Obsah (10)

§ 433§ 430§ 178§ 4§ 206§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-21-14894 Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2025, Pärnu Tsiviilasi A. L. hagiavaldus E. T. vastu alusetult saadud 4468 euro ta

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui Tsiviilasi nr 2-21-14894 täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. L. (hageja) hagi E. T. (kostja) vastu alusetult saadud 4468 euro tagastamiseks, sissenõutavaks muutunud viivise 691,38 eurot (periood 17.10.2019 kuni 22.09.2021) ja edasiulatuva seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Asi on eelmenetluse staadiumis.
2. Esitatud asjaoludel Pärnu Maakohtu 02.02.2012 kohtumäärusega kinnitati tsiviilasjas 2-11-12440 sõlmitud kompromiss, millisega kohustus hageja tasuma kostja kontole ühise kahe alaealise lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni elatist, milline ei tohtinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alalmmäärast. Tsiviilasjas 2-12-9265 kinnitati kompromiss, millisega leppisid pooled kokku, et korteri (asukohaga XXX) võõrandamisel tasutakse eluasemelaen (kompromissi sõlmimisel jääk 27 985 eurot), laenulepingu nr 2010003602 jääk (kompromissi sõlmimisel 188 eurot), majandamiskulud (kompromissi sõlmimisel 3263 eurot) ja vara müügiga seotud kulud. Allesjääv summa jagatakse poolte vahel võrdselt. Hageja sai 23.10.2013 täitetoimingu teate, mille kohaselt arestiti hagejale kuuluv ühisomandis olev korteriomand ja hageja pangakonto ulatuses, milline oli vajalik elatise maksmise kohustuse täitmiseks vastavalt tsiviilasjale 2-11-
3. Pooled võõrandasid 07.07.2016 ühisomandis oleva korteriomandi, mille müügihind oli 33 500 eurot, millest kaeti kõik kompromissilepingu p-s 2.1 kirjeldatud võlgnevused. Lisaks nähtub võõrandamislepingu p 6.
4. teisest alapunktist, et ostuhinnast 5060,53 eurot kannab notar müüjate palvel kostja kontole ning võlgnevustest allesjäänud 1038,55 eurot kantakse samuti kostja kontole, kokku 6099,08 eurot. Hageja loobus võõrandamistehingut tehes oma õigusest 3049,54 eurole eesmärgiga katta kõik võlgnevused, sh elatise võlgnevused, mille tõttu kohtutäitur käsutuskeelu seadis. Kostja on kohtuväliselt õigeks võtnud elatise võlgnevuse hüvitamise korteri müügitehingust saadud summast, sest on laekumist arvestanud. Kostja on arvestanud ja kostjale on tasutud E. L. ülalpidamiseks elatist ka pärast kohustuste lõppemist 13.09.
5. Seisuga 2019 august oli hageja võlgnevus arvestuslikult 166,79 eurot, mille hageja 2019 septembris tasus. Kostja on alates 2019 september rikastunud hageja töötasust alusetult kinnipeetud (kostja ei teavitanud kohtutäiturit sellest, et korteri võõrandamisest saadu arvelt tuleb osaliselt arvestada hageja võlgnevuste katteks) summade arvelt oktoobriks 2020 arvestuslikult 4308,08 eurot. Hageja viimases 04.11.2022 esitatud dokumendis (kohus tegi selle kohtu infosüsteemis kostjale nähtavaks) tegi kostjale ettepaneku kompromissiks selliselt, et kostja maksab hagejale 4468 eurot 12 kuu jooksul, s.o 372.33 eurot kuus. Hageja loobub viivisenõuetest. Pooled kannavad oma menetluskulud ise.
6. Kostja vastuses hagile ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kostja hinnangul on hageja müügilepingust tulenev nõue aegunud. Kostja ei ole tunnistanud ja ei tunnista müügilepingust saadu arvelt tasaarvestust elatisega. Hageja on jätnud avaldamata kohtule, et juba 2020 alguses vaidlesid pooled elatise võlgnevuse suuruse üle ning seisuuga 26.05.2020 ületäitmist ei toimunud, vaid hagejal oli võlgnevus 78,17 eurot (kui arvestada ka maikuu elatise laekumist). Täitemenetlus elatise sissenõudes on lõppenud ja hageja on minetanud võimaluse esitada hagi TMS § 221 lg 3 alusel. Kostja on 20.10.2022 menetlusdokumendis esitanud arvestused kompromissijärgse elatise suuruse kohta kokku 41 453,29 eurot ja laekumise kohta 43204,62 eurot ning tegi ettepaneku kompromissiks 2 Tsiviilasi nr 2-21-14894 selliselt, et kostja tasub hagejale 1751,33 eurot ja hüvitab ½ riigilõivust kuue kuu jooksul võrdsetes osades.
7. Asjas on toimunud 21.09.2022 korraldav istung. 07.05.2025 kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses, eelmenetluse lõpetava tähtaja ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Sama määrusega tegi kohus pooltele ettepaneku lõpetada asjas menetlus kokkuleppega ning esitas kompromissiprojekti. Hageja 23.05.2025 vastuses avaldus, et on kohtu pakutud kompromissiga nõus, esitas taotluse ½ riigilõivu tagastamiseks ning märkis, et soovib määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kostja 27.05.2025 vastuses nõustus samuti kohtu pakutud kompromissiga. Määruskaebuse esitamise õiguse välistamise või tähtaja lühendamise osas kostja seisukohta ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus peab juhindudes

§ 4

lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kuigi pooled ei ole kohtule esitanud allkirjastatud kompromissilepingut dokumendina, vaid on edastanud oma nõusolekud kohtu poolt pakutud kompromissiprojektile, saab kohus menetlusökonoomiast tulenevalt kompromissi kinnitada ja asja menetluse lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Kohus selgitas pooltele tagajärgi 07.05.2025 määruses.

7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja hüvitab kostjale menetluskulude katteks 212,50 eurot. Ülejäänud poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kohus hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määra. 8. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 212,50 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 22.09.2021 riigilõivu 425 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 212,50 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3