Obsah (7)

§ 121§ 120§ 65§ 2§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 5. veebruar 2025 Jõhvi Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Olga Nõ

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluse korras Prokurör Süüdistatav Kaitsja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 1-24-5754 (24922700133, 23922700155) Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Vitali Kotkovski, ik 39905133733, viibib Viru Vanglas, xxx kodakondsus, xxx, emakeel – xxx keel, xxx, 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Viru Maakohtu 08.11.2023. a otsusega (asjas 1-23-5196)

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi – 2 aastat 2 kuud vangistust (algusega 21.juunist 2023. Tõkend puudub Advokaat A Matvejev 16.01.2025, 20.01.2025 Juhindudes KrMS § 311, 313, 315 kohus O T S U S T A S: VITALI KOTKOVSKI süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 8.11.2023 otsusega mõistetud kandmata karistuse osa, s.o 6 kuu 16 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 5.02.

1. 1 Võtta Vitali Kotkovski vahi alla käesolevas kriminaalasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada vandeadvokaadi A Matvejevi 16.01.2025 taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Vitali Kotkovskile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 241,56 eurot (kohtuistungil osalemiste eest 153 eurot, ajakulu 15 eurot, sõidukulu 30 eurot, käibemaks 43,56 eurot). Rahuldada vandeadvokaadi A Matvejevi 20.01.2025 taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Vitali Kotkovskile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 289,14 eurot (kohtuistungil osalemiste eest 192 eurot, ajakulu 15 eurot, sõidukulu 30 eurot, käibemaks 52,14 eurot). Tsiviilhagi Kannatanu V M varaline kahju summas 300 000 eurot jätta rahuldamata ning mittevaraline kahju rahuldada 300 euro ulatuses, mis mõista välja Vitali Kotkovskilt V M kasuks (xxx Swedbank). Asitõendid: - 2 DVD-R plaati, 2 CD-R plaati ja BD-R plaat – jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista Vitali Kotkovskilt menetluskulud: 1329 eurot sundraha, 406,26 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 684,42 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsja tasust sõidu- ja ajakulu tasu kokku 109,80 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulud summas 2419,68 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700003367 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 6.02.2025.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 17.03.2025.a. 2 I Süüdistus Vitali Kotkovskit süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et kandes Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.11.
2. a otsusega (asjas 1-23-xxx) mõistetud vabadus- kaotuslikku karistust (sh varasemalt toime pandud vägivallakuriteo eest

§ 121

lg 2 p 3 mõttes) ning viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi, Ida-Virumaa) pani V. Kotkovski toime uued vägivallateod kaaskinnipeetavate suhtes: 1) 10.11.

1. a kella 11:16 paiku peksis kinnipeetav V. Kotkovski Ida-Virumaal, Jõhvis, aadressil Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V-hoone V6 osakonna kambris nr V614 kaaskinnipeetav U Ui, lüües korduvalt rusikate ja jalaga kannatanut pea erinevatesse piirkondadesse. Löökide tagajärjel sai U. U tervisekahjustused - verised marrastused ja nahakriimustused näo, pea ja kukla piirkonnas. 2) 21.08.
2. a kell 16:01 ründas V. Kotkovski Viru Vangla S-hoone S4 osakonna eelses vahekoridoris kaaskinnipeetav A Bi, lüües kannatanut korduvalt rusikatega näkku ja pea piirkonda, aga samuti jalaga kannatanule selga ja keha vasakpoolse külje piirkonda. Löökide (peksmise) tagajärjel tundis A. B valu ja sai järgmised tervisekahjustused: paremal pool oimu piirkonnas 2 cm pikkune kriimustus, otsmikul viis marrastust mõõtmetega 2 x 1 cm, paremal pool otsmiku piirkonnas muhk, parempoolsel suunurgal marrastus, alahuule sisekülje limaskestal veritsev 1,5 cm pikkune kahjustus. 3) 23.09.
3. a kella 09:07 ja 09:10 vahelisel ajal ründas V. Kotkovski Viru Vangla S-hoone S3 osakonna kambrite vahelises koridoris kaaskinnipeetav V Md, lüües kannatanut korduvalt kätega keha piirkonda. Peale seda, kui kannatanu maha kukkus, jätkas V. Kotkovski V. M peksmist, lüües kannatanut korduvalt rusikate, põlve ja jalgadega pea ja ülakeha piirkonda. Löökide (peksmise) tagajärjel tundis V. M valu ja sai järgmised tervisekahjustused: nina piirkonnas suured sinised verevalumid, ninaverejooks, silmade ümbruses punetavad verevalumid ja veritsevad 2 cm suurused löögihaavad, paistes ja sinised huuled, parema kõrva taga ja pea ümber verevalumid, mõlema küünarvarre piirkonnas punased laigud. V. Kotkovskit süüdistatakse selles, et ta pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Vitali Kotkovski tunnistas ennast süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest, tsiviilhagi ei tunnista. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus 3 kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanute V M ja A B ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - tunnistajate T K, A Ki, T K, O Mi ja S S ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kannatanute fototabeliga, ambulatoorsete epikriisidega ja asitõendite vaatlusprotokollidega (videosalvestised sündmuskohalt). Kohus ei pea usaldusväärseks kannatanu U U ütlusi, kuna need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, varasemate ütlustega ning võivad olla antud seoses hirmuga Vitali Kotkovski ees. Kohus arvab kannatanu U.U ütlused tõendite kogumist välja. U.U episood on leidnud kinnitust tunnistajate A Ki, J F ütlustega, sündmuskoha vaatlusproktokolliga, asitõendite vaatlusprotokollidega (kaamerate salvestised sündmukohal). 10.11.2023 episood Kinnipeetav Vitali Kotkovski peksis 10.11.

1. a kella 11:16 paiku Viru Vangla V-hoone V6 osakonna kambris nr V614 kaaskinnipeetavat U Ui, lüües korduvalt rusikate ja jalaga kannatanut pea erinevatesse piirkondadesse. Löökide tagajärjel sai U. U tervisekahjustused – verised marrastused ja nahakriimustused näo, pea ja kukla piirkonnas. Kannatanu U U ütluste kohaselt on Kotkovski tema endine kambrikaaslane 2023.a. Viru Vanglas. Nad tegelesid spordiga – poksiga ja olid sparringus. Kindaid neil ei olnud ja tegid seda kambris. Neile segas vahele valvur. Kotkovski viidi minema ja tema viidi teise kambrisse. Ta tegeles ka vabaduses poksiga, arvab, et maas lamajat võib lüüa, kuid jalaga lüüa ei või. Ei mäleta, et Kotkovski oleks teda maas lamades või jalaga löönud. Vigastusi temal ei olnud, huulest tuli verd, kuid ei mäleta, kuidas huul viga sai. Kohus avaldas KrMS § 2911 alusel tunnistaja A Ki ütlused (lk 39-41), mille kohaselt töötab ta Viru Vangla vanemvalvurina ja 10.11.2023 kella 11.16 paiku kuulis V6 osakonnas rüseluse helisid. Kinnipeetav M.P vaatas kambri V614 uksesilmast sisse ja ütles, et seal on kaklus. Tunnistaja vajutas paanikanuppu, avas kambri V614 ukse ja nägi ukse juures maas lamamas U U ja tema peal istus kinnipeetav Kotkovski, kes lõi kannatanut kätega näo ja keha piirkonda. U.U oli näost verine ja maas oli ka verd. Ta püüdis Kotkovskit kambrist välja tõmmata, kuid see ei õnnestunud, ta jätkas kannatanu peksmist. Kui ta sai Kotkovski püsti tõstetud, hakkas too kannatanut jalgadega peksma. Tunnistaja võttis pipragaasi ja hoiatas, et kasutab gaasi ning Kotkovski lõpetas peksmise. Kannatanu näo piirkond ja ka käed olid verised. Kust verd tuli ei näinud. Kotkovskil oli sõrmenukil marrastus ja paistetus. Kohus leiab, et kannatanu U ja tunnistaja Ki ütlused on vastuolus, kuna kajastavad sündmuse asjaolusid kardinaalselt erinevalt. Tunnistaja Ki ütlused on kooskõlas asitõendite vaatlusprotokollidega (lk 48-50, 52-58), kus vaadeldi vanglaametniku A.Ki kehakaamera videosalvestist V6 osakonnast 10.11.2023 kella 11.15-11.16 ning valvekaamerate V6 eluosakond 1 ja V6 eluosakond 2 10.11.2023 salvestisi kella 11.16-11.
2. V6 osakonna koridoris viibib kinnipeetav M P, kes läheb kambri V614 uksesilma juurde, seejärel läheb kambri ukse juurde A.K. Valvur avab kambri ukse ja ukse juures maas lamab kägaras asendis U U, tema kohale on kummardunud V. Kotkovski. Kotkovski peksab rusikatega U.U pea piirkonda. U katab enda pead kätega, maas on näha verd. Valvur sirutab käed Kotkovski õla suunas ja Kotkovski tõuseb püsti. Kotkovski lööb parempoolse jalaga U.U pea pihta, teine löök pead ei taba. Kannatanu nägu (nina, suu, parem põsk ja pealagi) on verine, verd on näha ka kannatanu vasaku käe küünarnuki juures. Samuti tõendab tunnistaja Ki ütlusi sündmuskoha vaatlusprotokoll koos joonise ja fototabeliga lk 1-38, kus 10.11.2023 vaadeldi Viru Vangla V-hoone V6 osakonna kambrit V
3. 4 Koridoris, kambri nr V614 vahetus läheduses põrandal on näha verekahtlaseid määrdumisi (fotod nr 4, 6 ,7, 18-20, joonis 1). Kambri põrandal on hulgaliselt verekahtlast määrdumist (fotod 8-13). Peale selle on tunnistaja Ki ütlused kooskõlas tunnistaja J F ütlustega (lk 42-43), mis olid kohtuistungil avaldatud KrMS § 2911 alusel. J.F töötab Viru Vanglas inspektor-korrapidaja abina ning 10.11.2023 laekus korrapidajale informatsioon, et Kotkovski ja U.U vahel toimus füüsiline konflikt. Ta läks meditsiiniosakonda vigastusi fikseerima. U.U nägu oli üleni verine ja ka peas nägi verd. Ta ei oska öelda, kust veri tuli, näol olid kriimud. U ei olnud nõus fotografeerimisega ja keeldus meditsiinilisest abist. Peale näo pesemist lahkus ta kabinetist. Kotkovskil olid vigastused labakäe piirkonnas, nukkidel marrastused ja paistes, ühel käel oli ka veri. Kotkovski on fotografeeritud ning fototabelist lk 44-47 on näha vigastused Kotkovski kätel. Kohus leiab, et tunnistajate Ki ja F ütlustega, asitõendite vaatlusprotokollidega, milles vaadeldi videosalvestisi ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga on ümber lükatud kannatanu U U ütlused, et nad tegelesid kambris Kotkovskiga poksiga ning temal tuli vaid huulest verd. Asitõendite vaatlusprotokolli lisana olevatelt fotodelt lk 55-58 on näha, et kannatanul on nägu, otsaesine ja küünarnukk verine. Sama asjaolu kinnitasid ka tunnistajad K ja F. Tunnistaja Kudrjvtsevi ütlustest ja tema kehakaamera salvestisest nähtub, et kambri avamisel oli kannatanu U maas pikali, tema kohal oli Kotkovski, kes peksis kannatanut rusikatega pea piirkonda ning kui valvur püüdis Kotkovskit kambrist välja tirida, lõi ta kannatanut veel jalaga vastu pead. Kohtu arvates ei ole selline käitumine kuidagi seotud poksimisega, sega enam veel jalgadega löömine. Seega on kannatanu U U ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega (tunnistajate ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja asitõendite vaatlusprotokollid) ning need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et kannatanu ütlused võivad olla seotud hirmuga süüdistatava Kotkovski ees või siis tingitud soovist teda sel viisil aidata või süüd vähendada. Samas tunnistas Vitali Kotkovski ennas talle esitatud süüdistuses süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest.

§ 121

objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Antud juhul oli tunnistajate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega ja selle lisaks olevate fotodega tõendatud, et kannatanule U.Uile tekitati kehavigastused veriste marrastuste ja kriimustuste näol. Seega oli tegu vigastusega, mida saab käsitleda tervise kahjustamisena. Kohus leiab, et tunnistajate Ki ja F ütlustega, asitõendite vaatlusprotokollidega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 10.11.2023. a kella 11:16 paiku peksis kinnipeetav V. Kotkovski Viru Vangla V-hoone V6 osakonna kambris nr V614 kaaskinnipeetav U Ui, tekitades talle tervisekahjustused - verised marrastused ja nahakriimustused näo, pea ja kukla piirkonnas. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Vitali Kotkovski kuriteo U.U suhtes toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Vitali Kotkovski tahtlikult lõi kannatanut rusikaga ja jalaga näkku.Tunnistaja Ki ütlustest tuleneb, et nägi kui maas lamamal U Ui peal istus kinnipeetav Kotkovski, kes lõi kannatanut kätega näo ja keha piirkonda. Tunnistaja püüdis Kotkovskit kambrist välja tõmmata, kuid see ei õnnestunud, ta jätkas kannatanu peksmist. Kui ta sai Kotkovski püsti tõstetud, hakkas too 5 kannatanut jalgadega peksma. Samad peksmise asjaolud selguvad ka tunnistaja F ütlustetst ja asitõendi vaatlusprotokollist. Seega Vitali Kotkovski tahtlikult, sihikindlalat ja järjepidevalt lõi kannatanut ning soovis tekitada kannatanule tervisekahjustusi ja valu. 21.08.2024 episood 21.08.2024. a kell 16:01 ründas V. Kotkovski Viru Vangla S-hoone S4 osakonna eelses vahekoridoris kaaskinnipeetav A Bi, lüües kannatanut korduvalt rusikatega näkku ja pea piirkonda, aga samuti jalaga kannatanule selga ja keha vasakpoolse külje piirkonda. Löökide (peksmise) tagajärjel tundis A. B valu ja sai järgmised tervisekahjustused: paremal pool oimu piirkonnas 2 cm pikkune kriimustus, otsmikul viis marrastust mõõtmetega 2 x 1 cm, paremal pool otsmiku piirkonnas muhk, parempoolsel suunurgal marrastus, alahuule sisekülje limaskestal veritsev 1,5 cm pikkune kahjustus. Kannatanu A Bi ütluste kohaselt viibis ta 2024.a Vitali Kotkovskiga Viru Vanglas ühes osakonnas. Kotkovski peksis ta läbi osakonna koridoris. Kotkovski tahtis teha tablettide vahetust, kuid ta keeldus. Temale kirjutas xxx välja tabletid xxx vastu ja Kotkovski tahtis neid endale ja anda vastu tabletid xxx vastu. Ta rääkis sellest õhtul ka valvurile. Hommikul ütles Kotkovskile, et ei ole nõus vahetama ja Kotkovski ähvardas teda, et oleks teine olukord, annaks peksa. Ta kirjutas selle peale oma kambris vanglale avalduse ähvarduste kohta. Kotkovskile määrati § 69 ja viidi ära. Siis kutsus teda välja operatiivtöötaja abi ja küsis kas ta kardab Kotkovskit, vastas, et ei ja lubas teda osakonda tagasi saata. Hiljem vahetus tema kambrikaaslane, kes lubas Kotkovskil oma telefoni kasutada ning ta ütles, et nii teha ei tohi. Kui ta väljus kontaktisiku juurest, kuulis, et keegi jookseb ja nägi, kuidas Kotkovski hüppas ja lõi teda näkku. Huul oli katki. Lõi 2 korda veel kõrva taha ja jalaga kõhtu. Selle juures oli kontaktisik, kes vajutas sireeni. Ta kukkus ja maas lamades lõi Kotkovski talle jalaga kõhtu. Valvurid tulid vahele. Tal oli valus. Kannatanul fikseeriti ka vigastused – huul katki, kõrva taga turse, näos paremal pool kriimustused. Teda viidi arsti juurde. Kannatanu Bi ütlusi kinnitavad tunnistaja A Ki ütlused (lk 96-98), mis avaldati KrMS § 291 1 alusel. Tegu on Viru Vangla inspektor-kontaktisikuga ning 21.08.2024 enne kella 16.00 pöördus tema poole kinnipeetav A B, et ta ei julge seal osakonnas olla, kuna Vitali Kotkovski plaanib temale midagi teha. B oli endast väljas. Ka paar kuud varem oli Bi ja Kotkovski vahel konflikt ja nad leppisid ära. Üksuse juht ütles, et sel päeval ümberpaigustust tegema ei hakka, vaatame järgmisel päeval. Ta otsustas viia Bi valveruumi juurde rahunema ja rääkida Kotkovskiga. Ta avas S4 osakonna trellukse, B liikus tema ees ja trelluks ei jõudnud veel sulguda, kui neile jooksis järele Kotkovski. Sai aru, et Kotskovski on vihane ja tahab lüüa Bi. Ta ütles korduvalt Kotskovile „Mida sa teed? Lõpeta ära!“ ja seisis Bi ees. Kotkovski üritas teda eemale lükata. Kotkovskil õnnestus mõned löögid Bile teha ja B oli lõpuks pikali maas. Tal õnnestus Kotskovki pesuruumi lükata ja tuli valvur T K, kes viis Bi valveruumiesisele alale. Valveruumis olnud meedik K.V nägi juhtunut pealt ja vajutas häiret. B viidi meditsiiniosakonda kontrolliks, tal olid näos vigastused – marrastused ja kulm lõhki. Samuti kinnitab kannatanu Bi ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll (lk 89-94), kus vaadeldi 21.08.2024 videosalvestist 16.00 – 16.01 S4 osakonna koridorist, majapidamisruumist ja päevaruumist. A B koos inspektor-kontaktisiku A Kiga liiguvad osakonna väljapääsutrellukse suunas ja vahekoridori. Nendele jookseb järele Vitali Kotkovski. A.Ki pöörab ringi ja tõstab käed enda ette Vitali Kotkovski suunas, ka B keerab end Kotkovski poole. Vitali Kotkovski võtab kätega A.Ki kätest kinni ja lükkab ta eemale, Ki põikleb tema ette tagasi ja Kotkovski tõukab Kit ja liibub Bi juurde. Vitali Kotkovski lööb vasaku käe rusikaga A Bile näkku 6 paremale poole lõua piirkonda. A.Ki üritab kinnipeetavaid lahutada, kuid see ei õnnestu. Vitali Kotkovski lööb A Bi parema käe rusikaga, tabades parempoolset näopoolt. A.Ki lükkab Vitali Kotkovski A Bist eemale, Vitali Kotkovski teeb parema käe ruskiga löögiliigutuse A Bi otsaesise suunas. Bil on käed pea juures kaitseasendis. Vitali Kotkovski teeb vasaku käe rusikaga löögi A Bi pea pihta. A B vajub kummargile ja haarab kätega peast kinni. A.Ki suunab Kotkovski Bist sammu eemale, kuid Kotkovski lükkab Ki endast eemale ja liigub agressiivselt Bi suunas. A.Ki astub kinnipeetavate vahele ja haarab Kotkovskist kätega kinni. B kukub põrandale istuli ja Kotkovski teeb Bi suunas parema käe rusikaga löögi, kuid ei taba, teine löök tabab Bi pea vasakpoolset külge. Ki lükkab Kotkovski Bist eemale. Kotkovski lööb parem jalaga Bile selga ja seejärel vasakpoolse kehakülge pihta. Ki püüab Kotkovskit Bist eemale lükata, saabub valvur T K. Ki suunab Kotkovski majapidamisruumi ja K suunab Bi koridorist välja. Seega nähtuvad videosalvestiselt kuriteo toimepanemise tehiolud, mis on kooskõlas kannatanu ütlustega. Peale selle tõendavad kannatanu Bi ütlusi ka tunnistaja T K ütlused (lk 99-100), mis avaldati KrMS § 2911 alusel. Tegu on Viru Vangla valvuriga ning 21.08.2024 kella 16.00 paiku läks ta S-hoone teise korruse valveruumi ja kuulis S4 osakonnast karjumist. A.Ki karjus „Lõpeta!“. Ta nägi läbi valveruumi akna S4 osakonna vahekoridoris A.Kit ja Vitali Kotkovskit. Ki lükkas Kotskovskit endast eemale ja Kotkovski liikus peale. Meditsiiniõde K.V vajutas häiret ja tema jooksis sündmuskohale. Ta nägi maas A Bi, kelle nägu oli verine. Ta sai aru, et Kotkovski ründas Bi ja Ki sekkus. Ta aitas Bi püsti ja suunas valveruumiesisele alale. B ütles, et Kotkovski ründas teda. Bil oli verine otsaeest, põsesarnade ja huule juurest. Andis kannatanu üle meedikule. A Bi vigastused on tõendatud ambulatoorse epikriisiga lk 79, mille kohaselt 21.08.2024 kell 16.05 toodi vangla meditsiiniosakonda A B vigastuste fikseerimiseks. Oimu piirkonnas paremal kriimustus 2 cm, otsmikul 5 marrastust 2 x 1 cm, paremal pool otsmikul muhk. Paremal suunurgas marrastus, paremal pool alahuulel sisemine limaskesta kahjustus 1,5 cm, minimaalne veritsus. Samuti on Bi vigastused tõendatud tunnistaja T K ütlustega (lk 81-82) mis avaldati KrMS § 2911 alusel ning selle lisana oleva fototabeliga (lk 83-88). Tunnistaja K töötab Viru Vangla inspektor-korrapidaja abina ning 21.08.2024 tuli häire S4 osakonnast. Vitali Kotkovski ründas A Bi. B viidi meditsiiniosakonda ja ta läks ka sinna. Nägi Bil vigastusi pea piirkonnas – otsaees ja parema kulmu juures marrastused, alahuule sisekülg oli katki, paistetus vasaku kõrva taga. B oli hirmul ja endast väljas. Kontaktisikut oli B eelnevalt teavitanud, et kardab Vitali Kotkovskit ja tahab teise osakonda. Vitali Kotkovski keeldus vigastuste fikseerimisest ja fotografeerimisest. Lisatud fototabelist nähtuvad A.Bile tekitatud kehavigastused – marrastused otsaesisel, oimukohal kulmu juures ja alahuulel, paistetus vasaku kõrva taga. Vitali Kotkovski tunnistas ennas talle esitatud süüdistuses süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest. Kohus leiab, et kõik kogutud tõendid on omavahel kooskõlas ning tõendavad Vitali Kotkovski poolt A Bi suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist.

§ 121

objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Antud juhul oli kannatanu ja tunnistajate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga (videosalvestis), ambulatoorse epikriisiga ja A.Bi fotodega tõendatud, et kannatanule A.Bile tekitati kehavigastused kriimustuste, marrastuste, hematoomide ja katkise huule näol. Seega oli tegu vigastusega, mida saab käsitleda tervise kahjustamisena. Peale selle 7 avaldas kannatanu, et tundis süüdistatava löökide tagajärjel valu. Seega saab öelda, et kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohus leiab, et kannatanu A.Bi ütlustega, tunnistajate A.Ki, T.K ja T.K ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga, ambulatoorse epikriisiga ja kannatanu fotodega on tõendatud, et 21.08.2024. a kell 16:01 ründas V. Kotkovski Viru Vangla S-hoone S4 osakonna eelses vahekoridoris kaaskinnipeetav A Bi, lüües kannatanut korduvalt rusikatega näkku ja pea piirkonda, aga samuti jalaga kannatanule selga ja keha vasakpoolse külje piirkonda. Löökide tagajärjel tundis A. B valu ja sai järgmised tervisekahjustused: paremal pool oimu piirkonnas 2 cm pikkune kriimustus, otsmikul viis marrastust mõõtmetega 2 x 1 cm, paremal pool otsmiku piirkonnas muhk, parempoolsel suunurgal marrastus, alahuule sisekülje limaskestal veritsev 1,5 cm pikkune kahjustus. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Vitali Kotkovski kuriteo A.Bi suhtes toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Vitali Kotkovski tahtlikult ja korduvalt lõi kannatanut rusikatega näkku ja pea piirkonda, samuti jalaga kannatanule selga ja keha vasakpoolse külje piirkonda. Vitali Kotkovski teod olid sihikindlad ja järjepidevad, kohtu hinnangul soovis Vitali Kotkovski tekitada kannatanule tervisekahjustusi ja valu. 23.09.2024 episood 23.09.

1. a kella 09:07 ja 09:10 vahelisel ajal ründas V. Kotkovski Viru Vangla S-hoone S3 osakonna kambrite vahelises koridoris kaaskinnipeetav V Md, lüües kannatanut korduvalt kätega keha piirkonda. Peale seda, kui kannatanu maha kukkus, jätkas V. Kotkovski V. M peksmist, lüües kannatanut korduvalt rusikate, põlve ja jalgadega pea ja ülakeha piirkonda. Löökide tagajärjel tundis V. M valu ja sai järgmised tervisekahjustused: nina piirkonnas suured sinised verevalumid, ninaverejooks, silmade ümbruses punetavad verevalumid ja veritsevad 2 cm suurused löögihaavad, paistes ja sinised huuled, parema kõrva taga ja pea ümber verevalumid, mõlema küünarvarre piirkonnas punased laigud. Kannatanu V M ütluste kohaselt kannab ta karistust Viru Vanglas. Augustis 2024 toodi tema osakonda üle Kotkovski, kes püüdis temaga kontakti saada, kuid ta ei olnud huvitatud. Tema kambrikaaslane oli M. Kotkovski suhtus Misse ebainimlikult, tegi imelikke nalju. Enne intsidenti tegi ta sporti, soetas endale vett ja läks kambrisse. Kambri ukse juures kuulis kohvi paki avamise häält. See oli tema kohv. Kotkovski pani kohvi mingisse anumasse ja läks WCsse ning teda ei näinud. M oli sel ajal jalutamas. Ta küsis vist 10 korda Kotkovskilt, miks ta tuli võõrasse kambrisse. Ta üritas Kotkovskit kambrist välja lükata, kuna ta ei reageerinud lahkumispalvele. Koridoris hakkas Kotkovski tema suhtes vägivalda kasutama. Lõi palju kordi vastu pead käte ja jalgadega, midagi ei öelnud. Ta tundis löökide tagajärjel valu. Ta ei püüdnud vastu lüüa, tahtis kõrvale põigelda. Teised kinnipeetavad ei sekkunud. Peale peksmist läks ta oma kambrisse ja püüdis verd peatada, nina oli katki. Fotod tehti temast 1-2 tundi hiljem, valvurid tulid umbes 20 minutit pärast konflikti. Teda viidi meditsiiniosakonda. Kannatanu M ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 123-128), milles vaadeldi 23.09.2024 videosalvestist Viru Vangla S3 eluosakonna neljast kaamerast ajavahemikul 9.00 – 9.
2. Vitali Kotkovski jalutab koridoris, läheb kambri S317 juurde ning kummardudes sisse võtab valge tühja topsi ning liigub kambri S321 juurde. Paneb topsi kambri S321 ukse vahelt kapi peale ja liigub kambrisse S
3. Kell 9.06 läheb Kotkovski taas kambrisse S321, raputab 8 käes pakki ja kallab sealt teises käes olevasse anumasse ja liigub kapist eemale. Kambrisse S321 siseneb V M, Kotkovski liigub kiirel sammul kambrist välja ja keerab end uuesti kambri poole. Kotkovski siseneb hetkeks kambrisse ja väljub taas, liigub päevaruumi poole. M seisab kambri S321 lävel ja läheb siis sisse. Kotkovski läheb kambrisse S
4. Kell 9.07 väljub oma kambrist M ja Kotkovski enda kambrist ning liiguvad üksteisele vastu, jäävad seisma kambrite S317 ja S319 vahelisel alal, ütlevad teineteisele midagi. Kotkovski lööb järjestikku parema käega M ülakehasse ning M kukub selili. Kotkovski lööb maas lamavat Md korduvalt pea piirkonda ning rusikaga korduvalt pea ja ülakeha piirkonda. M on käpuli maas ja hoiab kätega pea ümbert kinni, Kotkovski lööb teda korduvalt rusikaga ning põlvega pea ja ülakeha piirkonda. M liigub maas olles kambri S319 ukse juurde, kus talle järgneb Kotkovski, kes lööb kannatanut korduvalt parema põlvega ja rusikaga pea piirkonda. Kotkovski lööb parema jalaga M näkku, mille tagajärjel kukub Kotkovskil jalast sandaal ning valge sokk määrdub punaseks. M viskab kukkunud sandaali koridori lõpu suunas ning Kotkovski lööb jalgadega korduvalt M näkku ja keha piirkonda. Kell 9.09 astub Kotkovski sammu tagasi ja M tõuseb püsti ning tema näol, kätel ja jalgadel on näha punast värvi määrdumisjälgi. Kotkovski teeb M suunas rusikatega löögiliigutusi ning M vehib kätega ja teeb vasaku käega löögiliigutuse, tabades Kotkovskit lõua piirkonda. Kotkovski lööb Md korduvalt rusikatega näo piirkonda. M läheb kambri S321 juurde ja Kotkovski teeb tema suunas paar sammu ja nad vestlevad. Kotkovski lööb jalaga Md rinnaku piirkonda ja M kukub, Kotkovski lööb kannatanut korduvalt kätega pea piirkonda. M liigub kambrisse S321 ja Kotkovski kambrisse S
5. Kell 9.47 tuleb päevaruumi valvur S S. Seega nähtuvad videosalvestisest kuriteo toimepanemise tehiolud, mis on kooskõlas kannatanu ütlustega. Kannatanu M ütlusi kinnitavad tunnistaja S S ütlused (lk 121-122), mis olid avaldatud KrMS § 2911 alusel. 23.09.2024 oli ta tööl Viru Vanglas. Kella 9.47 ajal liikus läbi S3 osakonna ning koridori lõpus märkas maas suurt vereloiku. Hakkas läbi vaatama läheduses asuvaid kambreid ja leidis kambrist S321 kinnipeetava V M, kellel olid vigastused. Kannatanu nägu oli paistes, pesi kraanikausi juures oma nägu verest puhtaks. Ta küsis mis juhtus, kuid M palus meedikut ja küsimusele ei vastanud. Ta kutsus teised valvurid ja lasi osakonna kinni panna. Ta andis meditsiiniosakonnale teada, et nende juurde tuleb kannatanu ja keegi valvuritest viis M meditsiiniosakonda. Hiljem tuvastati et kell 9.07 oli kaklus V M ja Vitali Kotkovski vahel. Vitali Kotkovskil oli üks silm ja rusikas paistes, kuid ta keeldus meditsiinilisest läbivaatusest. Kotkovski paigutati teise osakonda. Ta küsis Kotkovskilt miks see juhtus ning ta ütles, et M valetas, tema pole kuskilt kohvi varastanud. Kannatanu M ütlused on kooskõlas tunnistaja O Mi ütlustega (lk 117-120), mis olid avaldatud KrMS § 2911 alusel. 23.09.2024 kui ta tuli jalutuskäigult tagasi, oli tema kambrikaaslase V M ja Vitali Kotkovski vahel juba sündmus lahendatud. Mõne aja pärast tuli ka tema kambrikaaslane, kes oli käinud meditsiiniosakonnas, pakkis oma asjad ja paigutati meditsiinikorpusesse. M nägu oli paistes ja ta ei rääkinud juhtunust midagi. Julgeolekutöötaja käest sai teada, et oli toimunud kaklus. Vitali Kotkovskiga mängis ta vahest malet ja suhtlesid, ta oli rahulik ja adekvaatne. Vahel ta andis Vitali Kotkovskile kohvi ja nad jõid ka mängu ajal kohvi. Kotkovskil oli veekann, temal mitte ja ta palus Kotkovskil endale vett soojendada, et kohvi juua. Ta on paar korda lubanud Kotkovskil võtta oma kambrist toiduasju. Ka 23.09 enne jalutuskäigule minemist mängisid nad malet ja pidid kohvi jooma, kuid ta viidi jalutama ja ta lubas Kotkovskil võtta enda kohvi. Tema kambrikaaslasel oli ka kohvi, mida hoidis laua peal, neil oli sama kohvi mark. M ütles, et kui ta kambrisse tuli, oli seal Kotkovski ning ta hakkas Kotkovski peale karjuma, mida ta seal teeb. Teiste kohalviibijate sõnul oli M Kotkovski kohta halvasti öelnud. 9 Kannatanu M ütlused on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 113-115, kus 23.09.2024 vaadeldi Viru Vangla S3 eluosakonda. Trelluste kõrval prügikastis wc-paberi tükk, mis on määrdunud punast värvi verekahtlase vedelikuga. Prügikasti kõrval maas verekahlase vedeliku jäljed (fotod 3-7 CD-R plaadil). Kambrite S319 ja S321 uksed on avatud ja nende ees koridoris on näha punast värvi verekahtlase vedeliku jälgi põrandal, seintel, ustel, laes (fotod 12-16). Kambri S319 ees on näha verelaadse vedeliku hõõrumise jälgi, kambri S321 juures on verekahtlase vedeliku jälg 25 x 30 cm, mis on pooleldi kuivanud. Selle ümber hõõrumise jäljed ja pritsmed (fotod 26-32). Kambri S321 pool on näha verekahtlases vedelikus jalatsijälje osa 15 x 9 cm (fotod 33-38). S319 ukse siseküljel on verekahtlane määrdumine 4 x 20 cm, mille all 10 cm pikkune nirejälg, väiksemad pritsmed ja hõõrdumisjäljed (foto 39). Kambrite uste vahel on veešahtiuks, millel verekahtlased pritsmed ja nired (foto 40). Kambri S321 ukse siseküljel, toiduluugil ja selle ümber, silmaava kaitseKil ja selle ümber on näha verekahtlase vedeliku hõõrumise jälgi ja mõned pritsmed (fotod 4548). Kambri S321 läheduses on otsaseinas aken, mille servadel on näha verekahtlased pritsmete jäljed (fotod 49-52). Akna kõrval seinal ja trepikojaukse kõrval seinal on näha verekahtlased pritsmejäljed (fotod 53-58). Kambris 319 ukse ees maas on rätik, mille kõrval ja 50 cm kaugusel on maas verekahtlased pritsmejäljed. Kambris 321 kapi ees põrandal ja kapi alumisel konstruktsioonil ning ülemiste riiulite vahekonstruktsioonil on näha verekahtlaseid pritsmejälgi (fotod 68-71) narivoodi metallredelil on näha verekahtlaseid jälgi (fotod 72-76). WC uksepiida kõrval lüliti kohal on 3 x 8 cm alal verekahtlase vedeliku hõõrdumisjälgi, seinal on 12 x 8 cm verekahtlase vedeliku määrdumisjälgi (fotod 77-79). WC-ukse sisepinnal on näha 14 x 6 cm alal verekahtlast määrdumisjälge ning uksepiidal verekahtlast määrdumisjälge (foto 80). Kraanikausi alumisel serval on vee ja verekahtlase vedeliku segused pritsmejäljed (fotod 82-84). WC-poti kaanel on verekahtlased pritsmejäljed (foto 85). Kraanikausi ja poti vahel põrandal on verekahtlane jälg (fotod 86-87). Kannatanu M vigastused on fikseeritud ja ambulatoorsete epikriisidega lk 104-105, mille kohaselt 23.09.2024 kell 10.00 tuli V M vangla meditsiiniosakonda, kuna osales kakluses. Nina piirkonnas tuvastatud suured sinised verevalumid, ninaverejooks, silmade ümbruses punetavad verevalumid ja veritsevad 2 cm haavad, huuled paistes ja sinised, parema kõrva taga verevalumid, mõlema küünarvarre piirkonnas punased laigud. 23.09.2024 kell 18.31 isik rahuldavas seisu, nägu väga turses. Samuti kinnitavad V.M vigastusi tunnistaja T K ütlused (lk 107-107) ning sellele lisatud fototabel kannatanust (lk 108-112). Tunnistaja K oli 23.09.2024 tööl Viru Vangla peavalvekeskuses. Raadiosaatjast tuli info, et osakonnas leiti maas verd. Osakond pandi lukku ja leiti viga saanud kinnipeetav V M, kes viidi meditsiiniosakonda. Ta tegi V M vigastustest pildid. Nägu oli paistes, silmade ja nina piirkonnas verevalumid ja laubal marrastused, parema kõrva taga marrastused ja suur muhk, käsivartel punetused, alumine huul paistes. Ülekuulamise protokollile lisatud fototabelis on nähtavad kannatanule tekitatud vigastused. Vitali Kotkovski tunnistas ennas talle esitatud süüdistuses süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest. Kohus leiab, et kõik kogutud tõendid on omavahel kooskõlas ning tõendavad Vitali Kotkovski poolt V M suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist.

§ 121

objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Antud juhul oli kannatanu ja tunnistajate ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga (videosalvestis), sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ambulatoorsete epikriisidega ja V M fotodega tõendatud, et kannatanule V Mle tekitati kehavigastused 10 verevalumite, ninaverejooksu ja veritseva haava näol. Seega oli tegu vigastusega, mida saab käsitleda tervise kahjustamisena. Peale selle avaldas kannatanu, et tundis süüdistatava löökide tagajärjel valu. Seega saab öelda, et kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohus leiab, et kannatanu V M ütlustega, tunnistajate S.S, T.K ja O.Mi ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga (videosalvestis), sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ambulatoorsete epikriisidega ja kannatanu fotodega on tõendatud, et 23.09.2024. a kella 09:07 ja 09:10 vahelisel ajal ründas V. Kotkovski Viru Vangla S-hoone S3 osakonna kambrite vahelises koridoris kaaskinnipeetav V Md, lüües kannatanut korduvalt kätega keha piirkonda. Peale seda, kui kannatanu maha kukkus, jätkas V. Kotkovski V. M peksmist, lüües kannatanut korduvalt rusikate, põlve ja jalgadega pea ja ülakeha piirkonda. Löökide tagajärjel tundis V. M valu ja sai järgmised tervisekahjustused: nina piirkonnas suured sinised verevalumid, ninaverejooks, silmade ümbruses punetavad verevalumid ja veritsevad 2 cm suurused löögihaavad, paistes ja sinised huuled, parema kõrva taga ja pea ümber verevalumid, mõlema küünarvarre piirkonnas punased laigud. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Vitali Kotkovski kuriteo V M suhtes toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Vitali Kotkovski tahtlikult lõi kannatanut rusikate, jalgade ja põlvega pea ja ülakeha piirkonda, Vitali Kotkovski soovis kannatanule tekitada tervisekahjustusi ja valu. Lähtudes ülaltoodust tuleb Vitali Kotkovski süüdi mõista

§ 121lg 2 p 3 järgi.

III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 121lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt tuleb süü suurust hinnates esmajoones lähtuda kuriteo asjaoludest, mis iseloomustavad toime pandud tegu ja tagajärge ning süüdistatava käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb hinnata, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad 11 väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. See peab tagama ühiskonnale signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused

1. juuni 2022, nr 1-20-6745/88, p 62 ja
2. aprill 2023, nr 1-22-227/66, p 12.) Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod otsese tahtlusega, kokku 3 isiku vastu. Vitali Kotkovski poolt toimepandud kuriteod olid suunatud inimese tervise vastu. Kõik teod olid vägivallakuriteod, mille tagajärjel oli kannatanutele tekitatud erinevaid tervisekahjustusi. Kõik teod olid toime pandud 10 kuu jooksul kinnipidamisasutuses teiste kinnipeetavate suhtes. Kõik teod olid toime pandud tahtlikult ja sihikindlalt eesmärgiga tekitada kannatanutele kervisekahjustusi ja valu. Vitali Kotkovski lõi kannatanuid korduvalt rusikate ja jalgadega näkku ja keha piirdonda, jätkas oma tegevust vaatamata sellele, et kannatanud olid juba verised ja lamavas seisundis maas, ning isegi ajal kui vangla ametnikud püüdsid teda rahustada. Lähtudes kuriteo asjaoludest loeb kohus Vitali Kotkovski süü suuruse keskmisest madalamaks. Vitali Kotkovski on karistusregistri väljavõtte (lk 133-137) kohaselt varem 3 korda kriminaalkorras ja 9 korda väärteokorras karistatud, s.h korduvalt kehalise väärkohtlemise eest, viimati 8.11.2023 otsusega, mille eest kannab karistust senini. Seega pani ta uued kuriteo toime vanglas karistuse kandmise ajal. Sellest saab järeldada, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud ning ta jätkas uute kuritegude toimepanemist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja § 58 mõttes puuduvad.

Vitali Kotkovski tunnistas ennast süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest madalamaks, kuna tegu oli 3 kuriteoepisoodiga, kuriteo toimepanemise tehiolusid (kuriteod on toime pandud kaaskinnipeetavate suhtes), süüdistatava isikut (varem korduvalt kriminaalkorras karistatud analoogsete kuritegude toimepanemise eest), samuti

§ 121

lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud vangistust) ning kohus lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale reaalne vangistus sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalamas määras. Vitali Kotkovski kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 8.11.2023 otsusega mõistetud 2 aasta 2 kuu pikkust vangistust alates 21.06.2023, millest on otsuse tegemise ajaks kantud 1 aasta 7 kuud 14 päeva vangistust ning kandmata 6 kuud 16 päeva vangistust, mis tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele ning karistuse kandmise alguseks lugeda otsuse tegemise kuupäev 5.02.

1. Vitali Kotkovski suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS § 381 lg 1 alusel kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas 12 menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 kohaselt kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kannatanu V M esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 eurot, selgitades, et peksmise tõttu kuuleb nalju enda suhtes teistelt kinnipeetavatelt ja valvuritelt. Tegu on tagakiusamisega. Peale selle esitas V M kohtule tsiviilhagi varalise kahju eest 300 000 eurot ninaluu murru eest, tal on raskusi hingamisega, kaelal oli hematoom ja nüüd on tal migreen pärast lööke vastu pead. Soovib pärast vabanemist pöörduda arstiabi saamiseks arsti poole, et taastada oma tervist. Talle tehti ka MRT uuring, kuid see mingeid tulemusi ei andnud. Vanglas ei ole ta arstiabi saanud. Kohus tuvastas kohtuistungil, et süüdistatava rünnaku järgselt oli V Ml nina piirkonnas suured sinised verevalumid, ninaverejooks, silmade ümbruses punetavad verevalumid ja veritsevad 2 cm suurused löögihaavad, paistes ja sinised huuled, parema kõrva taga ja pea ümber verevalumid. Ninaluumurd pole ühegi tõendiga tuvastatud, see on vaid kannatanu enda oletus. KrMS § 2962 lg 1 kohaselt jätab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, kui isik, kelle huvides või kelle vastu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud, või nõue, mis selles on esitatud, ei vasta käesoleva seadustiku § 38 1 lõikes 1 või 2, §-s 371 või § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Antud juhul pole kannatanu V M esitanud tsiviilhagiga kohtule ühtegi tõendit, mis aitaksid nõude lahendamisel. Samas ei olegi kannatanul selliseid tõendeid, kuna tema nõuded tulenevad tema subjektiivsest tunnetusest. Maakohus leiab, et kannatanupoolne mittevaralise kahju põhjendus on antud juhul asjakohatu, kuna väidetavalt teiste kaaskinnipeetavate ja valvurite poolt tema suhtes nalja tegemise ja tagakiusamise eest ei saa vastutada V.Kotkovski. VÕS § 128 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Antud juhul ei ole kannatanule tekitatud otsest varalist kahju ning tal puudub ka saamata jäänud tulu seoses tema suhtes toime pandud kuriteoga. Kannatanu V M põhjendus, et ta soovib pärast vanglast vabanemist 2 aasta pärast pöörduda arsti poole, et saada ravi 2024.a temale tekitatud tervisekahjutusele, ei ole varalise kahjuna 13 asjakohane. Pigem peab kohus võimalikuks antud juhul kannatanul nõuda mittevaralist kahju terviskahjustuse tekitamise eest. Lähtudes eeltoodust jätab maakohus läbi vaatamata V M varalise kahju nõude 300 000 eurot. Mittevaralise nõude aluseks loeb maakohus kannatanule kehalise väärkohtlemisega tervisekahjustuse tekitamist. Maakohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna
2. a analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-
3. aastal“. Analüüsi kohaselt oli kehalise väärkohtlemise asjades suurim väljamõistetud hüvitis 2000 eurot, väikseim 50 eurot, keskmine hüvitise suurus oli 588 eurot ning mediaan 500 eurot. Samuti arvestab maakohus asjaolu, et V Mle ei tekitatud raskemat tervisekahjustusust, millest paranemine oleks võtnud vähemalt 4 nädalat, samuti pole tuvastatud tema elukvaliteedi püsivat langust. Kohus hindab antud juhul kannatanu vaimsed ja füüsilised kannatused mõõdukateks, kuna ta ei vajanud mingit spetsiifilist arstiabi, vaid piirduti plaastri paigaldamisega ja jääkotiga. Lisaks oli isikule määratud antibiootikumid (Augmentin), ninasprei (Sudafed) ja geel hematoomide raviks (Lioton) ning vajadusel valuvaigisti. Seega ei ole leidnud kinnitust kannatanu väide, et ta ei ole vanglas arstiabi saanud. Antud asjas peab kohus mõistlikuks määrata V Mle mittevaralise kahju hüvitis tekitatud tevisekahjustuse eest 300 eurot. Kohus leiab, et see on vastavuses kannatanule tekitatud vigastuste raskusega, tekitatud valu ja kannatatuste suurusega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Kohus selgitab kannatanule, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. V Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või mU menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: 2 DVD-R plaati, 2 CD-R plaati ja BD-R plaat – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu, samas lg 3 kohaselt võib osa menetluskulusid jätta riigi kanda, kui nende tasumine käib süüdimõistetule üle jõu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1329 eurot, Vitali Kotkovski kaitsja vandeadvokaadi A.Matvejevi kaitsjatasu kohtueelses menetluses 406,26 eurot (274,50 + 43,92 + 87,84) ning A.Matvejevi kaitsjatasu kohtumenetluses kokku 794,22 eurot (43,92 + 219,60 + 241,56 + 289,14). Maakohus leiab, et kaitsja aja- ja sõidukulude väljamõistmine süüdlaselt ei ole põhjendatud, kuna kaitsja oli määratud advokatuuri poolt ning Jõhvis tegutseva advokaadi määramisel ei oleks neid kulusid tekkinud. Kuna kaitsja A.Matvejevi büroo asukohaks on Narva, siis on kohtumenetluses tekkinud kaitsja A. Matvejevil ajakulu kokku 30 eurot, sõidukulu kokku 60 eurot, millele lisandub käibemaks 19,80 eurot, kokku 109,80 eurot. 14 Vitali Kotkovskilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 1329 eurot ja kaitsjatasu 1090,68 eurot, ülejäänud osas (aja- ja sõidukulu ning ülejäänud kaitsjatasu) jätta kaitsjatasu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik 15