Obsah (7)

§ 150§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2025, Paide Tsiviilasja number 2-25-5214 Tsiviilasi Swedbank AS hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes Mene

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagimenetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 525 eurot Swedbank AS arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is, selgitusega „K. K., tsiviilasi nr 2-25-5214, riigilõivu osaline tagastamine”.

1. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (poolte kokkulepe

§ 661lg 4 alusel).

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Hageja esitas kohtule 03.04.2025 hagiavalduse ning 10.04.2025 hagi täpsustuse K. K. vastu 28.07.2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-046697-VL tuleneva võlgnevuse kokku 3791,04 euro väljamõistmiseks, millest põhiosa moodustab 2987,19 eurot, intress 312,64 eurot ja viivis 491,21 eurot ning viivis põhinõudelt (2 987,19 eurot) 16,9% alates 04.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni; 25.11.2021 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 21-072898-RK tuleneva võlgnevuse kokku 1782,35 euro väljamõistmiseks, millest põhiosa moodustab 1500 eurot, intress 79,44 eurot ja viivis 202,91 eurot ning viivis põhinõudelt (1500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni; 29.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-079605-AL tuleneva võlgnevuse kokku 10 819,88 euro väljamõistmiseks, millest põhiosa moodustab 9334,14 eurot, intress 423,30 eurot ja viivis 1062,44 eurot ning viivis põhinõudelt (9334,14 eurot) 7,9% alates 04.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
2. Kostja esitas 18.04.2025 vastuse hagile ning hagile vastu ei vaidle. Kostja märgib, et soovib hagejaga saavutada kompromissi. Kostja selgitab, et võlgnevused tekkisid raskest majanduslikust olukorrast, kuid nüüdseks on olukord paranenud. Kostja esitas 05.05.2025 avalduse hagi õigeksvõtu kohta ning selgitab, et soovib hagejaga sõlmida kompromissi. 2 2-25-5214
3. Pooled esitasid kohtule 09.06.2025 kompromisslepingu ning paluvad kohtule see kinnitada.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et lepingute sõlmimisel (28.07.2021, 25.11.2021, 29.12.2021) on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingute krediidi kulukuse määr (18,57%, 27,74 %, 8,31%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingute sõlmimise ajal Eesti Panga poolt määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. Seega vastas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%) ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.
2. Pooled kinnitasid, et soovivad menetluse lõpetada kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

7. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 8. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 9.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on hageja tasunud hagimenetluses 1050 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis poolte taotlusel kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt hagejale hagimenetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 525 eurot taotluses märgitud kontole. 11. Pooled lühendavad

§ 661

lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse viie päevani. 3 2-25-5214 (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4