← Eesti

2-24-12847/86

Obsah (6)§ 657§ 654§ 238§ 532§ 696§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-12847 Kohtuasi D.I avaldus täisealis

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eestkostja valikul õigesti kohaldanud perekonnaseaduse (PKS) § 204 ning on teinud põhjendatud otsustuse selle kohta, et puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata puudutatud isik III.
  2. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates 5 2-24-12847 arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isiku III. Puudutatud isik III vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et tema määramine eestkostjana kahjustaks eestkostetava huve. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja soovib ise täita eestkostja ülesandeid, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks maakohtu määruse tühistamiseks ja eestkostja isiku muutmiseks. Avaldajal on võimalik hoolitseda puudutatud isiku I eest ja toetada teda rahaliselt ilma eestkostjaks olemata.
  4. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata avaldaja taotluse erieestkostja määramiseks. 17.
  5. Erieestkostet on võimalik isikule määrata PKS § 209 lg 1 alusel – isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. 17.
  6. Avaldaja seisukohtadest nähtub, et ta ei ole nõus sellega, et puudutatud isik I kinkis XXX kinnisasja puudutatud isikutele III ja IV. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik tuvastada, et erieestkostja määramine on praegusel juhul vajalik puudutatud isiku I õiguste ja huvide kaitseks. Avaldaja toodud selgitused erieestkostja määramiseks on seotud eelkõige avaldaja enda huvidega pöörata tagasi kinkelepingud põhjusel, et puudutatud isik I ei kinkinud kinnisasja avaldajale. Avaldaja poolt esile toodust ei selgu, millist tulemust ta soovib puudutatud isiku I jaoks saavutada ning milles seisneb puudutatud isiku I huvide kahjustumine. Erieestkostja määramise eesmärk ei ole seotud eestkostetava heaolu ja vajaduste tagamisega. 17.
  7. Ringkonnakohus selgitab, et eestkostja määramise menetluse eesmärk on kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1- 87-11, p 17). Siinses asjas hindas kohus eelkõige eestkoste seadmise vajadust ning määras sobiva eestkostja. Selleks hindas kohus eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit avalduse lahendamise aja seisuga. Puudutatud isiku I tervisliku seisundi hindamine tehingute tegemise ajal väljub siinse menetluse piiridest.
  8. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et eestkostetava huvid ei oleks praegusel ajal kohaselt tagatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  9. Maakohus rahuldas määruskaebemenetluses avaldaja taotluse tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt kogutud tõenditega arvestamata (dtl 215-335), kuna need ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust (

§ 238lg 1).

Avaldaja esitas määruskaebuse lisadena uusi tõendid (dtl 173–176). Ringkonnakohus jätab need vastuvõtmata, kuivõrd need pole asja lahendamise seisukohalt asjakohased (

§ 238lg 1).

20.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada siinse määruse peale määruskaebuse.

6 2-24-12847 21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jättis Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 1 ja lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.