← Eesti

1-24-487/158

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-24-487

  1. juuni 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Oleg Beršakovi vahistamise elektroonilise valvega asendamise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus Riigiprokuratuur, esindajad riigiprokurörid Jürgen Hüva ja Liis Vainola, määruskaebus Oleg Beršakovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar
  4. mai 2025, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus osas, millega asendati O. Beršakovi vahistamine elektroonilise valvega, ning saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus.
  8. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  9. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt Oleg Beršakovi kasuks välja 549 eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kanda see summa A arvelduskontole nr X. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Harju Maakohtu
  12. veebruari
  13. a otsusega mõisteti Oleg Beršakov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21, § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks kolmteist aastat vangistust. Arvestades eelvangistuses viibitud aega, jäi kandmata karistuseks 12 aastat 10 kuud 28 päeva vangistust. Lisakaristusena kohaldas maakohus O. Beršakovile viieaastast ettevõtluskeeldu. Kohtuotsusega konfiskeeriti muude varade seas sularaha 41 886 eurot ning mitu kinnistut. Lisaks mõisteti O. Beršakovilt Tervisekassa tsiviilhagi katteks välja 756 731,23 eurot.
  14. Maakohus võttis süüdistatava talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 130 lg 41 alusel vahi alla, leides järgmist. Mõistetud karistuse rangust ja süüdistatava varasemat käitumist arvestades on alust arvata, et ta ei asu vangistust vabatahtlikult kandma, vaid hakkab sellest kõrvale hoidma. Läbivalt ebaseaduslikul viisil toimimine on süüdistatava elustiil. Kuriteod, milles ta süüdi mõisteti, toimusid enam kui kümne aasta vältel. Kogu selle aja elas süüdistatav valdavalt ebaseaduslikul teel saadud vara arvelt, varjates aktiivselt tegelikke sissetulekuid. 1-24-487 Tema õigusvastane käitumine oli laiem kui süüdistuse esemeks olnud teod. Kuna kuritegude varjamisse ja saadud vara valdamisse olid kaasatud pereliikmed, siis on alust arvata, et nad on valmis looma süüdistatava jaoks võimalusi vastutusest kõrvalehoidmiseks.
  15. Vahistamisotsustuse vaidlustas O. Beršakovi kaitsja, taotledes süüdistatava vahi alt vabastamist või vahistamise asendamist elektroonilise valvega.
  16. Tallinna Ringkonnakohtu
  17. märtsi
  18. a määrusega asendati vahistamine elektroonilise valvega. Ringkonnakohus soostus maakohtuga, et süüdistatav on valmis tegutsema selle nimel, et vältida kohtuotsusest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Ringkonnakohus nõustus, et süüdistatav võib hakata vangistuse täitmisest kõrvale hoiduma, kuid selle ohu tõrjumiseks ei ole tema vahistamine vältimatult vajalik. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks piisab elektroonilisest valvest. Süüdistataval on Eestis pere, ta on osalenud maakohtu istungitel ja seni alati ka välisreisidelt naasnud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokuratuuri määruskaebus
  19. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, taotledes elektroonilise valve kohaldamise tühistamist ja O. Beršakovi vahi alla jätmist. Süüdistatav on elatunud enam kui kümme aastat ebaseaduslikul teel saadud vara arvelt ning varjanud oma tegelikke sissetulekuid. Ta külastab sageli Venemaad. Tõkendit kohaldades tuleb arvestada, mis on süüdistataval praegu kaalul: olukorras, kus teda ähvardab pikk vangistus ja varalise olukorra oluline halvenemine, on ta selgelt motiveeritud karistusest kõrvale hoidma. Samas saab ta tagada endale vabaduse (sh Venemaal) elektroonilise valve nõudeid rikkudes. Seejuures ei anna kehtiv seadus võimalust süüdistatavat elektroonilise valve täitmisplaani rikkumise korral (lõhub võru, siseneb keelatud tsooni vms) kinni pidada ja tema pakkuminekut takistada. Kaitsja vastus
  20. Kaitsja hinnangul põhjendas ringkonnakohus piisavalt, miks kohaldati asendustõkendit. Seadusest ei tulene, et elektroonilist valvet ei kohaldata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  21. Vahistamise vältimatut vajadust on nii maa- kui ringkonnakohus ammendavalt põhjendanud ja selles osas määruskaebemenetlust ei toimu. Praeguses asjas tuleb leida vastus küsimusele, kas asendustõkendi kohaldamine on sobiv abinõu, et maandada kohtute tuvastatud süüdistatava pakkumineku oht.
  22. Nõustuda ei saa prokuratuuri arvamusega, et seadus ei võimalda elektroonilisele valvele allutatud süüdistatavat põgenemisohu korral piisavalt operatiivselt kinni pidada ning sellisel juhul tuleb juhinduda ainuüksi justiitsministri määrusega kinnitatud elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korrast (edaspidi kord). KrMS § 217 lg 3 p 1 alusel saab pidada 48 tunniks kinni kahtlustatava, kes püüab põgeneda. Kolleegiumi hinnangul võimaldab see säte pidada kinni nii kahtlustatava kui ka süüdistatava, kui too on rikkunud elektroonilise valve tingimusi ja on põhjust arvata, et ta kavatseb pakku minna (nt on eemaldanud valveseadme, on sisenenud talle korra § 8 lg 31 järgi keelatud tsooni vms). Seejuures lubab KrMS § 217 lg 3 p 4 isiku kinni pidada 48 tunniks ka juhul, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda. Ei ole põhjust asuda seisukohale, et süüdistatava vabaduspõhiõigus peaks olema rohkem kaitstud kui kahtlustatava oma, arvestades, et süüdistatava 2

(4)1-24-487 puhul on kuriteokahtlus (süüdistus) tugevam kui kahtlustatava puhul: erinevalt kahtlustatavast saab süüdistatava kuriteokahtluse põhjendatust eeldada (vt ka RKKK 12.11.2014, 3-1-1-69-14, p 10.2, samuti KrMS § 35 lg 2 lause 1). Prokuratuuri oletusega, et kohus ei saaks sellisel juhul teha vahistamisotsust piisavalt kiiresti, ei ole samuti alust nõustuda.
  1. Kohtupraktikas on elektroonilist valvet peetud pakkumineku ohu puhul sobivaks tõkendiks eelkõige juhul, kui vaatamata vahistamisaluse olemasolule on pikaajalise vahistusega jõutud õigusriiklikult lubamatu valuläveni (vt nt RKKK 18.11.2019, 1-16-9171/1206, p 11; RKKK 19.06.2020, 1-16-9171/1411, p 12).
  2. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega võib olla põhjendatud siiski ka vahistamise varasemas staadiumis või juba vahistamismääruse tegemisel, kuid seda üksnes siis, kui elektrooniline valve välistab uute kuritegude toimepanemise või pakkumineku ohu samaväärselt vahistamisega. Asjaolusid, mis võimaldavad pidada elektroonilist valvet piisavaks, tuleb hinnata igal üksikjuhul kogumis, ning seejuures saab muu hulgas tugineda isiku eelnevale elukäigule. Elektroonilise valve kohaldamine eeldab sellele allutatava isiku suhtes teatud usaldust, sest valveseade küll lihtsustab valvetingimuste rikkuja tabamist, aga ei garanteeri seda. Asendustõkendi kohaldamise kasuks ei räägi asjaolu, et isikut iseloomustavad andmed ja senine käitumismuster osutavad, et ta võib näiteks eemaldada valveseadme. Määravaks võib osutuda ka see, mis on konkreetsel isikul just selles olukorras (sh selles menetlusetapis) kaalul. Kui ebameeldiv tagajärg, mida pakkuminekuga loodetakse vältida, kaalub üles pakkumineku ebaõnnestumisega seotud riskid, siis on tõenäolisem, et inimene on valmis elektroonilise valve tingimusi rikkuma (sh eemaldama valveseadme). Tuleb arvestada, et mida väiksem on võimaliku eesootava karistuse raskus, seda ebatõenäolisem on oht, et isik hakkab karistuse hirmus menetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma, ning seda aktuaalsem on elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asendusena (vt ka RKKK 07.02.2019, 1-16-2411/677, p 19; RKKK 13.01.2014, 3-1-1-137-13, p 15). Karistusest kõrvalehoidumise oht on väiksem sealhulgas siis, kui suurem osa võimalikust karistusest on juba eelvangistuses ära kantud (KarS § 68 lg 1).
  3. Oluline on seegi, millised on kahtlustatava või süüdistatava võimalused muuta end Eesti Vabariigi õiguskaitseasutustele kättesaamatuks. Ainuüksi välisriikide külastamine ei anna eraldiseisvalt alust arvata, et isik võib asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma (RKKK 15.03.2019, 1-18-8222/47, p 20), kuid tähelepanu peaks pälvima need reisid, mis viitavad tihedatele isiklikele või varalistele sidemetele teise riigiga. Pakkumineku ohtu suurendab see, kui süüdistatav võib põgeneda riiki, millega Eestil rahvusvaheline õigusalane koostöö ei toimi. Selline riik on näiteks Venemaa Föderatsioon (vt ka RKKK 16.04.2024, 1-21-8596/83, p 23).
  4. Ringkonnakohus tuvastas süüdistatava pakkumineku ohu osas järgmist. O. Beršakovi käitumisest pärast vahi alt vabanemist võib järeldada, et ta võib edaspidi otsida võimalusi vastutuse vältimiseks. Välistatud ei ole ka ebaseaduslik käitumine. Seda ohtu suurendab mõistetud karistuse pikkus. Asjaolu, et süüdistatav peab kohtuotsust põhjendamatuks, võib omakorda suurendada motivatsiooni karistuse kandmisest kõrvale hoida. Süüdistatava ilmumine maakohtu otsuse kuulutamisele ei välista, et ta võib hakata karistuse kandmisest kõrvale hoidma, sest kohtuotsuse kuulutamisele eelnev ja järgnev olukord on erinevad. Kohtuotsuse kuulutamisele eelneval ajal on prokuratuur üksnes taotlenud karistust ja kohtu seisukoht ei ole teada. Kui maakohus on juba otsuse kuulutanud, siis muudab tõik, et kohus tegi süüdimõistva otsuse ja mõistis pika vangistuse, reaalsemaks võimaluse, et tulebki sellist karistust kanda. Samuti sedastas kohus, et süüdistatava võimalus menetlusest kõrvale hoida ei ole hüpoteetiline ning juhul, kui ta peaks pagema Venemaale, oleks sisuliselt võimatu saada teda Eestisse karistust kandma. 3
(4)1-24-487
  1. Kokkuvõttes hindas ringkonnakohus O. Beršakovi motivatsiooni ja võimalusi hoida karistuse kandmiselt kõrvale pigem kõrgeks. Ka kolleegium tõdeb, et süüdistatava pakkumineku oht on tavapäraselt seda suurem, mida raskem karistus teda ees võib oodata. Maakohtu otsuse kohaselt tuleks praegu 59-aastasel varem karistamata süüdistataval kanda peaaegu kolmeteistkümne aasta pikkune vangistus.
  2. Olles tuvastanud vahistamisaluse ja elektroonilise valve kohaldamise formaalsete eelduste täidetuse, tulnuks ringkonnakohtul edasiselt analüüsida, kas elektrooniline valve võimaldab välistada süüdistatava pakkumineku ohu samaväärselt vahistamisega. Ringkonnakohtu sellekohased põhjendused piirduvad lakoonilise tõdemusega, et varem on O. Beršakov Venemaa Föderatsiooni reisides sealt naasnud ja tal on Eestis pere. Ometi leidis ringkonnakohus samas määruses, et süüdistatava osalemine maakohtu otsuse kuulutamisel ei välista, et ta võib püüda karistust vältida, ning põhjendas, miks ei saa kohtuotsuse kuulutamist ja sellele järgnevat menetlusetappi pakkumineku ohu seisukohalt samastada. Pere olemasolu arvestas vahistamise kohaldamisel juba maakohus, leides, et süüdistatav oli oma õigusvastase tegevusega sidunud ka pereliikmed, millest saab järeldada, et ta on valmis vastutuse vältimiseks kasutama ebaseaduslikke võtteid. Ringkonnakohus kinnitas oma määruses, et nõustub selle mõttekäiguga. Jääb arusaamatuks, mil viisil perekondlikud suhted tagaksid selle, et süüdistatav ei asu elektroonilise valve all karistuse täitmiselt kõrvale hoidma. Ringkonnakohtu põhistused on ebapiisavad ja vastuolulised, eriti arvestades, et kui suureks apellatsioonikohus süüdistatava pakkumineku ohu hindas.
  3. Eelnevaga rikkus ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust (KrMS § 3051) ulatuses, mis on KrMS § 339 lg 2 mõttes oluline. Ringkonnakohtu määrus tuleb asendustõkendi kohaldamise osas tühistada ning tagastada kriminaalasi selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  4. Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud, et kui ainus järelejäänud põhjus isiku vahi all pidamiseks on oht, et süüdistatav põgeneb ja seega väldib kohtusse ilmumist, tuleb ta kuni kohtuistungi toimumiseni vabastada, kui on võimalik saada tagatisi, mis tagavad tema ilmumise (EIK 28.11.2017, Merabishvili vs. Gruusia, p 223). Selline tagatis Venemaale põgenemise ohu korral võiks muu hulgas olla passi menetlejale hoiule andmine. Sellise toimingu kohaldamiseks puudub aga menetlusõiguslik alus.
  5. aprillil 2021 algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (367 SE, Riigikogu XIV koosseis) kohaselt kaaluti kriminaalmenetluse seadustikus mitmeid muudatusi, mille eesmärgiks oli laiendada kriminaalmenetlust tagavate meetmete kataloogi uute ja paindlike meetmetega. Eelnõu kohaselt võimaldanuks KrMS § 127 lg 3 kohaldada kahtlustatava või süüdistatava suhtes tema nõusolekul ka seadustiku
  6. peatükis nimetamata tõkendit, mis kohustab isikut teatud teoks või sellest hoidumiseks (nn vabatõkend). Eelnõu teisel lugemisel jäid kõnealused muudatused aga eelnõust välja. De lege ferenda võiks seadusandja kaaluda vahistamisele alternatiivsete vahendite kataloogi mitmekesistamist.
  7. Kaitsja esitas taotluse hüvitada O. Beršakovile määruskaebemenetluses kantud kaitsjatasu 1098 eurot. Taotlusele lisatud arve kohaselt osutas vandeadvokaat süüdistatavale õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul saab kaitsja tunnitasu pidada mõistlikuks ja tehtud toiminguid vajalikuks, kuid neile kulunud aeg on määruskaebuse ja kaitsja seisukoha sisu ning mahtu arvestades selgelt ülemäärane. Kolleegium loeb KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks kaitsjatasu summas 549 eurot (sh käibemaks). See summa tuleb riigilt KrMS § 186 lg 1 alusel süüdistatava kasuks välja mõista ja kanda tema taotlusel A arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.