tegemisel tugineda ei saa. Nimelt on süüdistatava ütlused vastupidised asjas tuvastatud faktidega ning ümberlükatud muu tõendikogumiga. Täiendavate tõendite voorus esitatud kirjad ei ole usaldusväärsed, kuna tuvastatud asjaolud tekitavad kahtluse nende pärinemise kannatanult E Elt. Täpsemalt toob kohus vastavad tähelepanekud esile kohtuotsuses allpool. Ebausaldusväärsetele tõenditee kohus ei tugine.
4. Järgnevalt toob kohus esile tõendite uurimisel tuvastamist leidnud asjaolud ning hindab nende vastavust süüdistuses tehtud etteheidetele. Süüdistused

§ 274lg 2 p 3 ja § 323 lg 1 järgi 5.

Erkki Pärnale heidetakse ette üheaegselt nii

§ 274

lg 2 p 3 järgset kuritegu, s.o vägivalda võimuesindaja vastu kui ka

§ 323lg 1 järgset kuritegu, s.o vägivalda õigusemõistmises osaleja vastu.

6. Objektiivsest küljest eeldavad nii

§ 274

lg 2 p 3 kui

§ 323lg 1 süüteokoosseisud vägivallategu ehk mõnda 9.

ptk

1. jao
2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§-d 120–121) vastavat tegu.

§ 274

lg 2 p 3 korral peab vägivald olema suunatud võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

§ 323

lg 1 korral peab vägivald olema suunatud kriminaalmenetluses osaleva või osalenud isiku, sh kannatanu, vastu, selleks, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Seejuures

§ 120

lg 1 järgne vägivallateo (ähvardamise) korral ründab toimepanija kannatanu vaimset tervist psüühilise vägivallaga. Ründe sisuks on kannatanule mulje (hirmutunde) loomine võimalikust kahjust, antud juhul süüdistust arvestades tapmisest ja vara olulises ulatuses hävitamises, mille tekitamine sõltub toimepanija suvast ja on kannatanu jaoks veenev.

§ 274

lg 2 p 3 korral nõuab koosseis erilise isikutunnuse tuvastamist, et süüdistatav pani teo toime vähemalt korduvalt. Tegemist võib seejuures olla nii juriidilise kui ka faktilise retsidiiviga ehk isik võib olla varem sama teo eest karistatud või tuvastatakse korduv vägivallategu ühes menetluses. Mõlema sätte subjektiivne koosseis näeb koosseisutunnusena ette tahtlust. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta kasutab vägivalda vastavalt ametikohustust täitnud võimuesindaja või õigusemõistmises osalenud isiku suhtes ning vähemalt möönma seda.

§ 323lg 1 korral nõuab koosseis lisaks kavatsetust kättemaksmise osas.

Ehk süüdlasel peab olema eesmärk maksta vägivallateoga kätte õigusmõistmises osalenule seoses tema õiguspärase tegevusega kriminaalmenetluses. 4 1-24-2454

1. Tõendatud on, et QQQ QQQ töötab politseiametnikuna ning tal on olnud varasemalt töine kokkupuude Erkki Pärnaga. Need faktid on tuvastatud esmalt kannatanu QQQ QQQ ütlustega. Kannatanu QQQ QQQ ütlustest nähtub, et ta töötab ligi 12 aastat politseiametnikuna. Tema kokkupuude Erkki Pärnaga algas
2. aastal, kui Erkki Pärn peeti kinni kahtlustatavana autode süütamisega seotud kriminaalmenetluses. QQQ QQQ sõnul teavitas ta Erkki Pärna kahtlustatavana kinnipidamisest viimase ema, kuid pidi kõne lõpetama teavitatava bravuurikuse tõttu. Seejärel ei olnud QQQ QQQl võimalik osaleda julgestajana mingitel edasistel Erkki Pärna ülekuulamistel, sest viimane keeldus tema juuresolekul ütlusi andmast. QQQ QQQ sõnul saatis Erkki Pärn selle kriminaalmenetlusega seoses ebameeldivaid kirju QQQ QQQ ülemusele, halvustades kirjades menetlusega seotud politseinikke. Fakti, et QQQ QQQ on
3. aastal politseiametiisikuna Erkki Pärnaga tegemist teinud kinnitab ka Tallinna Vangla vastus teabenõudele (tl 167), millest nähtuvalt 17.10.2017 on QQQ QQQ koos T Tga (QQQ QQQ ütlustest nähtuvalt uurija) ja Y Y (juristkonnale üldteadaolevalt vandeadvokaat) käinud vanglas Erkki Pärnaga kohtumas. Politsei- ja piirivalveameti kui valitsusasutuse põhiülesanne on Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 1, aga ka Politsei- ja piirivalveameti põhimääruse sätetest tulenevalt täidesaatva riigivõimu teostamine. Politsei- ja piirivalveameti põhimääruse § 17 p 2 tulenevalt kuulub prefektuuride põhiülesannete hulka süütegude menetlemine. KrMS § 31 tulenevalt on Politsei- ja Piirivalveamet üks uurimisasutustest. Eelnevast ei jää kohtule mingit kahtlust selles, et politseinikuna töötav QQQ QQQ on võimuesindaja

§ 274

koosseisude tähenduses, kuivõrd politseinikud on pädevad teostama avalikku võimu väljaspool oma organisatsiooni.

1. Tõendatuks saab pidada, et on QQQ QQQ on osalenud veel ühes kriminaalmenetluses kannatanuna, milles Erkki Pärn oli kahtlustatav ja seejärel süüdistatav. Nimetatu nähtub esiteks kannatanu QQQ QQQ ütlustest, mille järgi oli
2. või
3. aastal menetlus, kuna QQQ QQQ isiklikule sõidukile registreerimisnumbriga xxx soditi peale „teame kus sa elad ment“, hiljem ka „pedofiil“ ning lõigati läbi rehvid. Selles varasemas asjas kuulati QQQ QQQ üle kannatanuna, sh kohtus, kus ta selgitas, kuidas on Erkki Pärnaga kokku puutunud ja miks arvab, et Erkki Pärn on toimunu taga. QQQ QQQ kannatanu staatust varasemas kriminaalasjas saab tõdeda ka Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtuotsusest nr 1-22-xxx (kohtueelse menetluse nr xxx, tl 100-108) ning kohtuistungi protokollist kohtuasjas nr 122-xxx (tl 109-119). 02.02.2023 kohtuotsusest ilmneb, et Erkki Pärnale esitatud süüdistuste seas oli ka eraviisiline jälitustegevus QQQ QQQ suhtes. Kõnealuses etteheites mõistis kohus Erkki Pärna õigeks. Kohtuistungi protokollist kohtuasjas nr 1-22-xxx ilmneb, et üheks kannatanuks oli QQQ QQQ, keda ristküsitleti.
4. Süüdistuse kohaselt kirjutas ja saatis vanglas kinnipeetav Erkki Pärn ajavahemikul 06.02.2023-22.12.2023 QQQ QQQle kodusele aadressile üheksa kirja, mis sisaldasid lähedaste tapmise ähvardusi ja töökoha kaudu ühe kirja, mis sisaldas vara hävitamise ähvardust.
5. Kannatanu QQQ QQQ ütluste kohaselt avastas ta ähvarduskirjad enda elukoha postkastist ning ühe kirja sai töökoha kaudu. QQQ QQQ ütlustest nähtub, et pärast eelmises kriminaalasjas kohtus ütluste andmist hakkasid tema postkasti tulema kirjad Erkki Pärnalt vanglast. QQQ QQQle näidati ristküsitlemisel kohtus uuritud kirju ja ümbrikke (tl 23-24, 2627, 29-31, 33-35, 39-40, 42-47, 49-50, 53-55, 57-58) ning ta kinnitas nende kõigi leidmist enda kodusest postkastist. QQQ QQQle näidati ka Politsei- ja Piirivalveametisse saadetud kirja ja ümbrikku (tl 36-37), mille osas ta kinnitas, et sai selle ülemuse asendaja kaudu. QQQ QQQ sõnul ei tekkinud tal kahtlust, et kodusesse postkasti Erkki Pärnalt saabunud kirjad, mille ümbrikuile olid märgitud küll suvalised nimed, olid mõeldud temale. Seda seetõttu, et lisaks kodusele aadressile oli esimestel kirjadel märgitud ümbrikuile mõistukirjas QQQ QQQ eelmises menetluses ärasoditud sõiduki registreerimisnumber või selle tähed. Lisaks oli kirjades erinevad kaudsed viited QQQ QQQ suunas. Olid viited QQQ QQQ autos tagaistmel olija äravõtmisele, beebiporganditele, kus allajoonitud sõna beebi, põlema panemisele, 5 1-24-2454 kinnises kirstus matustele, tulevikus aset leidvale xxx elava politseiniku lapse ja naise võikale topeltmõrvale, §-le 114, sellele, et kirjutajat ootab 20 aastat või eluaegne. Ühes kirjas täheldas QQQ QQQ enda eelmise kohtumenetluse aegse ID-kaardi seerianumbrit. Ühes kirjas oli ära näidatud QQQ QQQ sünnikuupäev ja soovitud õnne surmapäevaks. Ühegi teise kahtlustatavaga, kellega QQQ QQQ on oma töös kokku puutunud, pole kannatanul probleeme olnud. QQQ QQQl tekkis neid kirju lugedes veendumus, et kirjad on Erkki Pärn just temale kirjutanud. QQQ QQQ ütlustest nähtub, et ta tajus koju saadetud kirjades pidevaid mõrvaähvardusi enda lapse suunas, ka naise suunas. Vahepeal oli midagi ka QQQ QQQ enda suunas.
6. Süüdistatavana ülekuulatud Erkki Pärn eitas QQQ QQQ kodusele aadressile või temale Politsei- ja Piirivalveameti kaudu kirjade saatmist. Ka eitas Erkki Pärn QQQ QQQ ähvardamist. Küsimustele, mis puudutasid QQQ QQQ sõiduki registreerimisnumbri, IDkaardi numbri või sünnikuupäeva teadmist, andis Erkki Pärn laveerivaid ütluseid. Ta märkis sõiduki registreerimisnumbri ja ID-kaardi numbri osas, et milleks mul seda vaja teada on ja QQQ QQQ sünnikuupäeva osas, et ei oska öelda, millal ta sündinud on.
7. Kohus on seisukohal, et muu tõendikogum haakub QQQ QQQ ütlustega ähvarduskirjade saamisest ning lükkab ümber Erkki Pärna ütlused sellest, et ta pole QQQ QQQle koju või Politsei- ja Piirivalveametisse kirju saatnud ning teda ähvardanud. Nii on kõigi kümne kirja sisust arusaadav nende suunatus QQQ QQQle seoses rahulolematusega tema töise tegevuse või kannatanuna varasemas menetluses osalemisega. Niisamuti kirjad sisaldavad teksti, mis kirja saaja emotsionaalset seisundit võimalikult palju kahjustaksid. Ümbrikel olevate andmetega on tuvastatav kirjade sihtkoht, mis kannatanu ütluste järgi on üheksa kirja puhul tema kodune aadress. Ümbrikel on kirjas nende saatja, saatmiskoht ja saatmisaeg. Üleandmise-vastuvõtmise aktidega on fikseeritud kirjade leidmisaeg kannatanu kodusest postkastist. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardid tõendavad Erkki Pärna poolt kirjade saatmist süüdistuses näidatud kuupäevadel. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 48 lg 1 kohaselt: „Kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga.“ Arvestades kirja saatmise ja registreerimise reeglistikku, seda, et vanglateenistuja juuresolekul kinnipeetav suleb saadetava kirja ning kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime, samuti seda, et kõik QQQ QQQ kodupostkasti ning ka Politsei- ja Piirivalveametisse laekunud kirjad on registreeritud vangla peetaval kirjavahetusekaardil, ei pea kohus usutavaks süüdistatava kaitseväidet, et tema pole QQQ QQQle kirju saatnud.
8. Kohtu veendumust sellest, et kõnealused kümme kirja kirjutas Erkki Pärn, toetab ka see, et käekiri ümbrikel ja kirjades on visuaalselt ühesugune. Ümbrike puhul torkab silma, et süüdistatava eesnime algustäht, s.o suur E ning aadressireal sõnas „Linnaaru“ esimene täht, s.o suur L, on spetsiifilise kujuga. Kui ülejäänud käekiri kaldub paremale, siis E kirjatähena kaldub vasakule. Seejuures kaldub kirjatähe E ülemine kaar rohkem vasakule kui alumine. Kirjatähe L algusjoon on üpris pikk ning suunaga üles vasakule. Ilma eriteadmisteta on täheldatav, et ümbrikel olev süüdistatava eesnime algustäht, s.o suur kirjatäht E ning aadressireal sõnas „Linnaaru“ esimene täht, s.o suur L, on läbivalt samasugused ka kirjatähtedes kirjutatud kirjades, seda sõnades, mis algavad suure algustähega E või L. Täpsemalt nähtub uuritud tõenditest alljärgnev.
9. 06.02.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 24) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on arvutustehted ja nimed, mille vastused ja esitähed annavad kokku xxx, mis 02.02.2023 kohtuotsuses kajastatud etteheidet, aga ka käesolevas kohtuasjas antud kannatanu ütlusi arvestades on QQQ QQQ sõiduauto number. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 75) kinnitab, et Erkki Pärn on 06.02.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja kannatanu kodusele aadressile. Üleandmise6 1-24-2454 vastuvõtmise akt (tl 22) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 06.02.
10. Kiri (tl 23) on kirjatähtedes ning käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed. Seejuures on ühesugused ümbrikul süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja neljandal real sõna „Eriti“ algustäht. Samuti on ühesugused ümbrikul saatja aadressis olev suur L ja kirja viimasel lehel sõna „Loodan“ algustäht. Kõnealuse kirjas sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Tol korral, kui sa mind Õismäel ja Nõmmel jälitasid /…/. Arvestades sellega, mis sa mulle ja minu perekonnale hetkeliselt teinud oled /…/“. Kirjas annab Erkki Pärn valida, kas kirja adressaat lahkub ametist ning selliselt on võimalik tal lahkuda plekitu renomeega või siis võtab Erkki Pärn temalt kellegi, keda ta väga armastab ning teeb viite sõiduauto tagaistmel istuvale isikule. Viimane ähvardus on seotud ka 20aastase kuni eluaegse vangistusega karistatava teoga. Erkki Pärn kirjutab: „Näed kuidas asjad minema hakkavad. Võttes sinult kellegi keda sa VÄGA ARMASTAD. (MÕTLE TEMA PEALE KES SUL TAGAISTMEL ISTUB) Mille tulemusel saan mina 20 kuni eluaegse.“). Erkki Pärn toob kirjas välja ka selle, et ta on valmis oma ähvardustega väga kaugele minema. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 06.02.2023 ning see oli mõeldud kannatanule.
11. 28.02.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 27) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on arvutustehted ja nimed, mille vastused ja esitähed annavad kokku xxx ehk QQQ QQQ sõiduauto numbri. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 74) kinnitab, et Erkki Pärn on 28.02.2023 Tallinna Vanglast saatnud välja ühe kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 25) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 28.02.
12. Kiri (tl 26) on kirjatähtedes ning käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed. Seejuures on ühesugused ümbrikul süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja esimesel real sõna „Esmalt“, kirja keskel „Eks“ algustähed. Samuti on ühesugused ümbrikul saatja aadressis olev suur L ja kirja esimesel lehel sõnade „Lisaks“ ja „Lisaboonusena“ algustähed. Kõnealuse kirjas sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Võta teadmiseks, et ma olen oma elust ainult ÜKS PÄEV majast väljas jättes oma perekonnaga hüvasti ja siis tulen võtan sinult selle ära, kes on SINU NÕRK KOHT. /…/Pea meeles, et meievahelises keissis KAOTAME MÕLEMAD. Sina kaotad selle kes sul tagaistmel on ja mina saan eluks ajaks endale uue kodu.“. Erkki Pärn viitab ka varasemale omavahelisele seosele, mis on seotud QQQ QQQ tööga politseiametnikuna: „Saad seda sama tunda, mida sa mulle ja minu lähedastele teinud oled.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 28.02.2023 ning see oli mõeldud kannatanule.
13. 11.04.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 31) olevast AS Eesti Posti templi saatmiskuupäevast (11.04.2023) ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on arvutustehted ja nimed, mille vastused ja esitähed annavad kokku xxx ehk QQQ QQQ sõiduauto numbri. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 76) näitab, et Erkki Pärn on 10.04.2023 Tallinna Vanglast saatnud välja ühe kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 28) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 11.04.
14. Kiri (tl 29-30) on trükitähtedes, mille kalle on kergelt paremale nagu ümbrikul saatja ja saaja andmestik. Kirja ülaosas on märgitud tähe ja numbrikombinatsioon, mille osas kannatanu QQQ QQQ ütles, et tegemist on tema eelmise menetluse aegse id-kaardi seerianumbriga. Kannatanu vastavad ütlused on kooskõlas kohtuasja nr 1-22-xxx 12.09.2022 kohtuistungi protokollis fikseerituga, sest viidatud protokollis näidatud QQQ QQQ tolleaegne id-kaardi number on sama, mis 11.04.2023 kannatanu postkasti laekunud kirja päises. Kuna Erkki Pärn oli kohtuasjas nr 1-22-xxx süüdistatav, siis oli tal juurdepääs kõnealusele kohtuistungi protokollile, järelikult ka seal fikseeritud QQQ QQQ id-kaardi numbrile. Kõnealuses kirjas sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „TÄNASES GLORIA RESTORANI MENÜÜS ON: BENSIINIGA ÜLEVALATUD BEEBIPORGANDID /…/. ISE OLED NEED 7 1-24-2454 ASJAD NII KAUGELE VIINUD“.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 10.04.2023, mil ärasaadetav kiri registreeriti ning hiljemalt 11.04.2023 ka Tallinna Vanglast välja saadeti. Ümbrikul ja kirjas esitatud andmete põhjal oli kiri mõeldud kannatanule QQQ QQQle lugemiseks.
15. 05.05.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 35) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on nimed, mille esitähed annavad kokku xxx ehk osa QQQ QQQ sõiduauto numbrist. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 77) kinnitab, et Erkki Pärn on 05.05.2023 Tallinna Vanglast saatnud mitu kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 32) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 05.05.
16. Kiri tl 33 on valdavalt kirjatähtedes ning kirja käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed. Kõnealuse kirjas sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Tänu sinu tegude tõttu, mis sa mulle ja minu lähedastele teinud oled. Hakkavad muretsema need inimesed kes on „SINUGA“ seotud. Kui oled filmi nimega SICARIO vaadanud, siis mõtle sellele. Mis põhjustel jahtis ALEJANDRO Mehhiko Kartelli Bossi FAUSTO ALARCON-i. Siis saad aimu, mis hakkab juhtuma „TAGAISTMEL“ olevaga. (Suletud kirstu matused).“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 05.05.2023 ning see oli mõeldud kannatanule.
17. 08.05.2023 kirja saatmist QQQ QQQ töökoha aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 37) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ QQQ märkimisest ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 77) kinnitab, et Erkki Pärn on 08.05.2023 Tallinna Vanglast saatnud mitu kirja, sh ühe kirja QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 36) on trükitähtedes, mille kalle on kergelt paremale nagu ümbrikul saatja ja saaja andmestik. Kirjas sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „POLE SIIS IME, ET SINU KÜNA ÄRA SODITI. JÄRGMISEL KORRAL TEHAKSE EHK JAANITULD? /…/ KA SINUL TULEVAD RASKED AJAD JA SEE AEG EI OLE KAUGEL, SEST OMA TEGUDE EEST PEAD VASTUTAMA HAKKAMA.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 08.05.2023 ning see oli mõeldud lugemiseks kannatanule. Kõnealune kiri (tl 36) on laekunud Politsei- ja Piirivalveametisse 08.05.2023 ja registreeritud sealses dokumendiregistris 10.05.
18. Seega on kirjaga tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Kuna kannatanu QQQ QQQ ütlustest ilmneb, et ta ei vastanud koju saabuvatele Erkki Pärna kirjadele, siis on kohtu arvates usutav, et tagasisidestamata Erkki Pärn, soovides iga hinna eest kannatanut häirida, hakkas QQQ QQQle kirju saatma ka töökoha kaudu. Arvestades, et kiri on kantud asutuse dokumendiregistrisse, on ilmne, et sellele oli juurdepääs vähemalt Politsei- ja Piirivalveameti töötajaskonnal.
19. 19.06.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 40) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 78) kinnitab, et Erkki Pärn on 19.06.2023 Tallinna Vanglast saatnud välja kaks kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 38) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 20.06.
20. Kiri (tl 39) on kirjatähtedes ning visuaalselt samasugune varasemalt käsitlemist leidnud kirjatähtedes kirjad. Seejuures on samasugused varasemates kirjades ja varasemates kirjatähtedes ümbrikel esinevad suured E-tähed ning kõnealuses kirjas sõnade „Ei“ ja „Eks“ algustähed. Kõnealuse kirjas (tl 39) sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Oled sa selle peale „MÕELNUD“, et tänu sinu tegudele hakkab sinu perekond „EBAMEELDIVUSI“ tundma hakkama? Ei tasu teisi inimesi süüdistada ASJADES, mis ei ole tõsi. Ja nüüd karistan mina sind ja võtan sinult tagaistmel oleva.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 19.06.2023 ning see oli mõeldud lugemiseks kannatanule.
21. 12.07.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 8 1-24-2454 47) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on nimed, mille esitähed annavad kokku xxx ehk osa QQQ QQQ sõiduauto numbrist. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 83) kinnitab, et Erkki Pärn on 12.07.2023 Tallinna Vanglast saatnud välja kolm kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 41) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 12.07.
22. Kiri (tl 42-46) on trükitähtedes, visuaalselt samasugune varasemate kajastamist leidnud trükitähtedes kirjadega. Kõnealuse kirjas sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Ega sa vist ei adu, kui palju maksab tagaistmel oleva saatuse hind? Tahad teada? Ma ütlen sulle kaks sõna: suletud kirstukaan. Tunnen su naisele kaasa, sest varsti läheb pisarate saatel tagaistme hauale lilli viima. Süüdistades kõiges just sind ja üksnes sind mida sa mulle teinud oled. Valmistu kokkupõrkeks. Soovitan sul kirst ja hauaplats tagaistme jaoks valmis vaadata, sest mina E-I T-A-G-A-N-E.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 12.07.2023 ning see oli mõeldud lugemiseks kannatanule.
23. 26.09.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 55) olevast AS Eesti Posti templi saatmiskuupäevast (26.09.2023) ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Viru Vangla aadress. Ümbrikul on nimed, mille esitähed annavad kokku XXX ehk osa QQQ QQQ sõiduauto numbrist. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 87) näitab, et Erkki Pärn on 25.09.2023 vanglast saatnud välja mitu kirja, sh kannatanu kodusele aadressile adresseeritud kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 52) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 27.09.
24. Kiri (tl 53-54) on kirjatähtedes, osaliselt trükitähtedes ning käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed, samuti samasugune kui varasemates kirjades olev käekiri. Seejuures on samasugused varasematel ümbrikel sõna „Linnaaru“ algustäht L ja kirja esimesel lehel sõnade „Lugesin“, „Loodan“ ning teisel lehel sõnade „Luban“ ja „Loen“ algustähed. Kirja päisesse on märgitud kuupäev, mis kannatanu QQQ QQQ ütluste kohaselt on tema sünnikuupäev ning kirjas soovitakse talle õnne surmapäevaks koos edasise tekstiga tuleviku-uudisest Xxxl kadunuks jäänud politseiniku naise ja lapse surnukehade leidmisest. Kannatanu ütlustest saab järeldada, et ta elab Xxxl, samuti on kannatanu ütlused kooskõlas kohtuasja nr 1-22-xxx 12.09.2022 kohtuistungi protokollis fikseerituga, sest viidatud protokollis on näidatud QQQ QQQ isikukood, millest saab hõlpsasti välja lugeda kannatanu sünniaja. See langeb kokku xxx kannatanu postkasti laekunud kirja päises olevaga. Kuna Erkki Pärn oli kohtuasjas nr 1-22-xxx süüdistatav, siis oli tal juurdepääs kõnealusele kohtuistungi protokollile, järelikult ka seal fikseeritud QQQ QQQ isikukoodile. Kõnealuse kirjas (tl 53-54) sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Kolm nädalat tagasi Xxxl kadunuks jäänud politseiniku naine ja laps leiti xx lähedalt xxx „MÕRVATUNA. /…/.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 25.09.2023, mil ärasaadetav kiri registreeriti ning hiljemalt 26.09.2023 ka Viru Vanglast välja saadeti. On ilmne, et kirja saatis Erkki Pärn lugemiseks kannatanule.
25. 01.08.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 51) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on nimed, mille esitähed annavad kokku XXX ehk osa QQQ QQQ sõiduauto numbrist. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 84) kinnitab, et Erkki Pärn on 01.08.2023 Tallinna Vanglast saatnud välja mitu kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 48) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 02.08.
26. Kiri (tl 49-50) on kirjatähtedes, osaliselt trükitähtedes ning kirja käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed, samuti samasugune kui varasemates kirjades olev käekiri. Seejuures on samasugused ümbrikul süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja esimesel lehel keskel sõna „Et“ algustäht. Kõnealuse kirjas (tl 49-50) sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Samal ajal kui mina saan endale uue eluaegse kodu, lähed sina pisarate ja VIHA SAATEL matusebüroosse ja pead tagaistme jaoks KIRSTU välja valima hakkama./…./ Aga selliseks sinu tulevik osutub, sest minu eesmärk on 9 1-24-2454 ainult ÜKS. Panna sind vastutama kõige selle eest mida sa MINULE ja MINU PEREKONNALE TEINUD OLED.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 01.08.2023 ja see oli mõeldud lugemiseks kannatanule.
27. 22.12.2023 kirja saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl 58) olevast AS Eesti Posti templi kuupäevast (22.12.2023) ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Viru Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 91) näitab, et Erkki Pärn on 21.12.2023 Viru Vanglast saatnud välja ühe kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 56) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 23.12.
28. Kiri (tl 57) on trükitähtedes, visuaalselt samasugune varasemate kajastamist leidnud trükitähtedes kirjadega. Kirja päises olev kuupäev on päev pärast kannatanu sünnipäeva ning tekstis viide järelpeole. Kõnealuse kirjas (tl 57) sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „/…/OOKEANI PÕHJAS ON TULEKUL ÜKS TORE JÄRLPIDU. TAHAD KA TULLA? HÜPPA PEALE JA VIIME TAGUMISE ISTME SANGPOMMIGA PÕHJA :) Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 21.12.2023, mil ärasaadetav kiri registreeriti ning hiljemalt 22.12.2023 ka Viru Vanglast välja saadeti. Kirjas esitatud andmete põhjal oli kiri mõeldud kannatanule QQQ QQQle lugemiseks.
29. Eelnevalt on tuvastatud faktid, et varasemates kriminaalmenetluses puutus QQQ QQQ Erkki Pärnaga kokku esmalt menetlejana, seejärel kannatanuna. Kuna kannatanu QQQ QQQ ütlustest tuleneb, et tal ei ole muid suhteid Erkki Pärnaga, kui varasem tööalane kokkupuude menetlejana ja eelnevas kriminaalmenetluses kannatanuna osalemine, siis kirjade sisu silmas pidades on kohtu arvates üsna selgesti tajutav, et Erkki Pärn tunneb QQQ QQQ suhtes viha, sest viimane tegi tema suhtes politseinikuna menetlustoiminguid ja osales varasemas kriminaalmenetluses kannatanuna. Sellisel põhjusel kirjade kirjutamisele ja saatmisele osutavad kirjades näiteks järgmised lausekatked: kui sa mind Õismäel ja Nõmmel jälitasid; ei tasu teisi inimesi süüdistada asjades, mis ei ole tõsi; pead oma tegude eest vastutama hakkama; saad seda sama tunda, mida sa mulle ja minu lähedastele teinud oled; ise oled need asjad nii kaugele viinud; süüdistades kõiges just sind ja üksnes sind, mida sa mulle teinud oled; panna sind vastutama kõige selle eest, mida sa minule ja minu perekonnale teinud oled. Erkki Pärna rahulolematust varasemas kriminaalmenetluses QQQ QQQ kannatanuna osalemisest saab järeldada ka sellest, et ähvarduskirjade saatmine algas vaid mõni päev pärast Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtuotsuse kuulutamist kriminaalasjas nr 1-22-xxx, milles Erkki Pärn QQQ QQQd puudutavas episoodis õigeks mõisteti.
30. Ähvarduste olemus ilmneb kirjade sisust. Nii sisalduvad kirjades viited 20-aasta või eluaegse saamisele, niisamuti §-le
31. Teatavasti on karistusseadustikus §-s 114 sätestatud mõrva kuriteokoosseis, mille eest füüsilisele isikule ettenähtud karistus on kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Järelikult antakse kirjas mõista sellest, et plaanis on tapmine. Kirjades sisalduv viide bensiiniga ülevalatud ning leegiga põlevatele beebiporganditele, kusjuures allajoonimisega on esitatud just sõna beebi, korduvad viited tagaistmele, tagaistme äravõtmisele või kaotamisele, pisarate saatel tema jaoks kirstu välja valimisele, tagaistmele hauaplatsi väljavalimisele, suletud kirstus matusele, pisarate valamisele haual, tagumise istme sangpommiga põhja viimisele, kirja adressaadi karistamisele, ei jäta mingit kahtlust, et mõistukõnes lubatakse tappa kirja adressaadi ehk QQQ QQQ väike laps, keda sõidutatakse sõiduautos tagaistmel. Niisamuti 26.09.2023 kirjas esitatud tuleviku uudise edastamine, mille kohaselt kolm nädalat tagasi Xxxl kadunuks jäänud politseiniku naine ja laps leiti xxx lähedalt raudtee silla alt mõrvatuna, ei jäta kahtlust, et ähvardatakse tappa Xxxl elava politseinikust QQQ QQQ abikaasa ja laps. 08.05.2023 QQQ QQQle töökohta saadetud kirjas on muuhulgas kirjas: „Pole siis ime, et sinu küna ära soditi, järgmisel korral tehakse ehk jaanituld?“ Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtuotsuses nr 1-22xxx on kajastatud süüdistuse tekst, milles Erkki Pärn õigeks mõisteti. Tekstist ilmneb, et toonase süüdistuse kohaselt soditi QQQ QQQle kuuluvat sõiduautot. Seega 08.05.2023 kirja sisu seondub eelneva kriminaalmenetlusega ning lubadusega järgmisel korral QQQ QQQ 10 1-24-2454 sõiduk maha põletada. Eluliselt on usutav, et keskmise sõiduki väärtus ületab 4000 eurot ehk vastab

§ 120

lg 1 sätestatud ja

§ 12¹ p 1 näidatud süüteo ulatusele.

1. Kannatanu QQQ QQQ ütlustest ilmneb, et Erkki Pärna kirjades toodud ähvardused olid kannatanu jaoks veenvad, need ei olnud niisama lahmimine. QQQ QQQ selgitas, et
2. aasta kriminaalasjas, kus ta menetleja oli, siis selles menetluses põles esmalt Erkki Pärna endise tüdruksõbra auto Pärnumaal, aasta aega hiljem tüdruksõbra tööauto Õismäel. Tüdruksõbrast kannatanu kahtlustas põlengus endist poiss-sõpra Erkki Pärna, kes oli öelnud, et ei jäta seda asja nii. Erkki Pärn lasi sõidukid süüdata enda käsilasel E El. See teadmine andis kannatanule aimu Erkki Pärna pikast vimmast ja kartuse, et ta võib ka vanglas ükskõik keda ära rääkida. Arvestades Erkki Pärna varasemaid käitumismaneere, võib QQQ QQQ sõnul Erkki Pärn välja tulles teha mida iganes. Kannatanu QQQ QQQ ütlusi varasemas menetluses süüdatud sõiduautodest ja sellest tulenevalt ka pika vimma pidamisest, toetab Harju Maakohtu 12.04.2018 kohtuotsus nr 1-17-xxx (tl 94-99), millega Erkki Pärn mõisteti mh süüdi

§ 203

lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi asja rikkumisele ja hävitamisele kaasaaitamises ning kihutamises. Kohtuotsuses on esitatud süüdistuse tekst sõidukite süütamise ajast, kohast ja viisist langeb kokku kannatanu QQQ QQQ räägituga. Kannatanu QQQ QQQ sõnul tuli selliseid kirju järjest, asja taga oli süstemaatilisus. See näitas kannatanule, et isikul on tema vastu vimm. Kirjad tekitasid kannatanus stressi, kirjades olevate ähvarduste tõttu pidi kannatanu võtma tarvitusele ettevaatusabinõusid. Kui kannatanu last kuhugi viib, siis on ta turvalisuse mõttes kõrval. Kui laps lõpetab kooli, siis õpetaja jälgib, et lapsele tuleb järgi lubatud isik, laps üksi koolist ära minna ei tohi. Naine ei julgenud enam koeraga välja öisel ajal jalutama minna, jalutamas käis kannatanu. Kannatanu märkis: „… minule vähemalt jääb mulje, et ta on valmis eskaleerima asju. Sest vaadates juba neid kirju, kuidas ta kogu aeg mõtleb erinevaid viise mõrva ja tapmise peale, siis ma ei imestaks, kui tal tegelikult need ka plaanis on.“ Arvestades kannatanu eelviidatud ütlusi, sh seda, et ta on pidanud seoses kirjadega tegema ümberkorraldusi igapäevaelus, võib lugeda tõendatuks, et ähvardused olid kannatanu jaoks veenvad. 27. Kohus leiab, et arvestades eelpool kajastatud kirjade sisu, tekiks kannatanu väljatoodud põhjendustel ka igas teises samasse situatsiooni sattuvas isikus hirm lähedaste ja vara pärast. Keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist on Erkki Pärna kirjades toodud ähvardused piisavalt tõsiseltvõetavad. Seega Erkki Pärn ründas kõnealuste kirjade kirjutamise ja saatmisega kannatanu QQQ QQQ vaimset tervist psüühilise vägivallaga. Selline tegevus on käsitatav ähvardamisteona. 28. Erkki Pärn kirjutas ja saatis ajavahemikul 06.02.2023-22.12.2023 QQQ QQQle, kes oli varasemalt seotud tema kriminaalasja menetlemisega, kokku kümme ähvarduskirja. Seega on tuvastatud, et Erkki Pärn kasutas võimuesindaja suhtes

§ 274lg 2 p 3 mõistes vägivalda korduvalt.

1. Eelpool tuvastatu põhjal Erkki Pärn teadis, et esimeses temaga seotud kriminaalmenetluses oli QQQ QQQ politseiametnikuna menetleja ning teises kriminaalasjas kannatanu. Niisamuti Niisamuti on tuvastatud, et Erkki Pärna ajendas kirju QQQ QQQle kirjutama ja saatma see, et ta tundis vimma QQQ QQQ vastu varasemates menetluses osalemise pärast. On ilmne, et kättemaksuks QQQ QQQ varasema tegevuse eest menetleja ja kannatanuna ta ähvardusi saatiski, soovides, et QQQ QQQl tekiks hirm enda lähedaste pärast ja enda vara säilimisest. Kohus leiab, et Erkki Pärn on talle etteheidetud vägivalda sisaldavad teod toime pannud kavatsetult.
2. Erkki Pärna teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.
3. Kohtu hinnangul on Erkki Pärna tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Erkki Pärna süüdi

§ 274

lg 2 p 3 ja

§ 323lg 1 järgi.

11 1-24-2454 Süüdistus

§ 275¹ lg 1 järgi 32.

Objektiivsest küljest eeldab

§ 275

¹ lg 1 süüteokoosseis teona võimuesindaja laimamist seoses tema ametikohustuste täitmisega. Laimamisteo sisuks on sellise faktiväite (mitte väärtushinnangu) esitamine või levitamine, mis on vale ja võib halvendada kannatanu mainet avalikkuse silmis (nn välist au). Subjektiivne koosseis näeb koosseisutunnusena ette tahtluse, see peab esinema vähemalt kaudse tahtluse vormis. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta laimab ametikohustust täitnud võimuesindajat ning vähemalt möönma seda.

1. Kohus on eespool otsuses tõendipõhiselt tuvastanud, et politseiametnikuna töötav QQQ QQQ on võimuesindaja. Kohus on otsuses eespool tõdenud, et QQQ QQQ on politseiametnikuna teinud menetlustoiminguid varasemas kriminaalmenetluses kahtlustatava Erkki Pärna suhtes ning järgmises Erkki Pärnaga seotud kriminaalmenetluses osales QQQ QQQ kannatanuna. Samuti kohtuotsuses eespool kinnitust leidnud, et Erkki Pärn tundis varasematest menetluslikest kokkupuudetest tingituna QQQ QQQ suhtes vimma ja kättemaksuks kirjutas ning saatis ta ajavahemikul 06.02.2023-22.12.2023 QQQ QQQle kokku kümme ähvarduskirja. Kohus jääb eelnevalt tuvastatu juurde, varasemaid põhjendusi menetlusökonoomia kaalutlustel kordamata.
2. Süüdistuse kohaselt kirjutas ja saatis vanglas kinnipeetav Erkki Pärn ajavahemikul 08.05.2023-01.08.2023 Politsei- ja Piirivalveameti aadressile viis kirja ja Siseministeeriumi aadressile ühe kirja, mis sisaldasid politseiametniku QQQ QQQ suhtes laimu.
3. Kannatanule QQQ QQQle näidati ristküsitlemisel kohtus uuritud kirju ja ümbrikke, mis saadetud Politsei- ja Piirivalveametisse (tl 36-37, 59-60, 61-62, 63-65, 66-68) ja Siseministeeriumi (tl 69-70). QQQ QQQ kinnitas, et sai Politsei- ja Piirivalveametisse saadetud kirjadest teada enda ülemuse või ülemuse asendaja kaudu ning Siseministeeriumi saadetud kirja näitas kannatanule lõpuks isikuvastaste kuritegude talituse uurija, kes menetles kriminaalasja, kus QQQ QQQ oli kannatanu. QQQ QQQ sõnul sisaldus kõigis neis kirjades teda häbistav laim. Kirjades nimetati teda pedofiiliks, lastekäperdajaks, -ahistajaks, lapsporno valmistajaks, süüdistati kelmuses, ebaseaduslikus jälitustegevuses. Kannatanu kinnitas, et tegemist on läbiva laimuga. Kannatanu sõnul ei ole teda allutatud mitte ühelegi menetlusele kahtlustatavana suhtes kuritegude toimepanijaks. Ka pärast kõnealuste kirjadega tutvumist ei ole sisekontrolli büroo temaga ühendust võtnud. Kannatanul Erkki Pärna suhtes vihavaenu ei ole, sest tegi oma tööd vastavalt seadusele. QQQ QQQ ütluste kohaselt, kui ta oleks midagi valesti teinud, siis oleks ka ju toimunud distsiplinaarmenetlus või kriminaalmenetlus.
4. Süüdistatavana ülekuulatud Erkki Pärn aga eitas Politsei- ja Piirivalveametisse QQQ QQQd laimavate kirjade saatmist. Erkki Pärna sõnul saatis ta kirja Siseministeeriumisse, kuid ta ei kirjutanud selle põhjusega, et inimene on pedofiil, vaid selle põhjusega, et uuritaks, mis põhjustel tema auto peale see kirjutati.
5. Kohus on seisukohal, et muu tõendikogum haakub QQQ QQQ ütlustega laimu sisaldavate kirjade saamisest ning lükkab ümber Erkki Pärna ütlused sellest, et ta pole Politsei- ja Piirivalveametisse QQQ QQQd laimavaid kirju saatnud. Samuti on nii kannatanu ütluste kui ka vastava kirjaga ümber lükatud süüdistatava versioon Siseministeeriumi saadetud kirja saatmispõhjustest. Kirja sisu näitab selle eesmärki – QQQ QQQ suhtes teotavate väidete esitamist. Peab ka märkima, et selline põhjus (väidetav soov, et QQQ QQQ sõiduki sodimise asjaolusid täpsemalt uuritaks) on ebausutav ja vastuolus süüdistatava edasiselt antud ütlustega, kus ta vastas QQQ QQQd puudutavatele küsimustele järgmiselt: „Temaga seotud asjad ei puutu minusse.„
6. Kannatanu QQQ QQQ ütlustega laimukirjade saamisest haakuvad kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid. Nii on kõigi kirjade sisust arusaadav nende suunatus QQQ QQQle seoses tema politseitööga. Kirjad sisaldavad teist isikut häbistavat ja mainet halvendavat teksti. Ümbrikel olevate andmetega on tuvastatav kirjade sihtkoht, saatja, saatmiskoht ja saatmisaeg. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardid näitavad Erkki Pärna poolt 12 1-24-2454 kirjade saatmist süüdistuses näidatud kuupäevadel. Arvestades kohtuotsuses ülalpool viidatud kirja saatmise ja registreerimise reeglistikku kinnipidamisasutuses, nimelt seda, et kinnipeetav suleb vanglateenistuja juuresolekul vanglast väljasaadetava kirja ning kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime, samuti seda, et kõik Politsei- ja Piirivalveametisse laekunud kirjad ja Siseministeeriumi laekunud kiri on registreeritud vangla peetaval kirjavahetusekaardil, ei pea kohus usutavaks süüdistatava kaitseväidet, et tema pole Politsei- ja Piirivalveametisse kirju kirjutanud. Kohtu veendumust sellest, et kõnealused kirjad kirjutas Erkki Pärn, toetab ka see, et käekiri ametiasutustesse saadetud ümbrikel ja kirjades, aga ka kõrvutatuna eelnevalt otsuses kajastamist leidnud QQQ QQQ kodusele aadressile saadetud ähvarduskirjades ja ümbrikel, on visuaalselt samasugune. Nii nagu varasemates kirjades ja ümbrikel, on ka ametiasutustesse saadetud kirjatähtedes ümbrikel täheldatav ilma eriteadmisi rakendamata samasugune spetsiifiline süüdistatava eesnime algustäht, s.o suur E ning aadressiandmetes sõnas „Linnaaru“ esimene täht, s.o suur L. Täpsemalt nähtub uuritud tõenditest alljärgnev.
7. 08.05.2023 kirja saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle ümbrikul (tl 37) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ QQQ märkimisest ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 77) kinnitab, et Erkki Pärn on 08.05.2023 Tallinna Vanglast saatnud mitu kirja, sh ühe kirja QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 36) on trükitähtedes, mille kalle on kergelt paremale nagu ümbrikul saatja ja saaja andmestik. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 08.05.
8. Kõnealune kiri on laekunud Politseija Piirivalveametisse hiljemalt 10.05.2023, mil see registreeriti sealses dokumendiregistris numbriga 21-3/16992-
9. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn teatab kirjas, et QQQ QQQ meelitab enda sõidukisse väikseid poisse ning tegeleb pedofiiliaga.
10. 09.06.2023 kirja saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle ümbrikul (tl 60) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ QQQ märkimisest ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 78) kinnitab, et Erkki Pärn on 09.06.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 59) on trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saaja andmestik. Võib tõdeda, et ka käesoleval ümbrikul on süüdistatava eesnime algustäht E ja saatja aadressis olev suur L samasugused kohtuotsuses eespool kajastatud kirjatähtedes ähvarduskirjades esinenud suurte E- ja L-tähtedega, samuti samasugused varasematel ümbrikel saatja andmestikus esinenud suurte E- ja L-tähtedega. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 09.06.
11. Kõnealune kiri on laekunud Politsei- ja Piirivalveametisse hiljemalt 13.06.2023, mil see registreeriti sealses dokumendiregistris numbriga 21-3/21541-
12. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Kirjas Erkki Pärn teatab kirjas, et QQQ QQQ on laste ahistaja, pedofiil ning katsub ja ahistab võõraid lapsi.
13. 28.06.2023 kirja saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle ümbrikul (tl 62) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ QQQ märkimisest ning sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 83) kinnitab, et Erkki Pärn on 28.06.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 61) on trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saaja andmestik. Ka käesoleval ümbrikul on süüdistatava eesnime algustäht E ja saatja aadressis olev suur L samasugused kohtuotsuses eespool kajastatud kirjatähtedes ähvarduskirjades esinenud suurte E- ja L-tähtedega, samuti samasugused varasematel ümbrikel saatja andmestikus esinenud suurte E- ja L-tähtedega. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 28.06.
14. Kõnealune kiri on laekunud Politsei13 1-24-2454 ja Piirivalveametisse hiljemalt 30.06.2023, mil see registreeriti sealses dokumendiregistris numbriga 21-3/21541-
15. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn teatab kirjas, et QQQ QQQ on sariahistaja, laste käperdaja ja pedofiil.
16. 13.07.2023 kirja saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle ümbrikul (tl 64) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ QQQ märkimisest ning sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 83) kinnitab, et Erkki Pärn on 13.07.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 63) on trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saaja andmestik. Ka käesoleval ümbrikul on süüdistatava eesnime algustäht E ja saatja aadressis olev suur L samasugused kohtuotsuses eespool kajastatud kirjatähtedes ähvarduskirjades esinenud suurte E- ja L-tähtedega, samuti samasugused varasematel ümbrikel saatja andmestikus esinenud suurte E- ja L-tähtedega. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 13.07.
17. Kõnealune kiri on laekunud Politseija Piirivalveametisse 17.07.2023, mil see registreeriti sealses dokumendiregistris numbriga 21-3/21541-
18. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn küsib kirjas, mis tunne on olla lasteahistaja ja pedofiil ja annab teada, et varsti võib QQQ QQQ näha enda nime ja pilti igas meediaga seotud väljaandes.
19. 01.08.2023 kirja saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle ümbrikul (tl 67) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina QQQ QQQ, Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ QQQ märkimisest ning sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 84) kinnitab, et Erkki Pärn on 01.08.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 66) on trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saaja andmestik. Võib tõdeda, et ka käesoleval ümbrikul on süüdistatava eesnime algustäht E ja saatja aadressis olev suur L ühesugused kohtuotsuses eespool kajastatud kirjatähtedes ähvarduskirjades esinenud suurte Eja L-tähtedega, samuti ühesugused varasematel ümbrikel saatja andmestikus esinenud suurte E- ja L-tähtedega. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 01.08.
20. Kõnealune kiri on laekunud Politsei- ja Piirivalveametisse hiljemalt 03.08.2023, mil see registreeriti sealses dokumendiregistris numbriga 21-3/21541-
21. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn teatab kirjas, et tulevikus hakkab prokuratuur politseiametnikust uurijat QQQ QQQd süüdistama lapsporno valmistamises, lapseealise seksuaalses ahvatlemises, valeütluste andmises, ebaseaduslikus jälitustegevuses ning kelmuses.
22. 17.08.2023 kirja laekumist Siseministeeriumi ministri xxx nimele saab järeldada kirjast (tl 69) ja sellel olevast saabumisetempli kuupäevast. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 85) kinnitab, et Erkki Pärn on 14.08.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja Siseministeeriumi aadressile. Kiri on trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune kui kohtuotsuses eespool kajastatud ümbrikel saaja andmestik ja trükitähtedes kirjad. Eelneva põhjal on ilmne, et kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 14.08.2023, mil ärasaadetav kiri registreeriti ning seejärel Tallinna Vanglast välja saadeti. Kõnealune kiri on kirjal oleva templi kohaselt registreeritud 17.08.2023 sealses dokumendiregistris numbriga xxx. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Siseministeeriumi kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn teatab kirjas, et PPA ridades töötab pedofiilist uurija QQQ QQQ. Erkki Pärn kirjutab, et tänu QQQ QQQ eeluurimisel antud valeütlustele esitati Erkki Pärnale alusetult süüdistus nagu Erkki Pärn oleks QQQ QQQd jälitanud ja rünnanud. Erkki Pärn väljendab kirjas imestust et PPA ei uurinud eeluurimise ajal põhjalikumalt, millistel asjaoludel QQQ QQQ autole pedofiil soditi. Kirjas annab Erkki Pärn 14 1-24-2454 ministrile valida, kas selline ametnik nagu QQQ QQQ vallandataks või pöördub Erkki Pärn vabanedes meedia poole ja teatab, et tegemist on politseiametnikust pedofiiliga. Siseministeeriumi 28.08.2024 vastuskirjast (tl 70a) nähtub, et Siseministeeriumi osakonnajuhataja on Erkki Pärna pöördumise suunanud edasi Politsei- ja Piirivalveametile ning prokuratuurile. Sellest saab järeldada, et kirja sisuga on tutvunud nii Siseministeeriumi vastava osakonna töötajad kui ka kirjas viidatud asutuste töötajad.
23. Eelnevalt kajastatud Erkki Pärna kirjutatud kirjade sisu, millest viis laekusid 08.05.2023, 09.06.2023, 28.06.2023, 13.07.2023 ja 01.08.2023 Politsei- ja Piirivalveametisse ning üks 17.08.2023 Siseministeeriumi, ei jäta kahtlust, et neis esitatakse väiteid just politseinikuna töötava QQQ QQQ kohta. Seda saab järeldada sellest, et kõigis kirjades on otseselt nimetatud QQQ QQQ nime, keda kirjas toodud väited puudutavad, viidatud tema töötamisele politseis. Kõikides kirjades on QQQ QQQd tituleeritud pedofiiliks, lasteahistajaks või -käperdajaks, 01.08.2023 kirjas väideti QQQ QQQ poolt lapsporno valmistamist, lapseealise seksuaalset ahvatlemist, valeütluste andmist, ebaseaduslikku jälitustegevust ning kelmust. 17.08.2023 Siseministeeriumi laekunud Erkki Pärna kirjas on väidetud taas QQQ QQQ poolt valeütluste andmist. Sellised Erkki Pärna kirjades esitatud väited on kohtu hinnangul faktiväited. Oma olemuselt on need väited teist isikut hukkamõistvad ja piinlikkust tekitavad. Eespool viidatud kannatanu QQQ QQQ ütlustest ilmneb, et mitte ükski neist Erkki Pärna väidetest ei pea paika. Samuti kannatanu QQQ QQQ selgitas, et Politsei- ja Piirivalveametis toimub kirjade registreerimine nii, et esmalt loevad kirjad läbi dokumendihaldurid. Kiri jõudis nende menetlusgrupini, seda luges tema ülemus, kes kirjaga tema juurde tuli. Kiri registreeritakse Deltas ja see ei ole kinnine kiri. Kiri on asutuses kõigile nähtav, kes tahab, saab vaadata. Kannatanu pidi selle tulemusena hakkama selgitama oma kolleegidele, milles teema on. Et, kes see isik selline on, kes neid kirju saadab ja nii edasi. Kannatanu tähendas: “Igatepidi oli see minu jaoks häbi ja mainekahju ju ka. Pool nii-öelda PPA-d on seda näinud.“ Kannatanu möönis kaitsjale vastates, et politseinikel peab olema kõrgendatud solvangute taluvus, kuid märkis: „ … Igal asjal on ka piir. Kui sulle ikkagi järjest tuleb neid, siis teatud piir ikkagi on. Mina leian, et on ületatud. Oleks üks kiri tulnud, oleks ma võib-olla sellest mööda vaadanud, ma oleks sellest teada andnud. Aga siin on juba süstemaatilisus selle asja taga. Näha on, et isikul on vimm minu vastu ja igasugune.“
24. Tõendeid, mis kinnitaks Erkki Pärna kirjades esitatud väidete paikapidavust, ei ole kohtule esitatud. Seda, et kirjades on esitatud valeväiteid, toetab kaudselt kohtuotsuses eespool tuvastatu, mille kohaselt tunneb Erkki Pärn QQQ QQQ suhtes viha seoses varasemate ühiste kriminaalmenetlustega. Kuna samal perioodil on Erkki Pärn vihast ja varasematest ühistest menetlustest ajendatuna saatnud QQQ QQQle 10 ähvarduskirja, on usutav, et täpselt samal põhjusel on ta QQQ QQQ reputatsiooni kahjustamiseks saatnud ametiasutustele ka kõnealused kuus kirja, mis sisaldavad kannatanut häbistavaid valeväiteid. Sellise väljamõeldud sisuga häbistavate kirjade kirjutamine politseiametniku kohta seoses tema tööga varasemas kriminaalmenetluses ning nende kirjade saatmine ametiasutustele, kus sellega tutvuvad mitmed teisedki isikud ning kirjadele juurdepääs kogu asutusel, on käsitatav võimuesindaja laimamisena.
25. Täiendavate tõendite voorus taotles süüdistatav tunnistajana politseiametniku R Ri ülekuulamist, kes süüdistatava kaitseversiooni kohaselt käis teda korduvalt vanglas külastamas QQQ pärast. Erkki Pärn väitis, et R R tuli kutsumata, tuli ise. Erkki Pärn väitis, et kuulis R Rilt QQQ QQQ suhtes pooleli olevast menetlusest. Kohtus üle kuulatud sisekontrolli büroos töötava tunnistaja R Ri ütlused välistavad süüdistatava versiooni sellest, et tunnistaja oleks omal algatusel käinud Erkki Pärnaga kohtumas, et ta oleks seda teinud korduvalt ja selle, et kohtumise põhjuseks oli QQQ QQQ suhtes pooleli olevas menetluses. Nii ilmnes tunnistaja R Ri ütlustest, et ta käis vanglas Erkki Pärnaga kohtumas ainult ühel korral. Peab märkima, et tunnistaja ütlused vanglas vaid ühel korral Erkki Pärnaga kohtumas käimisest on kooskõlas kohtus uuritud Tallinna Vangla vastustega teabenõuetele (tl 167-169), millest nähtub, et Erkki Pärnal toimus 05.09.2022 kohtumine ametnikuga R R. Tunnistaja ütlustest ei 15 1-24-2454 ilmne, et ta omal algatusel oleks vanglasse läinud, vastupidi. Kohtumise põhjuseks oli Erkki Pärna saadetud kiri Politsei- ja Piirivalveametisse xxx. Tunnistaja sõnul: „Ta kirjutas xxx kirja, kus ta siis soovis, et xxx tuleks temaga vestlema, et tal on kellegi kohta süüstavaid ütlusi, et xxx saaks alustada mingit kriminaalmenetlust. Ja selle kirja sisust rohkem ei nähtu midagi, kelle suhtes ja mis asjaoludel.“ Tunnistaja sõnul kohtumisel Erkki Pärn mainis, et QQQ QQQ on tema suhtes teinud jälitustoiminguid. Erkki Pärn nimetas tunnistajale mingeid autonumbreid ja väitis, et tema suhtes tehakse ebaseaduslikult jälitustoiminguid. Tunnistaja palus Erkki Pärnal pöörduda kaitsja poole, prokuratuuri, sest tunnistajal see teadmine ja vajadus puudus, tunnistajal ei olnud põhjust ega õigust sekkuda menetlusse. Veel väitis Erkki Pärn vanglas tunnistajale, et tal on QQQ QQQ kohta mingisuguseid teadmisi. Neid ta tunnistajale ei avaldanud, ütles, et ta mingil kohtuistungil üritab neid avaldada. Veel saatis Erkki Pärn saatis tunnistajale avalduse, kus ta väitis, et võtke paber ja pastakas ja tulge, et te ei kahetse. Tunnistaja vastas Erkki Pärnale kirjalikult, kui teil on andmed süüteo toimumise kohta, siis esitage avaldus antud aadressil või siis ka omapoolsete väidete või tõenditega. Vastust sellele kirjale ei tulnud. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et tal puudub seos QQQ QQQga, ei ole temaga kokku puutunud. Veel märkis tunnistaja, et sisekontrollis töötab palju inimesi, igaüks vastavalt oma pädevustele ühe või teise menetlustega. Ei ole nii, et kõik tegelevad ühe menetlusega. Kui tunnistajal puudub teadmisvajadus, siis ta teiste asjadega ei tegele. Teoreetiliselt, kui oleks kõla tekitav menetlus, siis ilmselgelt midagi kuuleks, kuid tunnistaja sellisest menetlusest ei teadnud midagi.
26. Siinkohal vajab märkimist, et politsei- ja piirivalveameti seaduse § 40 näeb politseiametniku politseiteenistusse võtmisel ette ja § 42 võimaldab ka tema teenistuse oleku ajal taustakontrolli. Kannatanu QQQ QQQ ütlustest nähtub, et eelmises auto sodimisega seotud kriminaalmenetluses ta käis sisekontrollis rääkimas. Rääkis ära, millest sai asi alguse ja kogu tausta. Kuna QQQ QQQ töötab ka pärast selgituste andmist sisekontrollis politseiametnikuna, siis on ilmne, et tema taustas ei esine midagi sellist, mis politseiteenistuses oleku välistaks ehk teisisõnu Erkki Pärna kirjades esitatud väited on ka sel põhjusel valeväited.
27. Otsuses eelpool tuvastatu põhjal Erkki Pärn teadis, et QQQ QQQ on politseiametnik, kes osales varasemalt Erkki Pärnaga seotud kriminaalmenetluses menetlustoimingutel. Eespool kajastamist leidnud kuue ametiasutustele saadetud kirja sisu viitab, et Erkki Pärna ajendas neid kirjutama ja saatma see, et Erkki Pärn tundis viha politseiametniku QQQ QQQ suhtes seoses viimase ametikohustuste täitmisega varasemas kriminaalmenetluses. Ehk sisuliselt soovis Erkki Pärn kättemaksuks varasema menetlusliku kokkupuute eest tekitada kirjades sisalduvate häbistavate valeväidetega QQQ QQQle mainekahju paljude isikute silmis, sest saatis need kirjad mitte kannatanu kodusele aadressile isiklikuks kättesaamiseks, vaid ametiasutustele, kus kiri enne adressaadini jõudmist liigub kantseleitöötajate kätte dokumendihaldussüsteemis registreerimiseks. Kohus leiab, et Erkki Pärn on talle etteheidetud võimuesindaja laimamisteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega.
28. Erkki Pärna teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.
29. Kohtu hinnangul on Erkki Pärna tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Erkki Pärna süüdi

§ 275¹ lg 1 järgi.

Süüdistus

§ 120lg 1 järgi 52.

Objektiivsest küljest eeldab

§ 120

lg 1 süüteokoosseis ähvardamistegu, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Toimepanija ründab selliselt kannatanu vaimset tervist, luues temas mulje (hirmutunde) võimalikust kahjust, antud juhul süüdistust arvestades vara suures ulatuses rikkumisest, mille tekitamine sõltub toimepanija suvast ja on kannatanule veenev. Subjektiivne koosseis näeb 16 1-24-2454 koosseisutunnusena ette tahtluse, mis peab esinema vähemalt kaudse tahtluse vormis.

1. Süüdistuse kohaselt kirjutas ja saatis vanglas kinnipeetav Erkki Pärn
2. suvel samas vanglas kinnipeetavale E Ele kaks kirja, milles lubas süüdata E E ema maja.
3. Kirjade saamist kinnitavad kannatanu E E ütlused. Nii nähtub kannatanu E E ütlustest (tl 156p-160p), et ta tutvus Erkki Pärnaga üle viie aasta tagasi, enne
4. aastat. Nad panid koos toime kuritegusid, süütasid autosid. Erkki Pärn näitas E Ele, milline auto põlema panna. E E sõnul Erkki Pärn väitis talle, et saab sellega oma ekstüdruku tagasi. Kannatanu ütlustest ilmneb, et pärast süütamistega seotud kohtumenetlust saatis Erkki Pärn kirju E E elukaaslase elukoha aadressile. Kirjad olid adresseeritud kannatu nimele ning kannatanule jäi mulje, et Erkki Pärn on pahane kohtuasjaga kaasnenud kulude pärast. Tükk aega pärast seda tulid Erkki Pärnalt kirjad E Ele vanglasse. Esimese kirja sai E E vanglas kätte 2.06.
5. Ta tundis käekirja järgi ära, et kiri on Erkki Pärnalt. Pärast esimest kirja kirjutas E Ele ka vastu, kuid kirja sisu enam täpselt meeles ei ole. E E ütlusi arvestades sai ta vanglas olles Erkki Pärnalt kolm kirja. Kannatanu ütlustest ilmneb, et Erkki Pärna kirjas lubati põletada maha kannatanu ema maja, mis on ka kannatanu kodu. Avalduse tegi E E politseile pärast esimest või teist kirja. E Ele näidati ristküsitlemisel kohtus uuritud kirju koos ümbrikega (tl 120-121, 122-126) ning ta kinnitas nende saamist.
6. Süüdistatava Erkki Pärna ütlustest ilmneb, et ta ei ole E Ele saatnud kirja, kus lubati tema ema maja maha põletada. Süüdistatava väitel saatis E E hoopis temale kaks kirja, mis sisaldasid ähvardusi. Enda väidete tõendamiseks esitas Erkki Pärn täiendavate tõendite voorus kaks ümbrikut ja kaks kirja.
7. Süüdistatava esitatud tõenditesse puutuvalt tuleb märkida järgmist. Ümbrikutel (tl 171, 173) on saajaks märgitud Erkki Pärn ja saatjaks E E. Ümbrikel olevatete templite järgi saadeti neist esimene 06.06.2022 ja laekus saajale 10.06.
8. Teine ümbrik saadeti 17.06.2022 ja laekus saajale 22.06.
9. Kõrvutades neid andmeid E E kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardi andmestikuga, on näha, et 02.06.2022 sai E E Erkki Pärnalt kirja ning saatis omalt poolt 06.06.2022 Erkki Pärnale kirja. Edasi on näha, et E E sai Erkki Pärnalt kirja 16.06.2022 ning vastuskiri läks teele 17.06.
10. Seega süüdistatava esitatud kahel ümbrikul olevad andmed kahtlemata kattuvad kirjavahetuse kaardi andmestikuga ning arvestades otsuses eespool viidatud kirjade saatmise regulatsiooni kinnipidamisasutuses, võib tõdeda, et E E saatis pärast esimese ja teise kirja saamist Erkki Pärnalt 06.06.2022 ja 17.06.2022 kirjad Erkki Pärnale ning kohtule esitatud kaks ümbrikku pärinevad E Elt.
11. Küll on kohtust alust kahtluseks, et 07.01.2025 kohtuistungil süüdistatava Erkki Pärna esitatud kaks käsikirjalist kirja (tl 170 ja 172) ei pärine E Elt. Kohus põhistab vastavat seiskohta järgmiselt. Kannatanu E Et ristküsitleti täiendavalt (tl 216-216p), mille käigus kannatanule näidati kõnealuseid ümbrikke ja kirju. Kannatanu kinnitas, et mõlemal ümbrikul on tema enda käekiri. Samas kannatanu sõnul ei ole kummaski kirjas tema käekiri. Ka ei ole kannatanu lasknud kellelgi teisel selliseid kirju kirjutada. Kannatanule meenutas talle näidatud kahes kirjas olev käekiri Erkki Pärna käekirja. Veel tõi kannatanu esile, et ta ei ole kunagi saatnud kirju ruudulisel paberil, sest tal oli vanglast ostetud suur A4 plokk, kus oli 500 valget lehte sees. Kohus peab usutavaks kannatanu E E ütlusi sellest, et kirjades ei ole tema käekiri. Esiteks on Erkki Pärna esitatud kaks kirja (tl 170 ja 172) täpselt samasuguse helesinise ruudustikuga A4 formaadis nagu ka Erkki Pärna poolt 30.05.2022 E Ele saadetud kiri (vt tl 120). Teiseks, kõrvutades süüdistatava esitatud kahe kirja käekirja süüdistatava esitatud ümbrikel oleva käekirjaga, ei ole need visuaalselt sarnased. Kolmandaks, kui kõrvutada süüdistatava esitatud kahe kirja käekirja Erkki Pärna poolt 30.05.2022, 13.06.2022 ja 08.07.2022 kannatanule E E saadetud kirjade käekirjaga (vt tl 120, 122-125 ja 128) on need ka eriteadmisteta isikule visuaalselt ühesugused. Veelgi enam, kui kõrvutada süüdistatava esitatud kahe kirja käekirja 06.02.2023, 28.02.2023, 05.05.2023, 19.06.2023, 01.08.2023 ja 26.09.2023 kannatanule QQQ QQQ kodusele aadressile saadetud ähvarduskirjades oleva käekirjaga (vt tl 23, 26, 33, 39, 49, 53-54) ilmneb, et needki on ühesugused. Nagu 17 1-24-2454 kohtuotsuses on eespool tõdetud, torkab QQQ QQQle saadetud ähvarduskirjade ümbrikel ja ametiasutustesse saadetud laimukirjade ümbrikel selgelt silma see, et kirjatähtedes kirjutamisel on süüdistatava käekirjas suur E ja suur L üsna spetsiifilise kujuga. Süüdistatava esitatud kahel ümbrikul, millel oleva käekirja osas E E kinnitas, et tegemist on tema käekirjaga, on kirjatähtedes kirjutatud suur E hoopis teistsuguse kujuga kui eespool otsuses kajastamist leidnud Erkki Pärna saadetud ümbrikel ja kirjades. Küll on aga süüdistatava esitatud kummaski kirjas sõnades „Eva-Liisa“, „Ei“ suur E ja L samasugused kui Erkki Pärna poolt kannatanule E E saadetud ümbrikel ja kirjades ning kannatanule QQQ QQQ ja ametiasutustele saadetud ümbrikel ja kirjatähtedes kirjades. Seega peab kohus süüdistatava Erkki Pärna poolt täiendavate tõendite voorus esitatud kahte kirja (tl 170 ja 172) ebausaldusväärseteks tõenditeks.
12. Kohus on seisukohal, et muu tõendikogum haakub kannatanu E E ütlustega kirja teel ähvarduste saamisest ning lükkab ümber Erkki Pärna ütlused sellest, et ta pole E Ele saatnud kirja, kus lubati viimase ema maja maha põletada. Nii on kirjade sisust arusaadav nende suunatus E Ele seoses rahulolematusega tema varasema tegevusega. Kirjad sisaldavad teksti, mis kirja saaja emotsionaalset seisundit võimalikult palju kahjustaksid. Ümbrikel olevate andmetega tuvastatav kirjade sihtkoht, saatja, saatmiskoht ja saatmisaeg. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardid näitavad Erkki Pärna poolt kirjade saatmist E Ele süüdistuses näidatud kuupäevadel. Lisaks nähtub kannatanu E E ütlustest tema ammune hüüdnimi, s.o xxx. Kannatanu E E sõnul Erkki Pärn teab tema hüüdnime. Kõigis kolmes kirjas, mille E E sai, sisaldub seesama hüüdnimi. Ka see viitab kaudselt Erkki Pärnale kui kirjade kirjutajale.
13. 13.06.2022 kirja saatmist E Ele Tallinna Vanglasse saab järeldada selle ümbrikul (tl 126) olevast saatmiskuupäevast, sihtkoha postiaadressist ja adressaadina E E märkimisest. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Seega oli saatjaks Erkki Pärn. Niisamuti on ümbrikul kirja Tallinna Vanglas registreerimise kuupäev, milleks on 16.06.
14. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 130) kinnitab, et E E on 16.06.2022 saanud kirja Erkki Pärnalt. Kiri (tl 122-125) on kirjatähtedes ning kirja käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed. Seejuures on samasugused ümbrikul süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja esimesel lehel sõna „xx-xxx“ algustäht, teisel lehel sõnade „Eelnevalt“, „Endiste“, „Ehk“, kolmandal lehel sõnade „xxx“ jne algustähed. Samuti on samasugused ümbrikul saatja aadressis olev suur L ja kirja esimesel lehel sõnade „Lasnas“, „xxx“, teisel lehel „Lisaks“, „Lilles“ jne vastav algustäht. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 13.06.
15. Kõnealuse kirjas sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „/.../ Ma tahaks näha, mis sa siis teed, kui ma xxx xxx 1-0 teen? Räägid siis kah sama juttu VÄ? Arvesta, et ega talv kaugel ei ole ja külmad ajad on tulekul. See, et nemad kodutuks jäävad, süüdista ainult ENNAST JA ENDA KÕVAMEHE SUUD.“ Ning „xxx xxx jääb järele ainult TUHK. Eks näis kaua sa xxx NAERAD. Mina olen pisaraid valanud, aeg on sinul seda teha.“
16. 08.07.2022 kirja saatmist E Ele Tallinna Vanglasse saab järeldada selle ümbrikul (tl 127) olevast saatmiskuupäevast, sihtkoha postiaadressist ja adressaadina E E märkimisest. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Seega oli saatjaks Erkki Pärn. Niisamuti on ümbrikul kirja Tallinna Vanglas registreerimise kuupäev, milleks on 13.07.
17. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 131) kinnitab, et E E on 13.07.2022 saanud kirja Erkki Pärnalt. Seejuures on samasugused ümbrikul süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja esimesel lehel sõnade „Elu“,„xxx“ algustähed, teisel lehel sõnade „xxx“, kolmandal lehel sõna „Enivei“ algustähed. Samuti on samasugused ümbrikul saatja aadressis olev suur L ja kirja esimesel lehel sõnade „Lugedes“, „xxx“, „Lihtne“ ja teisel lehel „Lilles“ vastav algustäht. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 08.07.
18. Kõnealuse kirjas (tl 128-129) sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Arvesta, et ilmad lähevad külmaks juba :) Mõtle, mis ma sellega öelda soovin :)“. 18 1-24-2454
19. Süüdistuses toodud 13.06.2022 ja 08.07.2022 kirjade sisust on aru saada, et Erkki Pärn suhtub E Esse negatiivselt, kuna peab teda valetajaks, äraandjaks ja ärplejaks ning seetõttu esitabki ähvardusi. Sellisel põhjusel kirjade kirjutamisele ja saatmisele osutavad näiteks järgmised laused või lausekatked: kes nüüd naerab, krdi kits selline; valetades uurijatele maad ja ilmad kokku; ma tellisin sinu kohtutoimiku /…/ tõsine kits oled ikka, kui oma sõbrad tanki paned; tol korral autot laenates ütlesid kõigile, et see sinu oma on, hea tibla oled ikka; mina olen pisaraid valanud, aeg on sinul seda teha; see, et nemad kodutuks jäävad, süüdista ainult ennast ja enda kõvamehe suud.
20. Ähvarduste olemus ilmneb samuti kirjade sisust. Nii sisaldub 13.06.2022 kirjas viide xxx, mis on kannatanu E E sõnul tema ja tema lähedaste elukoht. Kirjades viidatakse, et xxx 1-0 tegemisele ja kodutuks jäämisele, xxx ainult tuha alles jäämisele. See ei jäta mingit kahtlust selles, et Erkki Pärn vihjab nii kannatanu E E vanematekodu mahapõletamisele. On ilmne, et eramu süütamine kujutaks enesest vara hävimist või vähemalt rikkumist ja see ületaks

§ 120lg 1 nõutava olulise ulatuse ehk 4000 eurot.

1. Kannatanu E E ütlustest ilmneb, et Erkki Pärna kirjades viidatud xxx E E ema, isa, venna ja kannatanu enda elukoht. See asub xxx. E E sõnul Erkki Pärn teab, et see on kannatanu ja tema lähedaste elukoht, sest on käinud maja juures. Esimesele kirjale järgnes Erkki Pärnalt kohe järgmine kiri. E E sõnul manipuleeris Erkki Pärn teda selles kirjas kannatanu eksiga. Kirjas olevast tekstist „/…/ korra olen sind nurka surunud ja teen seda uuesti. Ma tahaks näha, mis sa siis teed, kui ma Xxx xxx üks null teen /…/“ sai kannatanu aru, et mõeldakse süütamist, maja maha põletamist. Selleks, et kannatanul ei oleks elukohta, kuhu vabanedes elama minna. Kannatanu ütlustest ilmneb, et Erkki Pärn manipuleerib teistega. Seda teab E E enda kogemusest, kui oli süütamine. Erkki Pärn väitis siis E Ele, et ta saab oma tüdruku tagasi kui ühe auto põlema paneb. Kui E E ülekuulamisele viidi, siis sai ta teada, et mingile naisterahvale käis kättemaks, kes oli E E jaoks täiesti võõras. E E sõnul Erkki Pärn kasutab nii teisi lihtsalt ära. Kirjas olevat teksti „/…/ see, et nemad kodutuks jäävad, süüdista ainult ennast ja enda kõva mehe suud. /…/“ mõistis kannatanu nii, et süüdatakse tema vanemate maja, et neil ei ole enam kohta, kus elada. Kirjas olevat teksti „/…/ võib su emale kivi taevast pähe kukkuda, õnnetusi ikka juhtub ju. /…/“ tajus kannatanu, et Erkki Pärnal on tutvusi. Et see võib juhtuda, ta võib kedagi ära kasutada. Ta võib tekitada E E emale tervislikke kahjusid. Perekonna kallale minekut tajus E E isiklikuna, tajus seda kui ähvardust, mitte lahmimist. E E ütlustest nähtub, et seoses varasema kriminaalasjaga ta teab, et Erkki Pärn on kättemaksuhimuline. Kirjas olevat teksti „/…/ Xxx xxx jääb järele ainult tuhk, eks näis kaua sa xxx naerad jah, mina olen pisaraid valanud, aeg on sinul seda teha /…/“ tajus kannatanu, et vanglas viibiv Erkki Pärn lasebki kellegi väljapoolt tuttavatel Xxx xxx asuva kannatanu vanemate maja maha põletada.
2. Kohtus uuritud Harju Maakohtu 12.04.2018 kohtuotsusest nr 1-17-xxx ilmneb, et Erkki Pärn on varasemalt süüdi mõistetud

§ 203

lg 1 – § 22 lg 2, 3 järgi osavõtus sõidukite süütamistest, milles täideviijaks E E. Ehk viidatud kohtuotsuses kajastatud süüdistuse tekst toetab E E ütlusi varasemast ühisest kuritegelikust minevikust ning selle pinnal saadud isiklikust kogemusest Erkki Pärna käitumisvõtete ja loomuse osas. Kohtu hinnangul eelnev näitab, et 13.06.2022 Erkki Pärna kirjas toodud lubaduste pinnalt põletada maha Xxx teel asuv kodu, tekkis kannatanul E El tegelik kartus, et Erkki Pärn võib kirjades lubatu kas kunagi ise teostada või lasta seda kellegi teisel teha. E Es tekkis see tunne, kuna ta teadis varasemast isiklikust kogemusest Erkki Pärnaga, et viimane on kättemaksuhimuline ja manipuleeriv. Kohus leiab, et arvestades kirja sisu tekiks kannatanu väljatoodud põhjendustel ka igas teises samasse situatsiooni sattuvas isikus hirm lähedastele kuuluva vara pärast. Keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist on Erkki Pärna 13.06.2022 kirjas toodud ähvardused piisavalt tõsiseltvõetavad. Erkki Pärn ründas kõnealuste kirjade kirjutamise ja saatmisega kannatanu E E vaimset tervist psüühilise vägivallaga. Selline tegevus on käsitatav ähvardamisteona. 19 1-24-2454

1. Mis puudutab aga süüdistuses märgitud 08.07.2022 kirja, siis kannatanu E E sõnul sai ta Erkki Pärnalt vanglas ka kolmanda kirja. Seda kolmandat kirja E E ähvardavana ei tajunud, sest seal oli kannatanu arvates rohkem umbluu jutt. 08.07.2022 kirja puhul, mille lõpus on viide ilmade külmaks minemisele ja soovitus mõelda, mida sellega öelda tahetakse. Objektiivselt keskmisel mõistlikul kõrvalseisjal tekiks sellise viite puhul äratundmisseos eelnevas kirjas esitatud vara hävitamisega. Kuna antud juhul jäi kirja adressaadile allegoorses vormis esitatud viide arusaamatuks (tundus umbluu jutt), millest tulenevalt ta ei tunnetanud sellega seoses kartust, siis järelikult nimetatud ähvardus jäi süüteo subjektist tulenevalt kõlbmatu katse staadiumi.
2. Kohtu hinnangul kirjade sisu tõendab, et E E suhtes pahameelt tundev Erkki Pärn sooviski, et kirja pandud lubadusi Xxx xxx 1-0 teha, sellest ainult tuhk järgi jätta, sealsed kodutuks jätta, tajuks kirja adressaat kui kodumaja mahapõletamist. Kirjade postitamisega Erkki Pärn sai ka aru, et E E saab ähvardusi sisaldavad kirjad kätte ning tunneb neid lugedes hirmu. Seega on Erkki Pärn tegutsenud kavatsusega.
3. Erkki Pärna teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.
4. Kohtu hinnangul on Erkki Pärna tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Erkki Pärna süüdi

§ 120lg 1 järgi.

KARISTUSE MÕISTMINE 69. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 70. Kohus eelnevalt tõdes, et Erkki Pärna teod QQQ QQQle kirjade kirjutamisel ja nende temale saatmisel (06.02.2023, 28.02.2023, 11.04.2023, 05.05.2023, 19.06.2023, 12.07.2023, 01.08.2023, 26.09.2023 ja 29.09.2023 kannatanu koduselt aadressilt avastatud kirjad, 08.05.2023 Põhja Prefektuuri kaudu kannatanule edastatud kiri) vastavad üheaegselt nii

§ 274

lg 2 p 3 kui

§ 323

lg 1 kuriteokoosseisule.

§ 63

lg 1 sätestab, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul on raskeim

§ 274

lg 2 p 3 sanktsioon, sest see näeb ette vaid vabaduskaotusliku karistuse ja seda vangistuse alammääraga. Seega tuleb

§ 274

lg 2 p 3 ja

§ 323

lg 1 järgsetes kuritegudes süüdi mõistetud Erkki Pärna karistada raskeimat karistust ette nägeva

§ 274lg 2 p 3 sanktsiooni järgi.

71.

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse ühekuni viieaastase vangistusega. Erkki Pärna süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et ta saatis QQQ QQQle mitmeid ähvarduskirju poole aasta jooksul. Seega kahjustas ta kannatanu vaimset heaolu pika aja vältel. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas tuleb eripreventiivsest aspektist arvestada asjaolu, et tegu on toime pandud ajal, mil kandmisel oli 2023. aasta kohtuotsusega mõistetud vangistus. Lisaks on Erkki Pärna 2018. aastal karistatud mh

§ 120

lg 1 järgse kuriteo (ähvardamise) eest vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud vaimse vägivalla komponenti sisaldavate kuritegude toimepanemisega, mis näitab, et varasem karistus ei avaldanud isikule piisavalt mõju. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Erkki Pärnale sanktsiooni keskmises määras karistuse. 72.

§ 275

¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Rahaline karistus ei ole Erkki Pärnale mõjus, kuna tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, keda isegi vabaduskaotuslik karistus pole mõjutanud õiguskuulekusele. Lisaks on Erkki Pärna püütud varasemas väärteoasjas mõjutada rahatrahviga, kuid seda ta karistusregistri andmetel (tl 20 1-24-2454 149-151) tasunud pole. Takistuseks ei saa olla sissetulekute puudumine, sest käesoleva kohtuistungi rakendamisel Erkki Pärn väitis end mitteametlikult töötavat. Järelikult on põhjuseks Erkki Pärna üleolev suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning kergemaliigiline karistus ei mõjuta teda ka sel põhjusel tõhusalt. Süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et Erkki Pärn kirjutas ja saatis mitmeid QQQ QQQd laimavaid kirju nelja kuu vältel. Seega diskrediteeris ta politseiametnikust kannatanut võrdlemisi pika aja vältel. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Eripreventiivsest aspektist arvestab kohus taas, et tegu on toime pandud ajal, mil kandmisel oli 2023. aasta kohtuotsusega mõistetud vangistus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Erkki Pärnale sanktsiooni keskmises määras karistuse. 73.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Rahalist karistus ei pea kohus võimalikuks juba eelnevalt esitatud kaalutlustel. Süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et Erkki Pärn kirjutas ja saatis E Ele kaks ähvarduskirja, millest viimase rafineeritud kujul ähvardusest ei saanud adressaat aru. Seetõttu piirdusid kannatanu vaimsed kannatused ühe kirjaga. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Erkki Pärnale sanktsiooni keskmisest veidi väiksemas määras karistuse. 74. Kuna kannatanu E E ähvardamine toimus 2022. aastal ehk enne Harju Maakohtu 02.02.2023 süüdimõistva kohtuotsuse nr 1-22-xxx kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel

§ 64sätestatud korras.

Kohus seda teebki, mõistes liitkaristuse

§ 120

lg 1 järgi mõistetud 4 kuu vangistuse ja Harju Maakohtu 02.02.2023 otsusega nr 1-22-xxx mõistetud 6 aasta 2 kuu ja 29 päevase vangistusega. Arvestades süü suurust peab kohus võimalikuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Liitkaristusest 6 aastat 2 kuud ja 29 päeva vangistust tuleb maha arvestada eelmise kohtuotsusega ärakantud osa, milleks 30.01.2025 seisuga on 3 aastat ja 3 päeva vangistust. Ärakandmata karistus on 3 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. 75. Lähtudes

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 tuleb mõista liitkaristus

§ 274

lg 2 p 3 järgi (06.02.2023-22.12.2023 teod) mõistetud 3 aastase vangistuse ja

§ 275¹ lg 1 järgi (08.05.2023-17.08.2023 teod) mõistetud 1 aastase vangistusega.

Arvestades Erkki Pärna süü suurust neis tegudes peab kohus kohaseks suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat. 76.

§ 274

lg 2 p 3 ja

§ 275

¹ lg 1 järgsed kuriteod pani Erkki Pärn toime pärast Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtuotsuse 1-22-xxx kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist. Seega tuleb

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust, s.o vangistust 4 aastat, varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o seisuga 30.01.2025 vangistus 3 aastat 2 kuud 26 päeva. Liitkaristuseks kujuneb 7 aastat 2 kuud 26 päeva. MENETLUSKULUD

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.
2. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot.
3. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohased Erkki Pärna määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 95,76 eurot, 82,72 eurot, 75,60 eurot ja 832,53 eurot (tl 132-135, 136-140, 141144, 145-148), kokku 1086,61 eurot. Määratud kaitsja tasud kohtumenetluses olid 322,08 eurot ja 1420,08 eurot (tl 18-21, 212-215, 220-221), kokku 1742,16 eurot. Kuna Erkki Pärnale osutatud õigusabi oli vajalik, tasude osas on lähtutud riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 nõuetest, on määratud kaitsja tasud põhjendatud. 21 1-24-2454
4. Viimases sõnas Erkki Pärn soovis menetluskulude osalist või täielikku riigi kanda jätmist. Kohus märgib, et KrMS § 180 lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 esimene lause võimaldab kohtul menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Erkki Pärn on keskealine meesterahvas. 16.12.2024 kohtuistungi rakendamisel andis Erkki Pärn enda tööhõive küsimuse juures vastuseks: „Töökoht on, ei soovi avaldada, mitteametlikult xxx, ametlikku töökohta ei ole.“ Sellest tulenevalt kohtul on alust arvata, et Erkki Pärnal on võimeline vangistust kandes töötama ja seeläbi menetluskulude hüvitamiseks raha teenima. Statistikaameti kodulehe https://stat.ee/et/ avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu andmetel oli
5. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutopalk 1959 eurot. Järelikult on Erkki Pärna kriminaalmenetlusega seoses tekkinud menetluskulude (4157,77 eurot) suurusjärk ligilähedane kahekordse keskmise brutopalgaga
6. aasta kolmandas kvartalis (2x1959=3918 eurot). Siit saab järeldada, et eelviidatud menetluskulude suurus ei ole selline, mis täisealisele töövõimelisele isikule ülejõu käiks. Kohtu hinnangul eelviidatud menetluskulude suurus ei takista Erkki Pärna resotsialiseerumist. Seega tuleb Erkki Pärnalt seoses süüdimõistmisega kuriteos menetluskulud (sundraha ja määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasud) täies ulatuses välja mõista. Siiski, arvestades, et Erkki Pärn ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ning tema töötasu ehk ei pruugi olla selline, et tasuda menetluskulud täies ulatuses ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda Erkki Pärnal menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi järgmiselt. Erkki Pärnal tuleb esimesel kuul tasuda 346,60 eurot ülejäänud üheteistkümnel kuul igakuiselt 346,47 eurot. KOHTUOTSUSE AVALIKUSTAMIST PUUDUTAV TAOTLUS
7. Viimases sõnas taotles süüdistatav, et KrMS § 408¹ lg 3 alusel avaldataks ainult kohtuotsuse resolutiivosa. Kohus leiab, et kõnealune taotlus ei ole põhjendatud. KrMS § 408¹ lõige 3 sätestab, et kui lahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning lahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustatakse kas avalikustaja omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult lahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Kõnealused sätted näitavad, et kohus võib erandlikel juhtudel avalikustada lahendist üksnes resolutiiv- või lõpposa. Praegusel juhul kohus leiab, et sättes nimetatud erandjuhtu ei esine, sest KrMS § 408¹ lõige 2 tulenevalt asendab kohus peale süüdistatava teiste isikute (sh kannatanud ja tunnistaja) nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga ja neid andmeid arvutivõrgus ei avalikustata. Kohtu hinnangul on sellega piisavalt tagatud ühest küljest isikute eraelu puutumatus ja teisest küljest üldsuse huvi olla kursis kohtulahenditega. Toodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Erkki Pärna taotluse avaldada kohtuotsusest üksnes resolutiivosa. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 22