4-25-372/15

4-25-372 HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-25-372 Kohtunik Kristjan Paluteder Sekretär Kadri Paramonova Kohtuvälise menetleja esindaja Jekaterina Aleinikova Kaitsja Kaisa Lumiste Väärteoasi L Le (L, isikukood: xxx) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.01.
2. a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,24,010340 RESOLUTSIOON Jätta kaitsja taotlused kaebuse arutamiseks kaebuse esitaja osavõtuta ning kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata. Jätta L Le kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.01.
3. a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,24,010340 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtule 28.01.
4. a esitatud kaebuses vaidlustab L L Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.01.
5. a otsust väärteoasjas nr 2315,24,
6. Kaebuse esitaja kaitsja kõrvaldas kaebuse puudused 06.03.
7. a ja kohus määras 14.03.
8. a määrusega kaebuse arutamisele. Määrusega kohustati istungile ilmuma kaebuse esitajat L Lt, tema kaitsjat, tunnistajaid ja kohtuvälise menetleja esindajat. 03.04.
9. a kohtuistungile kaebuse esitaja ei ilmunud ning kohtule ei ole teada tema mitteilmumise põhjused. Kohus ootas enne kohtuistungi avamist kaebuse esitaja võimalikku ilmumist, istung lõppes kell 10.13 ning selleks ajaks ei olnud kaebuse esitaja kohtuistungile mitteilmumisest teatanud ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kuivõrd kohus on kaebuse esitaja kohtuistungile ilmumise teinud kohustuslikuks, siis asja ilma tema osavõtuta ei saa arutada ja esitatud kaebus tuleb VTMS § 126 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Kaitsja märkis, et L. L teatas talle umbes pool tundi enne istungi algust, et ta ei osale istungil ja tema hinnangul ei ole selleks mõjuvat põhjust. Kaitsja taotles asja arutamist ilma kaebuse esitaja osavõtuta või istungi edasilükkamist. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb jätta kaitsja taotlus asja arutamiseks kaebuse esitaja osavõtuta rahuldamata ning samuti tuleb jätta rahuldamata kohtuistungi edasilükkamise taotlus. Vaidlus puudub selles, et L. L oli teadlik kohtuistungi toimumisest. Kaebuse esitajale tehti kohtuistungi aeg teatavaks kohtukutse saatmisega e-toimiku kaudu elektronposti aadressile ning lisaks ka e-toimiku kaudu. L Le eest on 14.03.
10. a elektroonselt kutse vastu võtnud tema kaitsja xxx. Kohtuistungil kaitsja ka kinnitas, et ta edastas kohtukutse samal päeval L Lele. Kaebuse esitaja teatas talle aga umbes pool tundi enne istungi algust, et ta ei osale tänasel istungil. Lähtudes siinkohal lisaks kaitsja kinnitusele ka sellest, et kaitsjal on n-ö täisvolitus (tl 13), tuleb lugeda kohtukutse L Lele ka kättetoimetatuks. Kaebuse esitajale edastatud kutsel on märgitud L Le kohustus ilmuda istungile „Olete kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal“, s.o 03.04.
11. a kell 10.
12. Samuti on kirjas mitteilmumise tagajärjed: „Vastavalt VTMS §-le 126 lg 2 kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.“ Kuigi kaebus esitaja on kutse kätte saanud ja on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ning kohustusest istungil osaleda, ei ole ta siiski istungile ilmunud. Mõjuvaid põhjuseid kohtuistungile ilmumiseks kohtule teada ei ole ja nende puudumist on möönnud ka kaitsja. Vajadusel saab VTMS § 195 järgi maakohus neid vaagida määruskaebuse läbivaatamise korras. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud ise ka kohtuistungi edasilükkamist. Nimetatud VTMS § 126 lg 2 eeldused ei tingi aga koheselt selle sätte kohaldamist. Kaitsja on VTMS § 126 lg 21 alusel taotlenud asja arutamist kaebuse esitaja osavõtuta, samas täpsustamata, kuidas see kohtu senisest seisukohast lähtudes peaks võimalik olema. Kohus ei pea jätkuvalt asja lahendamist ilma kaebuse esitaja osavõtuta võimalikuks. Juba 14.03.
13. a määruses leidis kohus, et kaebuses esitatud väiteid ja asja olemust arvestades on lisaks kohtuvälise menetleja esindaja osavõtule vajalik ka kaebuse esitaja osavõtt kohtulikust arutamisest. See asjaolu ei ole ära langenud, kuna kaebuses viidatakse mh menetluslikele rikkumistele, mis seostuvad otseselt sellega, kuidas ja milliseid toiminguid L Le osavõtul tehti. VTMS § 123 lg 2 näeb ette kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses ning mh faktiliste asjaolude tuvastamiseks tulekski kõik osalised (sh menetlusalune isik L L) kohtuistungil üle kuulata. Kaitsja on taotlenud ka kohtuistungi edasilükkamist VTMS § 126 lg 2 1 alusel. Tõsi on, et kui kohus ei nõustu asja arutamist jätkama ilma kaebuse esitajata, tuleks VTMS § 126 lg 2 1 teise lause sõnastusel standardjuhtumil istung edasi lükata vastavalt VTMS § 125 lg-le
14. Samas tuleb küsida vastava regulatsiooni eesmärgi järele, selleks on vajadus pakkuda kaebuse esitajale võimalust lahendada asi nii, et ta ei osale isiklikult istungil, kuid tema õigusi teostab edasiselt kaitsja. Eriti oluline on see näiteks juhul, kui kaitsja on istungile ilmunud, kuid talle on teadmata, miks kaitsealune istungile ei ilmunud ja/või ei ole vaidlusküsimused sellised, mis eeldaks tingimata kaebuse esitaja osavõttu istungist. Teisisõnu tagab see säte paremini kaebuse esitaja õigusi. Siinsel juhtumil on kaebuse esitaja volitatud kaitsja vahendusel kohtule teada andnud, et istungile ta ilmuda ei plaani. Selliselt on ta teadvalt otsustanud, et ta ei soovi enam kasutada nt oma õigust olla väärteoasja arutamise juures (VTMS § 19 lg 1 p 3), olles ühtlasi teadlik istungile ilmumise kohustuslikkusest ja istungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Puudub põhjus oma õigustest teadvalt loobunud isikuid kohelda soodsamalt võrreldes nendega, kellel tõepoolest on vastavate õiguste kasutamise soov või kelle puhul ei ole see soov kohtule teatavaks saanud. Siiski ei ole need asjaolud eraldi veel tingimata sellised, et jätta VTMS § 126 lg 21 järgi istung edasi lükkamata. Lisaks eelnevale on siinsel juhul määravaks konkreetset kaebuse esitajat iseloomustavad asjaolud, mis tekitavad kahtluse vastava õiguse kuritarvitamises. Nimelt on Riigi Teataja vahendusel avalikult kättesaadav kaebuse esitaja suhtes tehtud Harju Maakohtu 08.12.
15. a määrus väärteoasjas nr 4-23-2568, milles ta jättis sarnaselt väärteokaebuse arutamise kohtuistungile ilmumata ja istung lükati edasi. Ka uuele istungile ta ei ilmunud ja kaebus jäeti läbi vaatamata. Seega on ta teadlik kohtuistungile mitteilmumise võimalikest tagajärgedest ka olukorras, kus kaitsja istungil osaleb. Kõnekas on asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole praegu oma otsustusest istungile mitte ilmuda kohut teavitanud. Neid asjaolusid kogumis arvesse võttes on kaebuse esitaja nüüdseks teadlik tegevus muutunud vahendiks, et saavutada kohtuistungi edasilükkamine enese soovidest lähtuvalt (väärteoprotokolli ja kaebuse põhjal on L. L varem avaldanud soovi istungist osa võtta). Praeguseks sellise tegevuse korduvust arvestades ei ole põhjendatud lähtuda enam tõlgendusest, mis tooks kaasa tingimusteta kohtuistungi edasilükkamise, andmata samas hinnangut kaebuse esitaja teadlikule käitumisele. Seega jätab kohus kaitsja taotluse rahuldamata ja kohtuistungi edasi lükkamata. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et VTMS § 126 lg 2 1 teises lauses märgitu kohaldamine ei ole konkreetse kaebuse esitaja menetluslike otsustuste tõttu enam põhjendatud, lähtuda tuleb VTMS § 126 lg-st 2 ja esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub VTMS § 48, § 125 lg 1, § 126 lg 2, 21, § 189-
16. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik