KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-125117 Kohtuasi

) § 405). 4.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduauto omanik ja sõiduauto oli 20.06.2021 hageja opereeritavas parklas. 4.
2. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 ja p 52 ning § 20 lg 6 kohaselt saab peatumisest sõitjate pealevõtmiseks või väljalaskmiseks või veose laadimiseks rääkida üksnes siis, kui see toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Sõitjate pealevõtmine või väljalaskmine ning veose laadimine peab olema lühiajaline ja selgelt tuvastatav. Peatumise mõiste eeldab, et sõiduki vahetus ümbruses toimub vastav tegevus ning sõiduki juht viibib, kas sõidukis või sõiduki juures. Kaasreisija selgitusest nähtuvalt läksid nad kostjaga parklasse eesmärgiga osta toidukaupa, kostja läks turule ning pärast leppetrahvi saamist liitus ka kaassõitja kostjaga. Seega ei peatunud sõiduauto üksnes kauba peale laadimiseks või sõitjate väljalaskmiseks, mistõttu oli tegemist parkimisega. 4.
3. Poolte vahel oli lepinguline suhe (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1 ja § 20 lg 1). Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega. Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnikul) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-77-16, p 18 ja RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-75-10, p 14). Hageja opereeritavas parklas oli paigaldatud parkimistahvel, millelt nähtus, et tegemist oli tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Parkimistahvel oli parklasse sisenedes nähtav. Seega sõlmiti poolte vahel parkimisleping hetkel, kui kostja parkis oma sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale. 4.
4. Hageja leppetrahvinõue on põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud või vahetult pärast sõiduki parkimist paigaldanud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale parkimiskella. Parkimise algusaja fikseerimisest ega parkimistasu maksmisest ei vabasta asjaolu, et keegi kolmas isik parkimise ajal autos viibib. 4.
5. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta sai leppetrahvinõude kätte. Seda kinnitas ka sõiduautos viibinud kaassõitja, selgitades, et parkimiskontrolör paigaldas leppetrahvi sõiduauto kojamehe alla. Kuna leppetrahv paigutati sõiduauto kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis oli leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul ja sellist edastamise viisi sai lugeda mõistlikuks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). 4.
6. Hageja nõue ei ole aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi. Hageja väljastas 20.06.2021 kostjale leppetrahvi, mis tuli tasuda hiljemalt 04.06.
7. Leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 05.06.
8. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 03.07.
9. Nimetatud kuupäevaks ei olnud TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tähtaeg veel möödunud. 4.
10. Kuna kostja viivitas leppetrahvi tasumisega, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist (VÕS § 113 lg 1).

§ 367

alusel võib hageja nõuda ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõuetavaks muutunud. 4.

1. Hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud VÕS § 113 2 lg 2 ja TsÜS § 69 ja § 70 alusel. 3 2-24-125117 Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 5.
3. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tõendi kogumiseks. Kostjal on oluline aru saada, miks hageja jättis rahuldamata kostja kohtumenetluse eelselt esitatud kaebuse. 5.
4. Maakohus hindas asjaolusid ebaõigesti. Kostja peatus parklas ja seetõttu ei ole kostja parkimiskorda rikkunud. Hageja leppetrahvinõue on alusetu. Kui sõiduautos viibib autojuht, siis on tegemist peatumisega. Kostja on tõendanud, et autojuht viibis sõiduautos ajal, mil hageja leppetrahvi väljastas. Maakohus ei ole viidanud ühelegi lepingu tingimusele ega õigusnormile, mis neil asjaoludel annaks aluse nõuda kostjalt leppetrahvi. 5.
5. Kostjal puudus kohustus parkimistasu maksta sõiduauto peatumise eest ja juht viibis sõiduautos. Samuti puudus parkimistahvlil info selle kohta, et parkimistasu tuleb tasuda enne, kui juht sõiduautost lahkub. Kostja ei ole parkimistahvlil märgitud tingimusi rikkunud. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. 5.
6. Hageja ei ole esitanud fotosid selle kohta, et sõiduautole pandi kojameeste vahele leppetrahvinõue ja parkimistahvli kohta parkimise ajal. 5.
7. Hageja märkis maksekäsu kiirmenetluses oma nõude alusena „teenuse osutamine“. Hageja ei ole kostjale teenust osutanud. 5.
8. Maakohtu järeldus nõude aegumise kohta on ebaõiglane ja ebaõige. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb

§ 173

lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. 8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ning palus uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse tõendi (X 01.02.2025 selgitus) vastuvõtmiseks. 9.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab

§ 652

lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise 4 2-24-125117 rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus, varem esitada. 9.

1. Kostja 01.02.2025 menetlusdokumendile lisatud X selgituse oleks kostja saanud küsida juba esimese astme kohtu menetluse ajal ja esitada selle maakohtule. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse tõendi vastuvõtmiseks. 9.
2. Tulenevalt tõendi elektroonilisest esitamisest ei ole vaja seda kostjale tagastada.
3. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on loetletud praeguse otsuse p-s 4.
4. Seega võtab ringkonnakohus need asja lahendamisel aluseks (

§ 652lg 1 p 1). 11. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja nõue ei ole aegunud, eksides Ts

ÜS § 146 lg 1 kohaldamisel. 11.

1. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja esitas 05.06.2021 sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõude maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu 03.07.
2. 11.
3. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Aastates arvutatava aegumistähtaja puhul on aegumistähtaja viimase aasta „vastavaks kuuks ja päevaks“ TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastav päev. Seega tuleb aastates arvutatava aegumistähtaja puhul lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva, mitte TsÜS § 147 lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p-d 29 ja 33; RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 11.2.). 11.
4. Kostjal tuli hageja leppetrahvinõue tasuda hiljemalt 04.06.2021, s.o 14 päeva jooksul nõude esitamisest (dtl 33). Kuna kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 04.06.2021, siis möödus TsÜS § 146 lg 1 järgne kolmeaastane tähtaeg 04.06.2024 kell 24.
5. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse aga alles 03.07.2024 (dtl 4–6). Avalduse esitamise ajaks oli hageja nõue seega aegunud. 11.
6. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Nii viivise kui ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõude näol on tegemist kõrvalkohustusest tuleneva nõudega, mis on tihedalt põhinõudega seotud ning ei saa ilma põhinõudeta esineda (vt ka VÕS I komm

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

15. Vastavalt

§ 173lg-le 1 määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude hüvitatava suuruse.

Kostja on apellatsioonkaebuselt riigilõivuna tasunud 140 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja lisa nr 1 kohaselt kuulus apellatsioonkaebuselt tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hagejal tuleb kostjale hüvitada riigilõiv märgitud ulatuses. Kuivõrd kostja tasus riigilõivu ettenähtust rohkem, siis enamtasutud riigilõivu ei ole võimalik vastaspoolelt välja nõuda. Kostjal on õigus taotleda kohtult enammakstud riigilõivu tagastamist

§ 150ettenähtud korras.

16. Maakohtu menetluses ei ole kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kostja enda ajakulu, mida kostja on hinnanud 72,90 euro suuruse summana (dtl 201), ei ole käsitatav menetluskuluna (

§ 138lg-d 1 ja 2, § 144).

(allkirjastatud digitaalselt) 6