Obsah (7)

§ 637§ 405§ 442§ 232§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-112187 Kohtuasi J.F hagi A.F-i v

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 5452,02 eurot (põhinõue 3332,53 eurot). Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13). 10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele. Maakohus tuvastas asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates ja poolte tahet tõlgendades (VÕS § 29) põhjendatult, et üürilepingu poolteks olid hageja ja A OÜ. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei 4 2-23-112187 anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

1. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-136-16, p 16; RKTKm 15.10.2014, 3-2-1-79-14, p 11). Siinsel juhul leidis maakohus põhjendatult, et üürilepingu sõlmimine A OÜ poolt nähtus tehingu tegemisega seotud asjaoludest ja üürilepingust. Asjaolu, et kostja on märgitud üürilepingu preambulas, ei tähenda, et dokumenti tervikuna hinnates ja üürilepingu sõlmimise asjaolusid arvestades ei saaks järeldada, et tegemist on ebatäpse tähistusega. Kostja tegutsemine A OÜ esindajana pidi olema hagejale üürilepingu sõlmimise asjaolusid ning poolte suhtlust ja käitumist arvestades äratuntav. Lepingu kohaselt oli kokku lepitud, et lepingu koopia jääb üürniku töötajale ning üürilepingus oli kajastatud kostja nime järel sulgudes A OÜ, kelle kontaktandmed olid lisatud ka lepingusse. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kuna tegemist on Gmail kontoga, ei olnud tegemist äriühingu kontaktandmetega. Aadressist XXX@gmail.com nähtub selgelt, et e-posti adressaadiks on A OÜ ning tegemist ei ole kostjaks oleva füüsilise isiku eposti aadressiga. Oma seletustes on hageja kinnitanud, et suhtles isikuga, kes tegelikult korteris elas. Samuti tasus üürimaksed üksnes A OÜ. Seega nähtub lepingust, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus on avaldatud, et üürnik on A OÜ ning üürilepingut on selle kehtivuse ajal samuti täitnud üksnes A OÜ. Kuigi üürilepingu p 4.3.
2. keelas üürnikul ilma üürileandja nõusolekuta kolmandate isikute majutamise, nähtub asjaoludest, et hageja teadis, et kostja ei ela üürilepingu esemeks olevas korteris, sest hagejal olid tegeliku elaniku kontaktandmed ning ta suhtles temaga. Samuti puuduks mõte sättel, mille kohaselt antakse lepingu koopia ettevõtte töötajale, kui üürileping ei oleks sõlmitud A OÜ-ga. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades on maakohus õigesti leidnud, et üürileping sõlmiti hageja ja A OÜ vahel.
3. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 14. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

5 2-23-112187 15.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 6