Obsah (4)

§ 121§ 4§ 28§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-2198 9. august 2024 Karin Jõk

) § 121 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused - kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Käesolevas kohtuasjas esitatud kaebuse nõue ja alus kattuvad kohtuasjas 3-24-776 esitatud kaebuse nõude ja alusega. Tallinna Halduskohus on kohtuasjas 3-24-776 võtnud kaebuse osas põhjaliku seisukoha ning lõpptulemusena leidnud, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtu 02.07.2024.a määruse peale määruskaebuse. See tähendab, et kaebuse tagastamine ei ole jõustunud ja kaebus on endiselt kohtu menetluses. Kaebaja nõuete käsitlemine samal ajal kahes erinevas kohtuasjas ei ole põhjendatud ja ei ole ka vajalik. Kohus märgib, et kohtuasja 3-24-776 lahendas Tallinna Halduskohus, kuna kaebuse algses versioonis sisalduvad nõuded allusid Tallinna Halduskohtule. Sel juhul tuli kaebuse menetlemist ka pärast selle täiendamist jätkata samas kohtus. 4. Teiseks on täidetud

§ 121

lg 1 p 1 kohaldamise eeldused ehk vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette SKHS. Kaebaja toob ka ise välja, et kahju on talle tekitatud süüteomenetluses, ning tugineb SKHS sätetele. 4.

1. Tartu Maakohtu 16.04.2020.a määrusega kohtuasjas 1-20-1867 lõpetati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgse õigusvastase teo - 27.08.2019 mootorsõiduki BMW registreerimisnumbriga xxxxx juhtimine seisundis, kus alkoholisisaldus kaebaja ühes grammis veres oli 1,76 milligrammi - toime pannud kaebaja suhtes kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel ning kohaldati kaebaja suhtes KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi statsionaarses vormis. Määrusest nähtub, et kriminaalmenetlust viis läbi ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamise taotluse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 28.01.2021.a määrusega asendati statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorsega ja sundravi kohaldamine lõpetati Tartu Maakohtu 05.04.2023.a määrusega. SKHS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Kui kaebaja väitel tekitati kriminaalmenetluse raames sõiduki BMW äravõtmisega kahju talle (s.h arvestades, et kaebaja väitel ei olnud tema sõiduki omanik), siis tuleb selle hüvitamist nõuda SKHS sätestatud korras. Kui kaebajale tekitas kahju Y, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub lahendamisele maakohtus. 4.
2. SKHS § 7 lg 1 ja 3 sätestavad, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kui kahju 2 tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et viidatud säte ei tähenda seda, et kahju hüvitamise nõude saab esitada halduskohtule. Kohaldamisele kuulub küll riigivastutuse seadus, kuid kahju hüvitamise nõude lahendamine toimub SKHS-is sätestatud korras (Riigikohtu erikogu määrused asjades 3-18-1652, 3-231995). SKHS § 11 lg 2 näeb ette, et SKHS § 7 alusel saab nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Kui kaebaja leiab, et talle tekitati psühhiaatrilise sundravi kohaldamisega kahju, siis tuleb selle hüvitamist nõuda SKHS sätestatud korras. Selle nõudega on hõlmatud kaebaja väide, et temalt võeti alusetult vabadus ning kaebaja väide, et ta ei saanud sundravi kohaldamise tõttu asuda kokkulepitud tööle. 4.
3. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja käesolevas kohtuasjas esitanud kahju hüvitamise nõuet sundravi kohaldamise ajal tehtud toimingute alusel. Kaebus on esitatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu. Kaebaja palub välja mõista hüvitise ebaseadusliku repressiooniga ära võetud sõiduki, saamata jäänud töötasu ja sundravil viibitud aja eest, s.h tervise kahjustamisega seotud hüvitis. Kaebaja viidatud toimingud (juuste mahaajamine, telefonikõne juures viibimine) ei ole nendega hõlmatud. Kui möönda, et need toimingud on kaebusega hõlmatud, siis on tegemist tervishoiuteenuse osutamise raames tekitatud kahjuga. Sotsiaalministri määruse „Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise sundravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja töökorraldus kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel“ § 3 lg 2 ütleb, et psühhiaatrilist sundravi osutatakse statsionaarse või ambulatoorse tervishoiuteenusena.
4. Tallinna Halduskohus andis 02.07.2024.a määruses kohtuasjas 3-24-776 kaebajale põhjalikud selgitused selle kohta, kellele tuleb kaebajal nõuded esitada. Kohus ei korda neid. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et uue samasisulise kaebuse esitamine ajal, mil kaebajale oli kätte toimetatud Tallinna Halduskohtu 02.07.2024.a määrus ja kaebaja oli 03.07.2024 esitanud selle peale määruskaebuse, ei ole oma menetlusõiguste heauskne teostamine (

§ 28lg 1).

1. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks või tõenditega seotud taotlusi.
2. Kaebus sisaldab taotlust süüdi mõista isikud, kes on kaebaja suhtes toime pannud kuritegusid. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele. Halduskohus isikuid süüdi mõista ei saa.
3. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3