Obsah (7)

§ 18§ 14§ 17§ 19§ 9§ 5§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-10269 Koh

) tulenevaid kohustusi. Asjakohatu oli kostja väide, et ta nõustub makse tegema, kui Rahapesu Andmebüroo (RAB) kinnitab kirjaliku otsusega, et hagejale tasude maksmine on lubatud. Finantssanktsiooni kohaldamise aluseks ei saa olla RAB-i märgukirjad, sest need ei ole kostjale kohustusi loovad haldusaktid. Kostja ei täitnud

§-s 19 sätestatud kohustust teavitada finantssanktsiooni kohaldamisest RAB-i. Vastasel juhul pidanuks RAB tegema

§ 18

lg- s 1 nimetatud kontrolltoimingud, et selgitada välja, kas kostja kohaldas finantssanktsiooni põhjendatult. Kui kostja oleks kohaldanud finantssanktsiooni õiguspäraselt oleks RAB hagejat sellest

§ 18lg 4 kohaselt teavitanud.

Seega ei tuvastanud RAB, et hageja on finantssanktsiooni subjekt või et tehingud hagejaga rikuvad finantssanktsiooni. 2 2-22-10269 1.

1. Kostja makstavate tasude arvelt tuleb hagejal tasuda Eestis registreeritud töötajate töötasud ja hageja tegevuskulud (mh maksud Eesti Vabariigile). Praegu on finantssanktsiooni kohaldatud hagejale makstavatele (mitte kolmandatele isikutele edasikantavatele) summadele. Hageja ei ole finantssanktsiooni subjekt ning hageja andmed on kättesaadavad Eesti äriregistris. Teised lepingupartnerid on tasunud hageja arveid. 1.
2. Viivisenõude vähendamine ei ole põhjendatud (mh on praegu tegemist professionaalse turuosalisega). Kostja vastuväited
3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 2.
4. Pooled sõlmisid 30.06.2021 lepingu, millega hageja andis kostjale õiguse taasedastada Eestis telekanaleid PBK, REN TV, NTV Mir, DOM Kino. Hageja väljastas lepingu alusel kostjale vaidlusalused arved. 2.
5. Euroopa Liidu Nõukogu 17.03.
6. a määruse nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (määrus (EL) nr 269/2014), lisasse I lisati 23.02.2022 Bank Rossiya. Määruse (EL) nr 269/2014 lisa I kohaselt on Bank Rossiyal oluline osalus riiklikus meediagrupis, mis kontrollib Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat aktiivselt toetavaid telekanaleid. RAB saatis raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning abioperaatoritele 24.02.2022, 28.02.2022, 03.03.2022 ja 18.03.2022 märgukirjad (

§ 14, § 16 lg 6).

Viidatud märgukirjade tõttu vastas kostja hageja nõudele, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kostjal lubatud teha hagejale lepingu alusel väljamakseid või ülekandeid. Pädev riigiasutus tuvastas, et mitmetel viidatud lepingu alusel hageja esindatud telekanalitel või nende sisul on õigusvastased seosed sanktsioneeritud isikutega. Hagejale maksete tegemine on õigusvastane. 2.

1. Hagejale maksete tegemisel teeks kostja raha kättesaadavaks Bank Rossiyale või YVKle. Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni (konventsioon) art 13 p a järgi on ringhäälinguorganisatsioonidel õigus lubada ja keelata oma saadet taas üle kanda. Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik on konventsiooniga ühinenud. Seega peab hageja olema omandanud vastavad rahalise väärtusega õigused tsiviilasjas loetletud telekanalite taasedastamisõiguse müümiseks. Hageja tasub eelduslikult nende õiguste eest kostjalt nõutava tasu arvelt ning raha jõuab sanktsioneeritud telekanalite omanikeni. Lisaks on hageja 21.09.2007 registrisse kantud äriühing, mille ainuosanik ja juhataja oli
2. a sügiseni OS. Alates
3. a sügisest on hageja ainuosanik ja juhataja JS. Hageja endisel ja praegusel ainuosanikul ning juhatajal on sama perekonnanimi. Äriühingu osaluse ja juhtimise peresisene üleandmine oli eelduslikult tingitud sellest, et
4. a alguses korraldasid uurimisasutused OS osalusega Baltic Media Alliance Ltd. (mh praegu hageja väljaantava nädalalehe MK-Estonia endine omanik) kontorites läbiotsimise. Eelduslikult on OSl ka pärast
5. a sügist hageja üle valitsev mõju. OS tunnistati 28.01.2022 määrusega (EL) nr 269/2014 kehtestatud sanktsiooni rikkumises süüdi, kuna ta tegi äriühingute (SIA Baltijas Mediju Alianse, Baltic Media Alliance) majandustegevusest saadud raha kättesaadavaks sanktsioonide loetellu kantud kinnise aktsiaseltsi National Media Group (NMG) aktsionärile YKle. Lisaks rikkus OS, tegutsedes SIA Baltijas Mediju Alianse huvides, Vene Föderatsiooni kodaniku YK suhtes kehtestatud sanktsioone. Seeläbi tehti äriühingule AS Pervõi Kanal. Vsemirnaja Set, milles oli oluline mõju YKl, kättesaadavaks 14 022 583 eurot. Olukorras, kus hageja nõuab tasu sanktsioneeritud telekanalite vahendamise eest ja 3 2-22-10269 hagejaga seotud isik on sanktsioonide rikkumise eest süüdi mõistetud, on alust arvata, et hageja tasu maksmisel tehakse raha otseselt või kaudselt kättesaadavaks sanktsioneeritud telekanalite omanikele ja sanktsioneeritud isikute loetellu kantud isikutele või nende kasuks. Selline tegevus on määruse (EL) nr 269/2014 art 2 lg 2 ja art 9 lg 1 järgi keelatud. Asja lahendamisel ei ole tähtis see, kas ajalehe reklaamitellijad maksavad hagejale, ega see, kas ja millistele teenusepakkujatele maksab hageja. 2.
6. Kostja teavitas RAB-i hagejaga seotud asjaoludest, kuid ei saanud sisulist vastust. Hageja ei esitanud RAB-ile

§ 17alusel taotlust, et maandada rahvusvahelise sanktsiooni maandamise riski.

2.

1. Hagi põhivõlgnevuse osas rahuldamise korral ei ole alust mõista kostjalt välja viivist hagi rahuldava otsuse jõustumise eelse perioodi eest. Raha kinni pidades käitus kostja hoolsalt ja heas usus ning kooskõlas määrusega (EL) nr 269/2014 (määruse (EL) nr 269/2014 art 10 lg 1). Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 4). Maakohtu otsus ja põhjendused
2. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3.
3. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle. Pooled sõlmisid 30.06.2021 lepingu K01/2021- EE, millega hageja andis kostjale õiguse taasedastada Eestis telekanaleid PBK, REN TV, NTV Mir, DOM Kino. Hageja väljastas kostjale 31.01.2022 arve nr 17046 summas 132 910 eurot 94 senti (maksetähtaeg 02.03.2022) ja arve nr 17047 summas 1228 eurot 56 senti (maksetähtaeg 02.03.2022) ning 28.02.2022 arve nr 17146 summas 132 048 eurot 67 senti (maksetähtaeg 30.03.2022) ja arve nr 17147 summas 1251 eurot 36 senti (maksetähtaeg 30.03.2022). Kostja taasesitas lepingus märgitud telekanaleid kuni 28.02.
4. Pooled ei vaielnud ka arvete sisu ja suuruse üle. 3.
5. Maakohus viitas VÕS §-dele 76 ja
6. Lisaks viitas maakohus, et sanktsioneeritud isikutele kuuluvad ning nende valduses või kontrolli all olevad varad ja majandusressursid tuleb külmutada ning raha ei tohi otseselt ega kaudselt kättesaadavaks teha sanktsioneeritud isikutele või nendega seotud isikutele ega nende kasuks (määruse (EL) nr 269/2014 art 2 lg-d 1 ja 2). Kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni (

§ 19lg 2).

Kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i (

§ 19lg 3).

3.

1. RAB saatis
2. a veebruaris, kui Venemaa relvajõud alustasid täiemahulist sissetungi Ukrainasse, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning abioperaatoritele mitmeid märgukirju (I kd, tl-d 99–104). Pooled ei vaielnud, et YK, kes on seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse omavate äriühingutega, ja Bank Rossiya on kantud määruse (EL) nr 269/2014 lisas I esitatud nimekirja. Maakohtu hinnangul oli alust arvata, et hagi rahuldamise ja hagejale makse tegemisega tehakse raha kättesaadavaks Bank Rossiyale või YKle või nende kasuks. Kostjal oli alust kohaldada hageja suhtes finantssanktsiooni ning jätta lepingulised kohustused täitmata (määrus (EL) nr 269/2014 art 11 lg 1). 4 2-22-10269 Hageja vahendas lepingu alusel sanktsioneeritud isikutega seotud telekanaleid või nende sisu. Poolte lepingu esemeks olevad Vene telekanalid on sanktsioneeritud isikute YK, Bank Rossiya või NMG kontrolli all. Seega nõudis hageja kostjalt tasu sanktsioneeritud isikute telekanalite edastamise eest. Tegemist oli rahalise väärtusega õigustega ning sai eeldada, et hageja tasub nende eest kostjalt nõutava tasu arvelt ning see võib jõuda sanktsioneeritud telekanalite omanikeni. RAB rõhutas 03.03.
3. a ja 18.03.
4. a märgukirjades, et hageja vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le või Bank Rossiyale, mille üle on YKl kui sanktsioonialusel isikul mõju. Lisaks osundas RAB, et ka telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino vahendamine ja nende eest maksmine litsentse omavate äriühingute abiga on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine. Rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine eeldab kahtluspõhist tegutsemist ning kohustatud subjektil tuleb kahtluse tekkimisel teatud viisil käituda. Praegu viitas RAB selgelt, et hagejale tasu maksmine võib olla rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine. Seega tuli kostjal külmutada hagejale litsentsilepingu alusel tehtavad maksed. Tegemist ei olnud tavapärase olukorraga, kus kohustatud isik kohaldab kahtluse tekkimisel sanktsiooni ja teavitab sellest RAB-i. RAB sekkus ise ja andis teada, et hagejale väljamaksete tegemine on õigusvastane. Hagejalt

§ 19lg 2 alusel nõutud andmete esitamine oli hageja (mitte kostja) kontrolli all.

Kostja võimalused tõendada hageja suhtes tekkinud kahtlust olid piiratud. Lisaks oli määruse (EL) nr 269/2014 järgi kahtluse kõrvaldamine hageja kohustus (määruse (EL) nr 269/2014 art 11 lg 2). Hageja ei esitanud lisaselgitusi ega RAB-i õiendit, kui kostja palus hagejal esitada RAB-i kirjaliku otsuse, et hagejale maksete tegemine on õigusaktide kohaselt lubatav ja õiguspärane. Kuna hageja ei andnud kostjale vajalikku lisateavet, oli kostjal õigus ja kohustus rakendada hageja suhtes

§ 19lg 3 järgi finantssanktsiooni.

Hageja ei tõendanud ka kohtumenetluses, et RAB- i hinnangul on rahaülekannete tegemine lubatav ja õiguspärane. 3.

1. Hageja viitas ekslikult, et tema kohustus on vajadusel finantssanktsiooni kohaldada. RAB- i 03.03.
2. a ja 18.03.
3. a märgukirjade järgi ei tohi tasu maksta ka sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendajatele. Finantssanktsiooni kohaldamisel peab iga lüli tehingute ahelas veenduma oma tehingute ja toimingute õigsuses. Kostja õigused ja kohustused finantssanktsioonide rakendamisel ei sõltunud sellest, kas ja millises ulatuses hageja oma kohustusi täidab. Olukorras, kus RAB selgitas raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning abioperaatoritele, et hageja edastatavatel telekanalitel või nende sisul on õigusvastased seosed sanktsioneeritud isikutega ning sanktsiooni rikkumine on mh kanalite eest maksmine, tuli kostjal keelduda oma lepingulise kohustuste täitmisest hagejale. Määrus (EL) nr 269/2014 on otsekohalduv ning

§ 9

lg 1 ja § 19 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb sanktsiooni kohaldada igal füüsilisel ja juriidilisel isikul iseseisvalt. 3.5. Maakohtu hinnangul ei saanud kostja olukorras, kus ta küsis hagejalt teavet, kuid hageja ei esitanud seda, tõendada negatiivset asjaolu, et hageja tehingud või toimingud ei riku finantssanktsiooni. Hagejal tuli tõendada, et kostja kohaldas hageja suhtes finantssanktsiooni alusetult. Maakohus selgitas, et oma tõendamiskoormuse täitmiseks on hagejal

§ 17

järgi õigus esitada RAB-ile taotlus kontrollida, kas sanktsiooni kohaldamine oli praegu õiguspärane. Hageja esitas RAB-ile laiema taotluse, kuid leidis, et tal ei ole kohustust esitada RAB-ile vastavat taotlust. Hageja ei soovinud esitada lisatõendeid. Hageja ei täitnud oma tõendamiskoormist ega lükanud ümber kahtlust, et sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendamise eest nõutav tasu võib jõuda sanktsioneeritud isikuteni. Sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendamise eest maksmist ei muutnud lubatavaks see, et tasutakse hageja väljaantavas ajalehes ilmunud reklaami eest, või see, et 5 2-22-10269 hageja maksab kellelegi mõne teenuse eest. Seega oli kostjal õigus keelduda hagejale arvete nr 17046, nr 17047, nr 17146 ja nr 17147 tasumisest. 3.6. Hageja on vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes, kuni ta edastab kostjale lisateabe või raha ülekandmist lubava

§ 17alusel vastu võetud RAB-i otsuse.

Hageja ei saa tugineda kostja rikkumisele olukorras, kus lepingu täitmine ja kostja poolt hagejale raha kandmine on objektiivselt takistatud üksnes hageja toimingute tegemata jätmise tõttu (VÕS § 101 lg 3, § 23 lg 2). Rakendades hageja suhtes finantssanktsiooni arvete tasumata jätmise kaudu, ei rikkunud kostja õigusnormide tagasiulatuva mõju keeldu.

§ 14

p-s 2 sätestatud finantssanktsiooni rakendamisel ei ole tähtis, millise perioodi eest makstava raha ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine keelatakse. Finantssanktsiooni rakendamist ei piira asjaolu, et telekanalite transleerimine ja teenuste vahendamine toimus enne sanktsiooni rakendamist. 3.

1. Kuna hageja põhinõue oli alusetu, oli alusetu ka kõrvalnõudena esitatud viivisenõue. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme (mh hindas vääralt tõendeid). 4.
4. Maakohtu otsuse resolutsioon on ebaseaduslik. Maakohus jättis ekslikult hagi rahuldamata olukorras, kus hageja oli vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt puudub kostjal lõplikult kohustus võlgnevus tasuda. Seejuures ei keeldunud kostja lõplikult hagejale võlgnevuse tasumisest, vaid tugines sellele, et tal on õigus oma kohustuse täitmisest keelduda seni, kui võlgnevuse ülekandmine ei ole lubatud. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda võlgnevuse tasumist ning kostjal kohustust võlgnevust tasuda ka olukorras, kus kostja kohaldas hageja suhtes finantssanktsioone õigusvastaselt. Kohus ei saaks uut hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt menetleda. Maakohus ületas nõude piire, kui jättis hagi lõplikult rahuldamata olukorras, kus kostja ei vaielnud nõudele vastu sisuliselt, vaid esitas üksnes väite, et ei saa kohustust ajutiselt täita (TsMS §-d 5 ja 439). 4.
5. Kostjal ei olnud õigust keelduda hagejale võlgnevuse tasumisest. Maakohus ei hinnanud, kas sanktsiooni kohaldamine oli põhjendatud või kas see on jätkuvalt põhjendatud. Lisaks jättis maakohus sisuliselt tähelepanuta, et sanktsiooni kohaldamiseks oli kohustatud hageja, mitte kostja. Maakohus ei lähtunud seadusest, asjas kogutud tõenditest ega tuvastatud asjaoludest. 4.3.
6. Kostja ei kohaldanud finantssanktsiooni

§ 19lg 3 alusel, kuna ei esitanud RAB- ile vastavat teavet.

Kostja kohaldas finantssanktsiooni RAB-i märgukirjade alusel ning jättis nimetatud ettekäändel arved tasumata. Sellises olukorras on kaheldav, kas hageja saab esitada RAB-ile

§ 17

alusel taotluse kontrollida hageja suhtes kohaldatud finantssanktsiooni õiguspärasust.

sätteid kogumis tõlgendades tekib kontrollikohustus üksnes juhul, kui finantssanktsiooni rakendamisest kohaselt teavitatakse. Vastasel juhul saaks pahauskne lepingupool keelduda oma kohustuste täitmisest, viidates üksnes sanktsiooni rakendamisele. 6 2-22-10269 4.3.2. Hageja vaidlustas halduskohtumenetluses RAB-i märgukirjad, millest väidetavalt finantssanktsiooni rakendamise kohustus tuleneb. Tallinna Ringkonnakohus märkis 30.05.2023 haldusasjas nr 3-22-1869 tehtud lahendis järgmist. RAB-i märgukirjad ei ole haldusaktid, vaid toimingud. Märgukirjadega ei kehtestata ega kohaldata hageja suhtes finantssanktsiooni ning nende eesmärgiks ei ole mõjutada hageja õiguste või kohustuste mahtu. Hageja pöördumine RAB-i

§-s 17 sätestatud taotlusega ei ole eraõigusliku vaidluse algatamise või lahendamise eelduseks. Selline taotlus on üksnes hageja võimalik õiguskaitsevahend. Seega kohaldas maakohus praeguses asjas ekslikult materiaalõigust, kui leidis, et hageja peab nõude rahuldamise eeldusena pöörduma RAB-i. Olukorras, kus hageja ei esitanud

§ 17

alusel taotlust (või RAB ei oleks seda menetlenud), ei sõltunud hageja nõude lahendamine sellise taotluse esitamisest või selle alusel saadavast teabest. 4.3.3. Maakohus kohustas hagejat tõendama negatiivseid asjaolusid ning leidis ekslikult, et üksnes hagejal oli võimalik tõendada tema suhtes rakendatud sanktsioonide alusetust. Kostjal oli kohustus algatada RAB-i kontroll väidetavalt kohaldatud finantssanktsiooni õiguspärasuse kohta. Saadud teabega oleks kostja saanud tõendada, et tal oli õigus keelduda oma kohustuste täitmisest ja ta oli vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Kostja pidi praegu tõendama, et kohaldas finantssanktsiooni

-is sätestatud korras. Edastatud teate saamisel käivitunuks RAB-i

§ 18

lg-s 1 sätestatud kohustus kontrollida kohaldatud finantssanktsiooni õiguspärasust. RAB peab teate esitajat teavitama kontrolli tulemustest kahe tööpäeva jooksul (

§ 18lg 3).

RAB-il oli kohustus teavitada finantssanktsiooni õiguspärasusest ka hagejat (

§ 18lg 4).

RAB ei edastanud pooltele viimase pöördumise alusel viidatud teavitusi. 4.3.4. Kostja ei olnud kohustatud ega õigustatud hageja suhtes finantssanktsiooni rakendama ning ta ei saa seda teha lõpmatult. Maakohus leidis ekslikult, et iga lüli tehinguahelas peab kohaldama finantssanktsiooni. Kostja nimetatud isikud ja hageja ei ole finantssanktsiooni subjektid.

§ 14

p 2 järgi peab finantssanktsiooni rakendama hageja, kes on tehingu kontekstis finantssanktsiooni subjektile lähemal. Vastasel juhul võiksid nt televaatajad jätta teenuse eest tasumata, viidates kostja suhtes rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamisele. Hageja ei ole sanktsioneeritud isik, hagejale lepinguliste tasude ülekandmine ei ole keelatud ning hageja teised lepingupartnerid tasuvad arveid regulaarselt. Maakohus ei selgitanud, miks sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendamise eest võis tasuda kostjale, mitte aga hagejale. Kostja jättis tarbijatelt saadud tasud endale. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
2. Hageja selgitas ringkonnakohtumenetluses järgmist. Hageja pöördus 04.04.2022 RAB-i poole, et saada mh kinnitus, et hagejale raha kandmine ei ole sanktsioneeritav tegevus. Lisaks on hageja seisukohad vastuolulised küsimuses, kas praeguse asja menetlus tuleb peatada haldusasja nr 3-24-1734 menetluse tõttu (haldusasja lahendist järeldub, kas hagejale raha kandmine on võimalik).
3. Ringkonnakohus jättis 05.12.
4. a määrusega rahuldamata hageja 02.10.
5. a taotluse võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-1734 materjalid. 7 2-22-10269 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu lahendit tervikuna.
8. Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui tuvastas, et pooled ei vaielnud hageja poolt kostjale lepingu alusel esitatud arvete sisu ja nõutava põhivõlgnevuse suuruse üle. Menetlusosalised vaidlevad praeguses asjas üksnes selle üle, kas kostja kohaldas õiguspäraselt hageja suhtes finantssanktsiooni ning kas hageja on seetõttu vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes.
9. Ringkonnakohus märgib lahendi parema jälgitavuse huvides, et viitab praeguse asja lahendamisel hetkel kehtivale

-i redaktsioonile kui kehtivale

-ile ning hagi esitamise ajal kehtinud

-i redaktsioonile kui varasemale

-ile. Olukorras, kus

-i säte ei ole alates hagi esitamisest muutunud, kasutab ringkonnakohus õigusakti lühendit „

“ ilma täiendusteta. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asja lahendamisel mh hinnata, kas hageja suhtes finantssanktsiooni kohaldamine on jätkuvalt õiguspärane. Lisaks võimaldavad

-i kehtivas redaktsioonis tehtud muudatused ja nende kohta seaduseelnõu seletuskirjas märgitu mh sisustada viidatud seaduse varasemas redaktsioonis sätestatu mõtet.

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena põhjendatult, et kostja kohaldas hageja suhtes finantssanktsiooni õiguspäraselt ning hageja on VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivituses. Põhjendamatud on hageja etteheited, et maakohus ei hinnanud kostja poolt hageja suhtes finantssanktsiooni kohaldamise õiguspärasust sisuliselt. 12.
2. Varasema

§ 14

järgi oli finantssanktsioon

-i tähenduses mh rahvusvaheline sanktsioon, millega kohustati külmutama rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti rahalisi vahendeid ja majandusressursse (p 1) või keelati finantssanktsiooni subjektile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine (p 2). Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) seletuskirja kohaselt on kehtiva

-i muutmisel arvestatud sanktsiooni subjekti termini täpsustust (sanktsioonitüübist tulenevalt määratakse rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, kas nimekirja või üldiste tunnuste alusel). Lisaks on kehtivat

§ 14

täiendatud lg-ga 2, et täpsustada nimekirjaga määratud finantssanktsiooni subjekti.

§ 14

lg 2 kohaselt on

§ 14

lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud nimekirjaga määratud rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis nimeliselt määratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes on kehtestatud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustus (p 1) või

§ 14

lg 2 p-s 1 nimetatud isikuga seotud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes on rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis nimetatud juhul ja tingimustel selle seose tõttu kehtestatud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustus (p 2). Rahvusvahelist sanktsiooni 8 2-22-10269 rakendav õigusakt SanS-i tähenduses on rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde (

§ 9lg 1).

Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et RAB-i märgukirjad on toimingud (mitte haldusaktid) ning nendega ei kehtestata ega kohaldata isiku suhtes finantssanktsiooni (TlnRnKm 30.05.2023, 322-1869/12, p 12). Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) seletuskirja kohaselt keelatakse

§- s 14 määratletud rahvusvahelise sanktsiooniga kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel otseselt või kaudselt finantssanktsiooni subjektile kuuluvate, tema käsutuses või kontrolli all olevate rahaliste vahendite ja majandusressurssidega tehingute tegemine ning otseselt või kaudselt finantssanktsiooni subjektile rahalistele vahenditele või majanduslikele ressurssidele juurdepääsu võimaldamine või neist kasu saamine. Kuigi finantssanktsiooni subjektid on nimeliselt loetletud Euroopa Liidu Nõukogu määruste lisades, tuleb Euroopa Liidu Nõukogu määruste järgi üldjuhul külmutada nii finantssanktsiooni subjekti omandis kui ka kontrolli all olev vara ning kõik finantssanktsiooni kontrolli all olevad üksused ei pruugi olla sanktsiooni subjektidena loetletud. Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt oli varasema

§ 5

järgi rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis kindlaksmääratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni. Kehtivas SanS-is on lisaks täpsustatud, et rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis üldise tunnuse või nimekirjaga kindlaksmääratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) seletuskirja kohaselt on viidatud täienduse eesmärk õigusselgus. 12.

1. Euroopa Liidu Nõukogu 12.05.
2. a määruse nr 476/2014, millega muudeti määrust (EL) nr 269/2014, (määrus (EL) nr 476/2014) art-ga 1 muudetud määruse (EL) nr 269/2014 art 2 lg 1 kohaselt külmutatakse kõik lisas I loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. Määruse (EL) nr 476/2014 art-ga 1 muudetud määruse (EL) nr 269/2014 art 2 lg 2 järgi ei tehta rahalisi vahendeid ega majandusressursse otseselt ega kaudselt kättesaadavaks lisas I loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks. 12.2.1.Menetlusosalised ei vaidle, et hageja ei ole ega ole ka olnud (mh erinevate Euroopa Liidu Nõukogu rakendusmäärustega muudetud) määruse (EL) nr 269/2014 lisas I (lahendi parema jälgitavuse huvides edaspidi määruse (EL) nr 269/2014 lisa I) esitatud loetelus. Eelnevast tulenevalt ei tohi aga raha ega majandusressursse teha määruse (EL) nr 269/2014 lisas I loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kättesaadavaks mh kaudselt. Seetõttu ei ole asja lahendamisel tähtis üksnes see, et hagejat ei ole loetletud määruse (EL) nr 269/2014 lisas I. Kostja poolt hageja suhtes finantssanktsiooni kohaldamine on õiguspärane mh juhul, kui hagejale väljamakset tehes teeks kostja raha kaudselt kättesaadavaks määruse (EL) nr 269/2014 lisas I loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, 9 2-22-10269 üksustele või asutustele või nende kasuks. Praeguses asjas tuginebki kostja sellele, et esineb viidatud olukord. 12.2.2.Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et finantssanktsiooni tuleb vastavate eelduste esinemisel kohaldada tehingute ahela igal lülil. Nagu eespool märgitud, ei tohi raha ega majandusressursse teha määruse (EL) nr 269/2014 lisas I loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele mh kaudselt kättesaadavaks. Seega ei järeldu materiaalõigusest, et finantssanktsioone tohib kohaldada üksnes oma vahetu lepingupartneri suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on vastava regulatsiooni mõte, et iga füüsiline ja juriidiline isik saab takistada määruse (EL) nr 269/2014 lisas I loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele raha ja majandusressursside kättesaadavaks tegemist. Nimetatu võimaldab tõhusamalt ja tõenäolisemalt saavutada regulatsiooniga taotletavat eesmärki. Ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) seletuskirjas on rõhutatud, et jõustunud finantssanktsioon on täitmiseks kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning

§-st 19 tulevaid üldisi kohustusi tuleb täita kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel. Seejuures ei ole asja lahendamisel oluline, kas teised hageja lepingupartnerid tasuvad hageja esitatud arveid regulaarselt või kas kolmandatel isikutel oleks olnud õigus jätta kostjale vaidlusaluste telekanalite vahendamise eest tasu maksmata. 12.2.3.Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et

§ 14

(lg 1) p-s 2 sätestatud finantssanktsiooni rakendamisel ei ole tähtis, millise perioodi eest makstava raha ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine keelatakse. Finantssanktsiooni rakendamist ei piira asjaolu, et telekanalite transleerimine ja teenuste vahendamine toimus enne sanktsiooni rakendamist. 12.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu poolte tõendamiskoormise jaotamisel ega tõendite hindamisel. 12.3.1.Tõendamiskoormise jaotamisel on oluline, millised õigused ja kohustused olid pooltel hageja suhtes finantssanktsiooni kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel. 12.3.1.
2. Kostja kontekstis on oluline, et finantssanktsiooni kohaldamisel eristatakse

§- s 19 erinevaid olukordi. Kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i (

§ 19lg 1).

Kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni (

§ 19lg 2).

Kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i (

§ 19lg 3).

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) seletuskirja kohaselt peab isik

§ 19

lg-s 2 sätestatud olukorras enne RAB-i poole pöördumist hankima lisateavet ja tegema kõik endast oleneva, et kontrollida, kas tegemist võib olla finantssanktsiooni rikkuva tehingu 10 2-22-10269 või toiminguga. Esmakontrolli on mugav teha veebilahendustest, kuid õigusliku tähendusega on ainult sanktsioone kehtestavad ja rakendavad õigusaktid. Kui füüsiline või juriidiline isik järeldab lisateabe alusel, et tegu ei ole finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga, tuleb finantssanktsiooni kohaldamine lõpetada. Olukorras, kus füüsiline või juriidiline isik usub, et on lisateabe põhjal tuvastanud finantssanktsiooni subjekti või et tema kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, või kus tal ei ole lisainfo põhjal võimalik kahtlust kinnitada ega ümber lükata, on füüsiline ja juriidiline isik

§ 19

lg 3 järgi kohustatud RAB-i poole pöörduma ja finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest või kahtlusest teatama. Lisaks tuleb RAB-ile teatada, millised meetmed on finantssanktsiooni kohaldamiseks kasutusele võetud. Finantssanktsiooni kohaldab isik seni, kuni on selge, et tegu ei ole finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga, või kuni finantssanktsiooni kehtivus lõpeb. 12.3.1.2. Varasema

§ 17

kohaselt oli isikul, kelle suhtes kohaldati finantssanktsiooni, õigus esitada RAB-ile taotlus, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) seletuskirja kohaselt oli varasema

§ 17

eesmärk anda isikule õigus taotleda RAB-ilt tema suhtes kohaldatud finantssanktsiooni õiguspärasuse kontrollimist. Viidatud kontroll ei tähenda, et RAB kontrollib, kas alused isiku finantssanktsiooni subjektiks lisamisel olid õiged. Finantssanktsiooni kohaldamise õiguspärasust kontrollides tuvastab RAB mh isikusamasuse vead või meetmete ulatuse vale tõlgendamise. Säte on oluline isiku põhiõiguste tagamiseks, sest finantssanktsiooni õigusvastase kohaldamisega riivatakse isiku olulist põhiõigust – õigust omandile. RAB väljastab dokumendi enda pädevusse jääva kontrolli tegemise ja selle tulemuse kohta. Isik, kelle suhtes kohaldati finantssanktsiooni, esitab dokumendi vajaduse korral ise sanktsiooni kohaldanud isikule või vaidlustab sanktsiooni kohaldamise kohtus. Kehtiva

§-s 17 on täpsustatud, et isikul, kelle või kellega seotud tehingu suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, on õigus esitada RAB-ile taotlus, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) seletuskirja järgi oli varasema

§ 17

järgi ainult isikul, kelle suhtes kohaldati finantssanktsiooni, võimalus esitada taotlus, et RAB kontrolliks, kas tema suhtes on finantssanktsiooni kohaldatud õiguspäraselt. 12.3.1.3. RAB-i kontrollikohustus on sätestatud

§-s 18. Varasema

§ 18

lg 1 sätestas, et

§-s 17 nimetatud taotluse või

§ 19

lg 3 ning

§ 21

lg-te 1 ja 4 kohase teate saamisel kontrollib RAB kümne tööpäeva jooksul, kas taotluse esitanud või tuvastatud isik on finantssanktsiooni subjekt (p 1); kas tegemist on finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga (p 2) ning kas finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt (p 3). Kehtiva

§ 18

lg 1 p 1 kohaselt kontrollib RAB lisaks, kas isiku tehing on seotud finantssanktsiooni subjektiga. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) seletuskirjas viidatakse, et

§ 18

lg 1 p 1 täiendati, sest varem ei olnud selgelt sätestatud, et RAB-il on õigus kontrollida ka finantssanktsiooni subjektiga tehingu teinud isiku taotlusel, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane.

§ 18

lg 3 kohaselt teavitab RAB taotluse või teate esitajat

§ 18lg-s 1 nimetatud kontrolli tulemustest kahe tööpäeva jooksul.

Kui RAB kinnitab, et tegemist on finantssanktsiooni subjektiga või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga või finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt, ja isik, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, on esitanud RAB-ile

§-s 17 nimetatud taotluse, teavitab RAB

§ 18

lg-s 1 nimetatud kontrolli tulemustest kirjalikult kahe tööpäeva jooksul ka finantssanktsiooni subjekti või puudutatud isikut tema suhtes võetud meetmete täpsest 11 2-22-10269 ulatusest ja sisust, õiguslikust alusest, alguskuupäevast, vaidlustamise korrast ning erandite tegemise alustest ja korrast (

§ 18lg 4).

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) seletuskirjas selgitati, et mh tuleb RAB-il kontrollida kohaldatud meetmete õiguspärasust (mh, kas finantssanktsiooni subjekti suhtes on kohaldatud õiget rahvusvahelist sanktsiooni, kas sanktsiooni kohaldamiseks võetud meetmed on sisult sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatuga vastavuses ning kas neid on kohaldatud õiges ulatuses). Seejuures on RAB-il kohustus (eespool kirjeldatud olukorras) teavitada teate või taotluse esitajat viivitamata kontrolli tulemustest. 12.3.1.

1. Määruse (EL) nr 269/2014 art 11 lg 1 kohaselt ei rahuldata lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud viidatud määrusega kehtestatud meetmed, ühtki nõuet, kui selle esitajaks on mh füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne lisas I loetletud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel. Määruse (EL) nr 269/2014 art 11 lg 2 järgi jääb igas nõude täitmise menetluses kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole määruse (EL) nr 269/2014 art 11 lg 1 alusel keelatud. 12.3.1.
2. Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et finantssanktsiooni kohaldamisest tulenev arvete tasumata jätmist puudutav vaidlus on eraõiguslik. Samas on aga isikul, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, õigus esitada RAB-ile taotlus, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane (

§ 17

). Seejuures võib RAB jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja esitatud andmed ei ole piisavad, ning RAB otsustab kaalutlusõiguse alusel, missuguseid tõendeid ja asjaolusid ta kontrolli läbiviimiseks vajab. Viidatud haldusasjas märkis ringkonnakohus, et ekslik oli seisukoht, et taotleja ei pea RAB-ile tõendeid esitama ja RAB-il on

§ 19arvestades vastav teave.

Ringkonnakohus selgitas viidatud asjas, et taotlejal tuleb eelkõige näidata, et raha ei jõua sanktsioonialuse isiku või tema äriühinguteni või et taotleja on ise kohaldanud finantssanktsiooni. Seejuures ei saa taotleda, et RAB tuvastaks, et isik ei ole sanktsiooni subjekt. Olukorras, kus lepingupartnerid jätavad isikule lepingu alusel tasud maksmata, tuginedes isiku suhtes finantssanktsiooni kohaldamisele, on isikul võimalik kaitsta oma õigusi eraõiguslikus vaidluses lepingupartneritega või taotleda RAB-ilt

§-s 17 sätestatud kontrolli läbiviimist või vaidlustada võimalikke

§-des 32–33 nimetatud haldusakte või (menetlus)toiminguid (TlnRnKm 30.05.2023, 3-22-1869/12, p-d 13–15). 12.3.1.6. Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul, et isegi, kui kostja ei teavitanud RABi viivitamata

§ 19

lg-te 1 või 3 järgi hageja suhtes finantssanktsiooni kohaldamisest või RAB ei täitnud

§ 18

lg-st 3 tulenevat kohustust teavitada kostjat

§ 19

kohase teate esitamisel

§ 18

lg-s 1 nimetatud kontrolli (mh pidi

§ 18

lg 1 p 3 järgi sisaldama kohaldatud sanktsiooni õiguspärasuse kontrolli) tulemustest, ei järeldu üksnes sellest, et kostja ei kohaldanud hageja suhtes finantssanktsiooni õiguspäraselt.

§-st 19 ega muudest õigusnormidest ei tulene, et isiku suhtes finantssanktsiooni kohaldamine on õiguspärane üksnes olukorras, kus finantssanktsiooni kohaldanud isik teavitab sellest RAB-i. Samuti ei tulene

-i sätetest ega muudest õigusnormidest, et olukorras, kus RAB ei teavita teate esitajat

§ 18

lg-s 1 sätestatud kontrolli tulemustest, on finantssanktsiooni kohaldatud õigusvastaselt. Hageja teavitamiskohustus oli RAB-il aga

§ 18

lg 4 kohaselt üksnes olukorras, kus hageja esitas RAB-ile

§-s 17 nimetatud taotluse. Nagu eespool viidatud, oli varasemas

-is sätestatu kohaselt üksnes hagejal kui isikul, kelle suhtes kohaldati finantssanktsiooni, õigus esitada RAB-ile taotlus, et RAB kontrolliks, kas finantssanktsiooni kohaldamine on õiguspärane. Hageja nimetatud taotluse esitamise õigus ei sõltunud sellest, kas kostja teavitas RAB-i viivitamata hageja suhtes finantssanktsiooni 12 2-22-10269 kohaldamisest. Seega on ekslik hageja apellatsioonkaebuse väide, et RAB-il oleks tekkinud hageja suhtes kohaldatud finantssanktsiooni õiguspärasuse osas kontrollikohustus üksnes olukorras, kus kostja oleks RAB-i hageja suhtes finantssanktsiooni kohaldamisest teavitanud. 12.3.2.Ringkonnakohtu hinnangul viitas maakohus põhjendatult, et rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine eeldab kahtluspõhist tegutsemist ning kohustatud subjektil tuleb kahtluse tekkimisel teatud viisil käituda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ainumäärav ei ole see, kas isik, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, esitab RAB-ile

§ 17alusel taotluse kontrollida kohaldatud finantssanktsiooni õiguspärasust.

Nagu eespool märgitud, kui füüsiline või juriidiline isik järeldab lisateabe alusel, et tegu ei ole finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga, tuleb finantssanktsiooni kohaldamine lõpetada. Seega saab isiku suhtes finantssanktsiooni kohaldamise lõpetamise tingida kohtuväliselt ka see, et isik, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, esitab finantssanktsiooni kohaldanud isikule lisateabe, millest järeldub, et raha makstes ei teeks finantssanktsiooni kohaldanud isik raha mh kaudselt kättesaadavaks määruse (EL) nr 269/2014 lisas I loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb

§ 19

lg-st 3 seejuures, et olukorras, kus ka lisateave ei võimalda füüsilise või juriidilise isik hinnangul kindlaks teha, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab isik finantssanktsiooni. Seega otsustab kohtuväliselt ja RAB-i vastava otsuseta finantssanktsiooni kohaldanud isik, millise teabe loeb ta piisavaks, et lõpetada finantssanktsiooni kohaldamine. Ka kohtumenetluse kontekstis on lisateabe esitamine asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, hageja, mitte kostja kontrolli all. Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et hageja ei tõendanud, et hagejale raha makstes ei teeks kostja raha kaudselt kättesaadavaks Bank Rossiyale või YKle ehk isikutele, kes on määruse (EL) nr 269/2014 lisa I esitatud loetelus. Seejuures ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et hageja ei lükanud ümber kahtlust, et sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendamise eest nõutav tasu võib jõuda sanktsioneeritud isikuteni (Bank Rossiya või YK). Lisaks ei lükanud hageja ümber kostja väidet, et OSl, kes tunnistati 28.01.2022 määrusega (EL) nr 269/2014 kehtestatud sanktsiooni rikkumises süüdi YKle raha kättesaadavaks tegemise tõttu, on ka pärast

1. a sügist hageja üle valitsev mõju. Oma väite tõendamiseks viitas kostja hageja osaluse ja juhtimise perekonnasiseselt üleandmisele (hageja endisel ja praegusel ainuosanikul ning juhatuse liikmel on sama perekonnanimi) ning hageja ei tõendanud vastupidist. Hageja tugines üksnes sellele, et hageja, tema esindajad, kasusaajad ning temaga ärisuhtes või seda kavandavad isikud ei ole finantssanktsiooni subjektid ning asja lahendamisel ei ole tähtis, kes oli varem hageja juhatuse liige või osanik. Ringkonnakohtu hinnangul on selline lähenemine formaalne. Olukorras, kus hagejale raha makstes ei tohi kostja teha raha mh kaudselt kättesaadavaks määruse (EL) nr 269/2014 lisas I loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks, ei piisa hagejal oma tõendamiskoormise täitmiseks üksnes eespool märgitust. 12.
2. Eelnevast tulenevalt kohaldas kostja ringkonnakohtu hinnangul hageja suhtes finantssanktsiooni õiguspäraselt. Hageja ei tõendanud, et talle rahaülekannete tegemine on lubatav ja õiguspärane. 13 2-22-10269 12.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis hageja viivisenõude rahuldamata (TsMS § 654 lg 6). 12.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme otsuse resolutsiooni sõnastamisel. Maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata olukorras, kus leidis, et hageja on vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus mh hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga; RKTKm 19.12.2017, 2-16-9016/34, p 10). Olukorras, kus ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu langeb hageja suhtes finantssanktsiooni kohaldamise alus ära, on hagi alus muutunud ning praeguses asjas tehtava lahendi jõustumine ei takista hagejal uuesti kohtusse pöörduda. Maakohus ei ületanud asja lahendamisel nõude piire ning menetles hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1 ja § 439).
5. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja esitas 13.01.
6. a menetlusdokumendis vastuolulised seisukohad küsimuses, kas praegune menetlus tuleb peatada haldusasja nr 3- 241734 menetluse tõttu, kuid ei esitanud selgelt menetluse peatamise taotlust. Kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni (TsMS § 356 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud eeldused, et peatada praegune menetlus haldusasjas nr 3-24-1734 menetluse lõppemiseni. Nagu eespool selgitatud, oli hagejal võimalik ka muude tõenditega tõendada, et hagejale raha makstes ei teeks kostja raha kättesaadavaks isikutele, kes on määruse (EL) nr 269/2014 lisa I esitatud loetelus. Lisaks on hageja praegu üksnes vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes ning saab tugineda sellele, et tema suhtes finantssanktsiooni edasine kohaldamine on õigusvastane, kui viidatud haldusasjas leitakse, et kostja ei kohalda hageja suhtes finantssanktsiooni õiguspäraselt. Eelnevast tulenevalt ei täpsusta ringkonnakohus praegu, kas hageja soovis esitada praeguse menetluse peatamise taotlust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
8. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 14