Obsah (7)

§ 101§ 116§ 96§ 100§ 99§ 102§ 217

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-4408 Tsiviilasi L. E. hagi S. E. vastu elatis

) § 101 sätestatud määras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb elatise vähendamist kuni 125 euroni kuus. Hageja toob elatise vähendamise põhjuseks tema sissetuleku puudumise ning et hagejal on peale kostja veel kolm alaealist last. Hageja sõnul on tema sissetulekuks 800 eurot ja lisaks lastetoetus. Enamus sissetulekust läheb laenu (autolaen) ja asjade maksmiseks. Hageja väitel juhul kui ta tööle läheb, hakkab ta teenima 1000 eurot kuus. Töötukassas hageja arvel ei ole. Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub hagi jätta läbivaatamata või rahuldamata. Kostja märgib, et hageja ei esitanud tsiviilasjas 2-23-9009 vastust hagile ega ka tagaseljaotsusele kaebust. Kostja leiab, et antud juhul ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-s 1 ja 2 sätestatud aluseid. Hagiavalduses viidatud alaealised lapsed olid kostjal olemas ka juba tsiviilasjas nr 2-23-9009 hagi esitamise ajal. Kostja märgib, et tõenäoliselt oli hagejal ka tsiviilasja 2-23-9009 menetluse ajal samasugune sissetulek. Samuti on kaheldav, et hageja ainukene igakuine sissetulek on miinimumpalk või alla selle. Kostja märgib, et hagis toodud väited on tõendamata. Kostja hinnangul ei saa elatis ühes kuus olla alla 200 euro. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära hageja ning kostja seadusliku ja lepingulise esindaja, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
3. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
4. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
5. Pärnu Maakohtu 17.10.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-9009 mõisteti L. E. S. E. kasuks välja elatis alates 21.06.2023 kuni S. E. täisealiseks saamiseni, s.o XXX, perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (

§ 101lg 5). 6. Ts

MS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus 2 2-24-4408 - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohus on märkinud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKo 09.06.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32). Seega pidi käesoleval juhul hageja tõendama nende asjaolude esinemist, mis põhjendaksid väljamõistetud elatise vähendamist.
2. Hageja palub väljamõistetud elatis vähendada 125 euroni kuus, kuna tal puudub sissetulek ning hageja ülalpidamisel on veel peale kostja kolm last ning hageja majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist väljamõistetud määras kahjustamata seejuures hageja enda toimetulekut. 8.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

S. E. on L. E. poeg.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKo tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (RKo 24.10.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (RKo 08.01 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKo 12.05.2021 tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKo 07.02.2018 tsiviilasjas nr 2-1515909/124 p 12, 22.03.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). 9. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (RKo 27.10.2021 tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11). Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid 3 2-24-4408 vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui hageja tugineb asjaolule, et väljamõistetud elatist tuleb vähendada kuna ta on

§ 102lg 2 kirjeldatud olukorras, pidi ta seda ka tõendama.

Kohus on andnud hagejale nii 05.12.2024 istungil kui ka 03.03.2025 kirjaga võimaluse esitada enda väidete kinnitamiseks tõendeid, kuid hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Hagejal oli juba 17.10.2023 otsuse tegemise ajal neli alaealist ülalpeetavat, seega ei ole võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga hageja seisukord muutunud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et hageja kolm teist last jääksid varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Hageja võime elatist teenida ei ole piiratud, vähemalt hageja ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid oma varalise seisundi kohta ning tõendanud, et tal on laenu(de) maksmise kohustus. Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (

§ 102lg 2), hageja kohtule esitanud ei ole.

Kohus selgitab, et ebapiisav sissetulek ei ole põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Vanem peab tegema kõik endast oleneva tagamaks nii iseenda kui laste ülalpidamiseks piisavad elatusvahendid. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lastele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (RKo 08.01.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Vaidlust ei ole selles, et S. E. ülalpidamise on taganud ema A. N.. 10. Kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuivõrd hagejalt on 17.10.2023 otsusega välja mõistetud kostja kasuks elatis

§ 101

sätestatud määras, ei ole põhjendatud elatise vähendamine ka tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (

§ 217² lg 2). 11. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus L. E. hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 12. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4 2-24-4408 Brigitta Mõttus, kohtunik 5