1-25-2869/7

1-25-2869 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2025 Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-2869 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Natalija Mehh Kriminaalasi Aleksandr Abdurahmanov süüdistatuna KarS § 199 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liis Juhalo Süüdistatav Aleksandr Abdurahmanov – isikukood 38004287012, XXX kodanik, asukoht rehabilitatsioonikeskus XXX, emakeel xxx keel, xxx, töökoht puudub, e-post: xxx, telefon xxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksandr Abdurahmanov KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 7 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Abdurahmanov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Aleksandr Abdurahmanovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksandr Abdurahmanovit tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 110,75 eurot. Sundraha summas 1329 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Aleksandr Abdurahmanov, 1 kriminaalasi 1-25-2869, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta kaitsetasu summas 131,76 eurot riigi kanda. Välja mõista Aleksandr Abdurahmanovilt kannatanu Akadeemia 32b Holding OÜ kasuks 609,84 eurot, mis tuleb kanda Akadeemia 32b Holding OÜ arvelduskontole nr EEXXX LHV Pank AS-is. Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Aleksandr Abdurahmanovit süüdistatakse selles, tema 19.07.2023 kella 16.28 paiku Tallinnas Akadeemia 32b võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ X hostelist seina pealt Akadeemia tee 32b Holding OÜ-le kuuluva televiisori Samsung UE65TU7172UXXH, 65 tolli maksumusega 609,84 eurot. Oma tahtliku tegevusega Aleksandr Abdurahmanov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Aleksandr Abdurahmanov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 22.05.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandr Abdurahmanovi süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jätta Aleksandr Abdurahmanovile mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Aleksandr Abdurahmanov ei pane 1aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendi – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 2 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt menetluskuluna välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot. Jätta kaitsetasu summas 131,76 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „
5. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3