Obsah (8)

§ 162§ 657§ 654§ 651§ 367§ 163§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2025, Tallinn Kohtuasja num

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

1. Maakohus määras kostja menetluskulud ka kindlaks. 5 2-23-2557 Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja 3684 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 745,03 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 94 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3. Hageja leiab, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, hinnanud vääralt tõendeid ning rikkunud menetlusõiguse norme.
4. Maakohus on õigesti tuvastanud pooltevahelise töövõtulepingu, kuid on vääralt lugenud tuvastatuks, et kostja on talle tasunud 28.05.2019 sularahas 2000 eurot. Maakohus tugines kostja abikaasa ütlustele, kuid jättis tähelepanuta, et tasuda tuli ülekandega.
5. Maakohus on tuvastanud asjaolusid, millele kostja ei tuginenud kui väidetavatele puudustele (aia ja sokli kanduri vahe, soklite pikkus). Selles osas on otsus üllatuslik. Lisaks oli tõendatud, et kostja vigastas ka ise vähemalt ühte aiaposti.
6. Maakohus leidis, et kostja teatas 10.07.2020 e-kirjas puudustest, kuid jättis tähelepanuta, et need etteheited käisid aia kohta ajaliselt enne seda, kui hageja alltöövõtja tööd lõpetas. 10.07.2020 e-kirjas on kostja kinnitanud, et tööd on teostatud. Kostja ei ole pärast tööde valmimist nõudnud tööde parandamist.
7. Eelneva tõttu leidis maakohus ekslikult, et hageja tasunõue saab olla vaid 1684 eurot ning et kuna tööd olid puudustega, siis tuleb kogu aed uuesti paigaldada ning selle hind ületaks 1684 eurot (st tasaarvestuse järgselt enam nõuet ei oleks). Vastustaja seisukoht
8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9. Puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt enda omandis olevale kinnistule liugvärava, jalgvärava ja aiapostide paigaldamise. Vaidlus on selles, kas kostja on tasunud hagejale sularahas 2000 eurot, kas töö vastas lepingutingimustele ja kas kostja on puudustest hagejat teavitanud ning kas kostjal on kohustus hagejale raha maksta.
10. Kostja hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud 28.05.2019 sularaha 2000 eurot üleandmise, hinnates tõendeid kogumis.
11. Puudub vaidlus, et tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ei ole eraldi akti koostatud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tehtud töö oli puudustega ning et hageja tarbijana oli neist VÕS § 641 lg 1 teise lause kohaselt kahe kuu jooksul töö valmimisest teatanud. 10.07.2020 e-kirjas on puudused esile toodud.
12. Kostja esitas tõendina märtsis 2020 tehtud fotod. Maakohus korraldas 27.08.2024 paikvaatluse, kus tuvastas, et postidel on jätkuvalt samad kahjustused, millele kostja oli varem viidanud. Seda, et paigaldatud postid tuli uuesti välja võtta ja uuesti paigaldada, kinnitavad 6 2-23-2557 tunnistajana üle kuulatud hageja töötaja KV ja hageja alltöövõtja Proveteks OÜ juhatuse liige MM.
13. Kostja võttis tööde lepingutingimustega vastavusse viimiseks hinnapakkumise Proveteks OÜ-lt (4379,40 eurot). Kuigi maakohus ei pidanud kõiki hinnapakkumises olevaid töid asjakohaseks, leidis maakohus õigesti, et tehtavate tööde hulk on kindlasti suurem kui hagejal saada olev 1684 eurot. Seega oli kostjal õigus nõuded tasaarvestada ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi 1684 euro ja seonduva viivise nõude ulatuses rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi 1684 euro ulatuses ning põhinõudega seotud viivisenõude. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 37. Kuna hageja vaidlustas Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (

§ 651lg 1).

38. Kohus võtab arvesse, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole enam vaidlust selle üle, et kostja tellis väravate ja aia paigaldamisega seotud töö hagejalt (st juriidiliselt isikult). Hageja nõuab kohtus kostjalt 3684 euro ja viivise väljamõistmist. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud, et vaidlus on vaid küsimuste osas, kas kostja on tasunud hagejale sularahas 2000 eurot; kas tehtud töö vastas lepingutingimustele ja kas kostja on puudustest hagejat teavitanud ning kas kostjal on seega hageja ees raha maksmise kohustus (tl 153 pöördel). Seega ei käsitle ringkonnakohus uuesti küsimust, kas kostja tellis töö hagejalt või hageja juhatuse liikmeks olevalt füüsiliselt isikult, vaid lähtub sellest, et töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1) oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. 39. Pooled ei vaidle selle üle, et töö sisuks oli liugvärava, jalgvärava ja aiapostide paigaldamine XXX, Pärnu kinnistule. Pooled lähtusid hageja 25.07.2017 hinnapakkumisest 4306 eurot (tl 4) ning tööd tehti 2019. – 2020. aastal. Hageja esitas kostjale 04.08.2020 tööde eest arve nr 20058 kogumaksumusega 3684 eurot (sh käibemaks). Arve maksmise tähtaeg oli 11.08.2020 (tl 46), kuid arve on hageja väitel tasumata. 40. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et kostja on juba tasunud hagejale nõutavast summast 2000 eurot sularahas ning et ülejäänud osas tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Ringkonnakohus käsitleb esmalt väidetavat sularahas tasumist (

1. a)ning seejärel kostja tasaarvestuse vastuväidet ja asjaomast kahju hüvitamise nõuet (b). Viimasena jagab kohus menetluskulud.
2. a)2000 euro sularahas tasumine 7 2-23-2557 41. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tõendatuks, et kostja on tasunud hagejale tööde eest sularahas 2000 eurot. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. 42. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et kõikide summade puhul oli kokku lepitud nende tasumine ülekandega hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, ei ole tõendatud. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut ning hageja ei ole ka muude tõenditega tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe ülekandega tasumises. See, et soklite eest tasuti 825 eurot ülekandega hageja arvelduskontole, ei tähenda, et muus osas ei võinud kostja hagejale sularahas tasuda. Pelgalt see, et kostja on oma väiteid ettemaksu sularahas tasumise kohta tõendanud oma abikaasa ütlustega, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Käesoleval juhul järeldas maakohus sularahas tasumist tõendeid kogumis hinnates, mitte üksnes kostja abikaasa ütlustele tuginedes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele. 43. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 26.05.2019 on hageja seaduslik esindaja saatnud kostjale oma arveldusarve numbri ja 27.05.2019 küsinud, kas kostja pani sissemaksu teele. Kostja vastas, et just tegeleb sellega (tl 26). Kohtumenetluses on kostja selgitanud, et kuna hageja andis talle 26.05.2019 vale kontonumbri, siis ei saanud ta ülekannet teha ning lepiti kokku sularahas maksmises. Kostja võttis 27.05.2019 Haapsalu mnt 43 asuvast pangaautomaadist välja 2 korda 1000 eurot (tl 65, 66) ning andis nõutud ettemaksu 2000 eurot hageja seaduslikule esindajale üle Haapsalu mnt 43 asuva kaubanduskeskuse parklas. Kostja väiteid kinnitas tunnistajana kostja abikaasa (tl 120 ja pöördel). Ringkonnakohus märgib, et on tõendatud, et hageja 26.05.2019 saadetud arvelduskonto number ja hiljem 28.11.2019 teatatud number erinesid (tl 26 ja 29). Nimelt soovis kostja millalgi 2019. a sügisel tellida ka sokleid. 28.11.2019 teatas hageja kostjale: „postid on sinkimisest käes ja lähevad värvi. Kas teeksid soklite eest ülekande, saaksin need siis ära tasuda ja ära tuua. Soklite maksumus on 825€, see hind on koos transpordiga“ (tl 29). Seejärel teatas hageja uuesti ka arveldusarve numbri ning kostja vastas, et tegi ära (tl 29). Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et soklite eest on hagejale 825 eurot tasutud. Seega oli hageja novembris 2019 edastatud arvelduskonto number õige ning mais 2019 edastatud number järelikult vale, mistõttu on usutav kostja väide, et ta ei saanud mais ülekannet teha. Asjaolu, et 17.07.2019 edastas kostja hageja seaduslikule esindajale Facebook Messingeri kaudu pildi kinnistu piiridest (tl 25), et hageja saaks töödega alustada, ning et novembris 2019 nõudis hageja ettemaksu vaid täiendava soklite tellimuse eest, annab alust pidada tõendatuks, et hageja oli saanud postide eest nõutud ettemaksu juba 2019. a kevadel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ei ole usutav, et olukorras, kus postid olid tellitud ja nendega tegeleti, oleks hageja nõudnud vaid uue täiendava tellimuse ettemaksu, kui postide eest ei oleks ettemaks olnud tasutud. Seejuures oli soklite hind väiksem kui postide ja väravate algse tellimuse hind. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid täiendavalt (

§ 654lg 6).

1. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles osas, et hageja nõue kostja vastu saaks olla 1684 eurot (arves nr 20058 nõutud 3684 eurot miinus 2000 eurot). Kohus käsitleb selle nõude sissenõutavaks muutumist järgmises alajaotuses. b) Hageja 1684 euro nõue, kostja kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestuse võimalikkus
2. Kuigi kostja ei väida, et ta oleks hagejale tasunud eelmises punktis nimetatud 1684 eurot, leiab kostja, et ta saab selle nõude tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. 8 2-23-2557 Kostja väidab, et hageja tehtud tööd olid puudustega ning et tööde parandamine maksaks 4379,40 eurot. Maakohus nõustus kostjaga tasaarvestuse lubatavuse osas. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et tasaarvestuse tegemise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue, millega tasaarvestada hageja nõuet.
3. Esiteks, kuna hageja esitas kostja vastu töö eest tasu saamise nõude, tuleb aga kindlaks teha, millal muutus hageja kui töövõtja tasunõue VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p-d 14, 16; RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 16). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5851 (p-d 22–24) põhjalikult selgitanud, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka VÕS § 76 lg 4). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust tõendama töövõtja (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18; RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
4. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja tehtud töid üleandmis-vastuvõtmise aktiga vastu võtnud, seega tuleb tuvastada, millal tööd lõpetati ja kas ja mis ajast tuleb tööd lugeda vastuvõetuks. Poolte kirjavahetusest ja muudest tõenditest kogumis võib aru saada, et tööd on lõpetatud millalgi mai 2020 lõpupoole. Hageja on väitnud, et tööd lõpetati 23.05.2020 (tl 36 pöördel). Vaidlust ei ole selles, et tööd lõpetas hageja asemel alltöövõtjana Proverteks OÜ. Proverteks OÜ on esitanud hagejale arve nr 301 (1584 eurot) kostja kinnistul tehtud tööde eest 20.05.2020 (tl 5). Arvelt nähtub, et Proverteks OÜ on paigaldanud aiapostid ja aia sokli, samuti automaatika ning pannud tagasi tänavakivid. Arve sisaldab ka lukusüdamiku maksumust. Seega, kui Proverteks OÜ lõpetas töölepingujärgsed tööd, esitades selle kohta arve 20.05.2020, saab pidada usutavaks, et umbes sel ajal tööd lõpetati. Kumbki pool ei ole väitnud, et objektil oleks seejärel tehtud täiendavaid töid. Seega saab lugeda tõendatuks, et tööd lõpetati umbes 20.05.2020 paiku.
5. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et perioodil mai lõpust kuni 10.07.2020 oleks nende vahel olnud tööde kvaliteedi vms üle suhtlust. 10.07.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsis tööde eest tasumise kohta (tl 6). Kostja heitis oma 10.07.2020 vastuskirjas ette, et hageja ei teinud töid lubatud ühe kuuga, vaid tal läks kokku 11 kuud, „millest viimased tööd tegigi ära teine firma, kuna Sina ei suutnud ise oma tööd lõpuni viia ja kohale tulla ja materjale tuua, mitmeid kordi, kui lubasid. Aia postidel olid kõrvad murdumise jälgedega, tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete tõttu, soklitel tükid väljas, aiapostid paigaldatud nii, et täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta.“ Vastuseks kostja 10.07.2020 e-kirjale saatis hageja kostjale 04.08.2020 arve nr 20058 3684 euro tasumiseks hiljemalt 11.08.2020 (tl 46). Arve sisaldas aiapostide ja lisaaiapostide ning liugvärava valmistamist koos paigaldusega, samuti aiapostide ümberkohandamist sokli paigaldamiseks ning sokli paigaldust.
6. VÕS § 644 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ainsad tähtaegsed pretensioonid hagejale sisalduvad eelmises punktis viidatud 10.07.2020 e-kirjas. Seda kirja tõlgendavad pooled erinevalt. Hageja väitel on kostja etteheited tagasivaatelised, st 9 2-23-2557 puudutavad aega enne seda, kui Proverteks OÜ tööd lõpule viis. Kostja väidab, et tegemist oli olemasolevate puudustega.
7. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole teatanud hagejale seaduses ette nähtud viisil ja tähtaja jooksul sellistest puudustest, mis annaksid aluse käesolevas menetluses hageja nõude tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõudega. 50.
8. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostjal puudus alus heita hagejale ette alltöövõtja kasutamist. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et hageja teeb tööd isiklikult. Seega ei andnud asjaolu, et tööd lõpetas teine isik, iseenesest alust jätta tööd vastu võtmata ja nende eest tasumata. 50.
9. Veel sisaldusid kostja 10.07.2020 e-kirjas järgmised sisulised etteheited: „aia postidel olid kõrvad murdumise jälgedega, tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete tõttu, soklitel tükid väljas, aiapostid paigaldatud nii, et täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta“. Ringkonnakohus leiab tõendeid hinnates, et osa etteheiteid puudutasid selgelt aega enne tööde lõpuleviimist Proverteks OÜ poolt, osa oli põhjustanud kostja ise ning osa ei ole piisavalt selgelt esitatud, et pidada neid tõendatud puudusteks. 50.2.
10. Mis puudutab aiapostide kõrvu, siis on kostja ise 05.08.2020 e-kirjas vastuseks hageja samal päeval saadetud e-kirjale möönnud, et „[j]a ma pole poole sõnagagi väitnud, et Sina või keegi Sinu töömeestest aiaposti kõrva kõveraks on sõitnud, olen sellest ka ise väga teadlik, et see kõrv läks kõveraks minu enda tehtud tagajärjel“ (dtl 27). Seega ei ole tegemist puudusega hageja töös, mille tõttu oleks kostjal olnud alust jätta tööd vastu võtmata, tasu maksmata ja/või nõuda kahju hüvitamist. 50.2.
11. Aiapostide paigaldamine nii, et „täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta“, pidi selgelt puudutama olukorda enne Proverteks OÜ poolt tööde tegemist. Nimelt on Proverteks OÜ esindaja MM 27.08.2024 istungil antud ütlustes selgitanud, et nemad võtsid kõik postid välja ja panid uuesti. Tunnistaja märkis, et selgitas hagejale, et ükski post ei ole nii hästi püsti pandud, et see ka kestma jääks. Nemad võtsid kõik välja, sest need ei olnud korrektselt paigaldatud ega oleks aeda ära kandnud (tl 121). Seda, et postid tõstis välja (ja pani uuesti) alltöövõtja, tunnistas oma ütlustes ka KV, kes oli varem hageja töötaja (tl 119 pöördel). Tööde tegemise juures algselt olnud hageja töötaja HK kinnitas, et on kuulnud, et „aed läks ümber tegemisele ja V võttis alltöövõtja“ (tl 19). Samuti kinnitab tööde parandamist ka kostja ise oma 05.08.2020 e-kirjas, kus märgib, et „teine mees tõstis postid mehejõuga vaid maast üles, ning parandas ka Sinu tehtud valedes mõõtudes tehtud aiavahed ümber“ (tl 27). Seega oli postide „lihtsalt maast väljatõstmisega“ seonduv puudus 10.07.2020 e-kirja saatmise ajaks parandatud ning see ei saa olla puudus, mille tõttu oleks kostjal olnud alust jätta tööd vastu võtmata, tasu maksmata ja/või nõuda kahju hüvitamist. 50.2.
12. Mis puudutab ülejäänud 10.07.2020 e-kirja etteheiteid selle kohta, et „tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete tõttu, soklitel tükid väljas“, siis ei ole võimalik aru saada, kas need etteheited puudutasid olukorda enne tööde lõpetamist alltöövõtja poolt või on need hilisemaid etteheiteid. Kostja ei ole neid puudusi täpsustanud ega fikseerinud. Hageja on oma 10.07.2020 e-kirjas märkinud, et „enda meelest antsin lõpus kõik, et kliendi mitte rahulolu korvata võttes töid lõpetama teise firma ja osaliselt postid teistkorda üle värvitud“ (tl 6). 04.08.2020 arve saatmise kaaskirjas märkis hageja, et on reageerinud igale kliendi märkusele, „lastes lausa postid teist korda üle värvida ja välja vahetanud samuti soklid“. 10 2-23-2557 Vaidlusalusel ajal hageja töötaja olnud KV ütluste kohaselt viis tema postid puhastusse: „betoon tuli ära võtta ja üle värvida. Esialgu viisin need Vikmeti, sealt värvimisse. Töökotta. Esialgne puhastus toimus minu poolt Vikmetis“ (tl 120). Alltöövõttu teinud MM kinnitas, et betooni võtsid postide küljest ära ka nemad (tl 121). Samas märkis ta, et tema poste ei parandanud (v.a üks post, mis lasti pulbervärviga üle värvida) (tl 121 pöördel – 122). Soklite kohta selgitas MM, et see mis puudutab soklite pikkust, ei ole viga, sest sokleid võib paigaldada erinevalt. Samuti märkis ta, et nemad lõikasid sirgeks soklid, millel nurgad ära olid, kuid kasutasid samu sokleid (tl 121–122). Seega, kuigi alltöövõtja poste üle ei värvinud (v.a üks), viis hageja töötaja enda sõnul postid uuesti värvimisse. Kuna alltöövõtja tegi objektil viimased tööd, olid postid seega enne seda uuesti üle värvitud. 50.2.
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et pärast seda said postid uuesti kahjustatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda toimikus olevad fotod kostja väiteid puuduste kohta. Kostja on esitanud maakohtule fotod, mille kohta on 30.04.2024 istungil väitnud, et need on
14. a märtsist ja maist (tl 67–74). Kostja esitatud fotodelt ei ole võimalik nende tegemise aega aga tuvastada. Toimiku lehekülgedel 67–69 olevad fotod on tehtud ajal, mil aeda ei olnud veel paigaldama hakatud, mistõttu võivad need fotod küll olla märtsist 2020, kuid ei saa tõendada seda, et töö oli tööde lõpetamise ajal puudustega. Toimiku lehekülgedel 70–74 tehtud fotod on samuti dateerimata. Apellatsioonkaebuse vastuses on kostja märkinud, et on esitanud tõendina fotod, kust nähtuvad aiapostide kahjustused, kuid ei ole täpsustanud nende tegemise aega (tl 154 pöördel). Kõnealuste fotode failiteave näitab tegemise ajaks veebruar 2024, mis ei saa olla õige, sest rohi on fotodel täiesti roheline. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata, mis aastal need fotod üldse tehtud on, kuid kuna alltöövõtja esitas hagejale arve 20.05.2020, siis isegi, kui need fotod oleksid mais 2020 (nagu kostja väitis 30.04.2024 istungil), ei tõenda need seda, et puudused (mingid pritsmed aialippidel ja soklipraod) oli olemas ka tööde lõpetamise järgselt mai lõpus. 50.2.
15. Kuna puudused, mis väidetavalt olid olemas tööde lõpetamise ajal, ei ole fikseeritud piisavalt täpselt kirjalikult ega muul moel, ei saa tõendina puuduste kohta võtta arvesse Pärnu Maakohtu 27.08.2024 paikvaatluse ajal tehtud fotosid (tl 114 – 117 pöördel). Nimetatud fotodelt nähtuvad mõned praod soklis ja mingid pritsmed puitaial. Arvestades, et selleks ajaks oli aed neli aastat vana, ei saa mis tahes praegusi puudusi omistada hagejale, st pidada neid hageja
16. aastal tehtud puudustega tööks. Kuna kostja ei teatanud puudustest kohaselt ega fikseerinud neid täpselt ja arusaadavalt, ei ole maakohtu paikvaatlusel tehtud fotosid seega võimalik võrrelda olukorraga tööde lõppemise ajal.
17. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus tööd ei ole vastu võetud, langeb puuduste kõrvaldamise tõendamise koormis küll töövõtjale, kuid selle eelduseks on, et puudustest on kohaselt teatatud. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus eelneva põhjal, et kostjast tellija ei ole puudusi kohaselt esile toonud, mistõttu saab lugeda tõendatuks, et hageja (varasemad) puudused parandas alltöövõtja. Seega tuleb lugeda tööd lõpetatuks mai 2020 lõpus ning kostja poolt vastuvõetuks (VÕS § 638). Kuna hageja esitas kostjale arve 04.08.2020, siis saab nõustuda, et selleks ajaks oli kostjal igal juhul kohustus tööde eest tasuda.
18. Kuna kostja ei ole tõendanud, et töödel olid hagejast tulenevad puudused, ei ole mis tahes parandustööde maksumus käsitatav kostja kahjuna, mida saaks tasaarvestada hageja töötasu nõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjal hageja vastu nõuet, mida tasaarvestada hageja 1684 euro suuruse nõudega kostja vastu. Seetõttu, kuna kostja ei ole tasunud hageja 04.08.2020 arvest 1684 eurot, tuleb selles osas hagi rahuldada. 11 2-23-2557
19. Eelnevast tulenevalt tuleb hinnata ka hageja viivisenõuet. Hageja tugines VÕS § 113 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Hageja väitel oli kostja kohustuse täitmisega viivituses alates 20.08.
21. Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et hagejal oli õigus esitada tööde eest 04.08.2020 arve. Arve nr 20058 maksetähtajaks oli 11.08.
22. Hageja väitel oli kostja selle maksmisega viivituses alates 20.08.
23. Kohus nõustub hagejaga, et 20.08.2020 oli kostja rahalise kohustuse täitmisega juba viivituses ning arvestab viivist seega alates 20.08.
25. Viivisekalkulaatori kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis 1684 eurolt alates 20.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.02.2023 340,56 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist ka edasiulatuvalt.

§ 367

alusel kuulub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele alates 15.02.2023 võlgnevuselt 1684 eurot kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa (1684 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 56. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagiavalduse osaliselt, siis muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Hageja nõudis hagiavalduses 3684 eurot põhivõlga ning 745,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivist. Ringkonnakohtu otsuse järgselt on hagiavaldus rahuldatud põhinõude 1684 euro ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 340,56 euro ulatuses. Ringkonnakohus rahuldas hagi seega ligikaudu 50% ulatuses, mistõttu tuleb jätta 50% menetluskuludest hageja kanda ja 50% kostja kanda (

§ 163lg 1 teine alternatiiv).

57. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning samas proportsioonis kui hagi, tuleb ka apellatsiooniastme menetluskuludest jätta 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda (

§ 171lg 1, § 163 lg 1 teine alternatiiv).

58. Kuna maakohus jättis menetluskulud tervikuna hageja kanda, siis ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määratud. Seetõttu jätab ringkonnakohus ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (

§ 174lg-d 3–5; RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 21-22).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus

§ 174

lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 12