KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 29. aprill 2025 Jõhvi Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Valentin

§ 121lg 1 järgi üldmenetluse korras Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja 1-24-5561

§ 121lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Vjatšeslav Tarassov 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 29.04.2025. Asitõendid: - 1 DVD-R plaat – jätta kriminaalasja juurde. Rahuldada osaliselt vandeadvokaadi Deniss Matvejevi taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Vjatšeslav Tarassovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses 1 osalemise eest 336,90 eurot (kohtuistungil osalemine, ajakulu ja sõidukulud kokku 275,90 eurot, käibemaks 60,70 eurot). Menetluskulud antud asjas on: 1329 eurot sundraha, 119,56 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 131,76 + 585,60 + 336,60 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses. Välja mõista Vjatšeslav Tarassovilt menetluskulud: 1329 eurot sundraha, 829,60 eurot kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidu- ja ajakulu kokku 92,60 eurot ja Irina Žurinaga seotud õigusabikulud kokku 251,32 eurot riigi kanda. Menetluskulud summas 2158,60 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700013014 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30.04.2025.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis pärast otsuse kuulutamist. I Süüdistus Vjatšeslav Tarassovit süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema 07.12.2023 kella 18.40 paiku aadressil Olevi tn 27, Kohtla-Järve asuva maja juures lõi tekkinud konflikti käigus O. J. rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali maha. Oma tahtliku tegevusega tekitas Vjatšeslav Tarassov O. J.le füüsilist valu ja marrastuse vasakul põsel. Seega pani Vjatšeslav Tarassov toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada 2 süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Vjatšeslav Tarassov ei tunnistanud ennast süüdi. Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Vjatšeslav Tarassovile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, tema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ning Vjatšeslav Tarassov tuleb süüdi mõista. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu O. J. ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - asitõendite vaatlusprotokollidega (vormikaamera salvestis ja kõnesalvestis häirekeskusesse), kannatanu kiirabikaardiga ja fotodega. Kohus loeb kannatanu ütlusi usaldusväärseks tõendiks ja tugineb ütlustele kohtuotsuse tegemisel. Kannatanu O. J. ütluste kohaselt läks ta õhtul koeraga jalutama Olevi X maja juures olevale platsile. Oli pime, kellaaega ei mäleta. Kohtas süüdistatavat koos koeraga. Ta palus, et süüdistatav ei tuleks neile lähedale, kuna tal oli noor varjupaigast võetud koer ja kartis, et ei suuda teda kinni hoida. Tema koer oli rihma otsas ja vist ka süüdistatava koer. Süüdistatav vastas, et kas tahab probleeme. Kuid ta vastas, et palub vaid mitte tulla lähemale. Süüdistatav näitas rusikat ja küsis, et kas ta tunneb hirmu. See oli ähvardaval toonil. Ta lubas kutsuda politsei. Seepeale süüdistatav lõi teda rusikaga näkku vasakule poole nina kõrgusele. Kannatanu kukkus ja lõi pea ära vastu maad. Hiljem hakkas tal silm virvendama. Pärast seda jooksis süüdistatav oma trepikotta. Ta tundis löögi tagajärjel valu. Koer oli konflikti ajal rõõmus, hüppas, jooksis ringi ja ei rünnanud kedagi, ta kartis, et rihm kukub tal käest maha. Järgmisel päeval tekkis turse ja sinikas, koorik tuli marrastusele. Ta helistas algul tütrele ja rääkis juhtunust. Tütar käskis helistada politseisse ja ta helistaski. Kui tal hakkas silm värelema, helistas uuesti

1. Nüüd on tal nägemine 18% ja tal hakatakse varsti silmaläätse vahetama. Kahe kõne vahel oli 30-40 minutit, viis koera vahepeal tuppa, rääkis juhtunust naabriga. Politseid ootas 30-40 minutit. Ta helistas enne politsei tulekut ka oma elukaaslasele O. B., kes oli teel Tallinna ja Rakvere vahel ning ütles, et see mees lõi teda. Siis ta süüdistatava nime ei teadnud, sai teada politseiautos, kui ütles, et ta elab korteris X. Elukaaslane lubas tulla ja ta ootas teda, et ta ei läheks süüdistatava juurde. Kui ta oli politseiautos, tuli kiirabi ja teda vaadati üle ning istus taas politseiautosse. Politsei pildistas tema vigastusi. Elukaaslane tuli kukil 50 minuti pärast, kui politsei ja kiirabi olid lahkunud. Mingil päeval oli elukaaslane näinud süüdistatavat ja küsis, miks ta lõi kannatanut, kuid too eitas tegu. 5-7 aastat tagasi talvel kõndis ta mööda rada ja süüdistatav sõitis autoga tema taga ja signaalitas, et ta eest ära tuleks ning oli rahulolematu, et talle teed ei andnud. Pärast juhtunut viibib ta igal aastal haiglas, tal on hirm ja ärevus, mida enne ei olnud. Kannatanu ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 6-9), kus vaadeldi 07.12.2023 kell 18.53 tehtud kõnet häirekeskusele. Kannatanu teatab, et teda lõi naaber rusikaga näkku Kohtla-Järvel Olevi X maja juures. Juba häirekeskusse helistades seletas 3 kannatanu juhtunust lühidalt, kuid teatas vajaliku informatsiooni - mis asjaoludel, kus kohas ja kes lõi teda, kutsudes sündmuskohale politsei. Kõne häirekeskusesse toimus 7.12.2023 kell 18:
2. Kannatanule tekitatud tervisekahjustus nähtub kiirabikaardist (lk 1). O. J. teatas, et jalutas koeraga, tekkis tüli naabriga, kes lõi teda rusikaga näkku ja kui kannatanu ütles, et kutsub politsei, siis mees lubas ta ära tappa. Silm valutab, nägemine häiritud, silma all verevalum. Vasakul põsenukil on marrastus. Kiirabikaardist tuleneb, et kiirabile teatati 7.12.2023 kell 18.56, kohal kiirabi oli kell 19.
3. Samuti on fototabelist (lk 2-5) näha, et O. J. vasakul põsel on punetus/marrastus. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 11-16), kus vaadeldi politsei rinnakaamera salvestist 07.12.2023 kell 19.
4. O. J. teatab, et jalutas koeraga, tekkis tüli naabriga ja naaber lõi teda näkku ja ta kukkus lumme. Temal on energiline koer, keda suudab vaevu kinni hoida, kuid naabril on väike koerake. Neil tekkis konflikt koera pärast, naaber käskis tal koer ära koristada ja tuli tema suunas. Kui ta ütles, et kutsub politsei, ähvardas mees ta ära tappa. Ka umbes 5 aastat tagasi läks ta mööda rada ja see mees sõitis tema taga autoga, andis signaali ja karjus, et ta eest ära tuleks. Oli agressiivne. Asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestisest tuleneb, et kannatanud andis kohale tulnud politseitöötajatele detailseid ütlusi, selgitas ja näitas, kuidas kõik juhtus ning lubas teha endast pilte. Kannatanu ütlused on emotsionaalsed, kuid loogilised ja järjepidevad. Salvestisest on näha, et kannanatu oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all, sest ei juhtu iga päev, et meessoost naaber lööb naisterahvast rusikaga näkku. Kõik tema poolt sündmusest öeldu on omavahel kooskõlas – ta rääkis sama jutu kui helistas häirekeskusesse, kui rääkis politseile ja kiirabile ning kui andis ütlusi kohtuistungil. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tugenemist ka vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele tõendile tugenevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutada (RKKKL 3-1-1-114-13) Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuna kannatanu ütlused langevad omavahel kokku - kohe peale kuriteosündmust helistas ta häirekeskusesse, kolme minuti pärast helistas jälle, eesmärgiga kutsuda kiirabi. Kannatanu ütlused on loogilised, järjepidevad ning kinnitatud teiste kogutud tõenditega. Kannatanul ei ole kohtu hinnangul ühtegi põhjust laimata Vjatšeslav Tarassovit. Nende varasemad konfliktid, millest rääkis kannatanu, on nii väheolulised, et ei anna alust esitada inimese kohta valeväiteid. Kannanatu ei esitanud tsiviilhagi, seega puudub ka alus rääkida, et kannatanul oleks olnud mingi omakasu motiiv. Kohtuistungil andis kannatanu ütlusi, rääkides sündmusest vabalt, samuti näitas nii käe- kui ka kehaliigutusega, kuidas kõik toimus. Samas ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et kannatanu andis ütlusi, rääkides eelnevalt õpitud fraasidega. Nagu kohus juba märkis, rääkis kannanatu vabalt, detailselt ja isegi näitas, kuidas süüdistatav teda „rusikaga“ ähvardas, teda lõi ja kuidas ta kukkuma hakkas. Kannatanul jäi meelde, et süüdistataval oli kinnas käes. Kannatanu rääkis ajaliselt õigesti (mõnikord mõtles enne ütlemist) ka enda edasistest tegevustest – kellele ta helistas ja juhtunust teatas. O. J. selgitas samuti, et helistas häirekeskusesse kaks korda, esimene kord kutsus politsei, teine kord kiirabi, tal tuli meelde, et esimesena tuli kohale politsei, seejärel 4 kiirabi. Kohtul ei ole kahtlust, et kannatanu räägib tegelikkuses toimunust ja kohtul puudub alus arvata, et ta tõde moonutab. Süüdistatav Vjatšeslav Tarassov andis ütlusi, et ta läks sel õhtul koeraga kella 17.00 ajal jalutama. Väljus koos naisega, kelle saatis bussi peale, mis väljus kell 17.
5. Siis kohtas ta kannatanut, kes jalutas koeraga. Kannatanu koer oli umbes 50 cm kõrge, 75 cm pikk, jooksis kohe nende juurde. Ta võttis oma koera sülle ja käskis kannatanul oma koer tagasi tõmmata aga ta ei saanud midagi teha. Tema koer on 15-17 cm kõrge, 28 cm pikk ja kaalub 4,5 kg. Kannatanul oli noor koer, kes tegi sellist häält, et tahab hammustada, urises ja hüppas tema koera peale. Ta läks eemale ja võttis oma koera sülle. Kannatanu koer hüppas tema peale, kuid ei rünnanud. Kannatanu ütles talle, et ta läheks kaugemale, kuna ei saanud rihma lühemaks teha. Kannatanu koer on metsik, ei ole tasakaalukas, on mitu korda rihmast lahti saanud ja hüpanud vastu tema jalgu ja tema koera rünnanud. Ta ütles sel õhtul kannatanule, et ta hoiaks koera enda ligidal, et ta saaks mööda minna. Ta ei tõuganud ega löönud kannatanut ja ei saanud talle läheneda, kuna kannatanu koer tahtis tema koera rünnata. Ta ei tea, miks kannatanul fikseeriti näol punetus. Ta läks koju kella 17.40-17.45 paiku, koer süles ja käskis kannatanul panna koerale suukorv. Kodus vaatas ta kell 18.00 ETV+ algavat venekeelset „Aktuaalset kaamerat“. Ta ei tea, miks kannatanu teda süüdistab, võibolla selle pärast, et lubas loomakaitsesse pöörduda. Tema pole vägivalda kasutanud. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need ei lange kokku ülejäänud asjas kogutud tõenditega. Kuna kannatanu ütlusi kinnitab rida teisi tõendeid (kiirabikaart, häirekeskuse kõnesalvestis, vormikaamera salvestis ja fototabel), siis leiab kohus, et need kogumis kinnitavad süüdistatava süüd ning süüdistatav eitab tegu, et pääseda kriminaalkaristusest. Vjatšeslav Tarassov tõi versiooni, et 07.12.2023 kella 17.40-17.45 läks ta koju ja kell 18.00 vaatas juba „Aktuaalset kaamerat“. Kaitsja püüab kohtukõnes antud versiooniga lükata ümber kannatanu ütlusi, et kuriteosündmus toimus kella 18.40 paiku. Kuid kohus pöörab tähelepanu, et peale sündmust on kõik O. J. järgnevad teod fikseeritud ametiasutustes – esimene kõne häirekeskusesse oli 18.53, kiirabile teatati kell 18.56, politsei saabus kohale kell 19.21, kiirabi tuli kell 19.
6. Kogu fikseeritud aeg langeb kokku kannatanu ütlustega. Eluliselt usutav, et 1,5 aasta möödudes lähevad inimestel meelest mõned asjaolud – nt kannatanu andis ütlusi, et häirekeskusse kahe kõne vahe võis olla 30-40 min, kuid täpsustas, et ei mäleta. Ülejäänud osas langevad kannatanu ütlused dokumentaalselt fikseeritud andmetega. Kohtu hinnangul, esitades kaitseversiooni, et ta 07.12.2023 kell 18.40 oli juba kodus, pidi Vjatšeslav Tarrasov selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks (nn „pööratud tõendamiskoormus“). Kuid Vjatšeslav Tarrasov põhjendas versiooni ainult üldtuntud faktiga, et kell 18.00 algab „Aktuaalne kaamera“. Samuti suhtub kohus kriitiliselt süüdistatava väitesse, et ta ei saanud kannatanule läheneda, sest nende vahel oli kannatanu koer. Kohus leiab, et on väheusutavalt, et meesterahvas hakkaks „kartma“ noort koera, kes oma käitumisega näitab, et soovib „mängida" (kannatanu ütlused). Kohus, mitte nõustudes kaitseversiooniga, leiab, et kogutud tõenditega (otsene tõend – kannatanu ütlused, kaudsete tõendite kogum) on ümber lükatud süüdistatava Vjatšeslav Tarassovi ütlused ning leitud kinnitamist Vjatšeslav Tarassovi süü kuriteo toimepanemises.

§ 121

objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Antud juhul oli kiirabikaardiga tõendatud, et kannatanule O. J.le tekitati 07.12.2023 marrastus vasakul põsel. Seega oli tegu vigastusega, mida saab 5 käsitleda tervise kahjustamisena. Peale selle avaldas kannatanu, et tundis süüdistatava löögi tagajärjel valu. Seega saab öelda, et kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on leidnud tõendamist, et Vjatšeslav Tarassov 07.12.2023 kella 18.40 paiku aadressil Olevi tn X, Kohtla-Järve asuva maja juures lõi tekkinud konflikti käigus O. J. rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali maha. Oma tahtliku tegevusega tekitas Vjatšeslav Tarassov O. J.le füüsilist valu ja marrastuse vasakul põsel. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Vjatšeslav Tarassov kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Vjatšeslav Tarassov lõi tahtlikult kannatanut rusikaga näkku tekkinud konflikti käigus. Enne lööki näitas süüdistatav kannatanule rusikat ja küsis ähvardaval toonil, et kas ta tunneb hirmu. Need Vjatšeslav Tarassovi teod näitavad, et tal oli soov O. J. lüüa, ta väljendas oma tahtlust žesti, tooni ja sõnadega. Samuti sai Vjatšeslav Tarassov hästi aru, et peale tema lööki tunneb kannatanu valu, mis oligi tema eesmärgiks. Seega järeldab kohus, et Vjatšeslav Tarassov tegutses tahtlikult, sihikindlalt ja eesmärgiparaselt ning pani kuriteo toime otsese tahtlusega nii teo kui ka tagajärje suhtes. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ülaltoodu alusel on kohtul alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Vjatšeslav Tarassov süüdi tunnistada

§ 121lg 1 järgi.

III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 121lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. Vjatšeslav Tarassovi poolt toimepandud kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu. 6 Vjatšeslav Tarassovil puuduvad kehtivad karistused. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja § 58 mõttes puuduvad.

Kohtupraktika kohaselt tuleb süü suurust hinnates esmajoones lähtuda kuriteo asjaoludest, mis iseloomustavad toime pandud tegu ja tagajärge ning süüdistatava käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb hinnata, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. See peab tagama ühiskonnale signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused

1. juuni 2022, nr 1-20-6745/88, p 62 ja
2. aprill 2023, nr 1-22-227/66, p 12.) Kuriteo tehioludest lähtudes arvestab kohus, et tegu on toime pandud avalikus kohas – õues, kus kannanatu rahulikult koeraga jalutas ja arvatavasti ei oodanud vägivalla kasutamist naabrimehe poolt. Agressiivselt meelestatud meesterahvas lõi rusikaga näkku naisterahvale, leides selleks mitteolulist põhjust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest väiksem, kuna tegu oli ühe löögiga, süüdistatava isikut, kellel puuduvad kehtivad väärteo- ja kuriteokaristused ning kannatanu poolt pretensioonide puudumist.

§ 121lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud.

Prokurör palus mõista Vjatšeslav Tarassovile 4 kuu pikkune tingimisi vangistus 6-kuulise katseajaga ja

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmisega.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada läbima sotsiaalprogrammi, mis on vägivalla kasutamise vastu. Kohus nõustub prokuröriga ja peab vajalikuks mõista süüdistatavale Vjatšeslav Tarassovile tingimisi vangistus sanktsiooni minimaalsest määrast veidi suuremas määras. Kohtu hinnangul võib antud karistuse liik hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Samas ei pea kohus vajalikuks määrata talle kontrollnõudeid, kuna kohtu arvates on võimalik tema käitumist mõjutada ka ilma nende määramiseta, kuna tegu on kriminaalkorras karistamata isikuga. Samuti ei ole vajalik vägivallavastase sotsiaalprogrammi määramiseks, kuna Vjatšeslav Tarassov on selle juba enda sõnul läbinud. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: 1 DVD plaat – jätta kriminaalasja juurde. Advokaat Deniss Matvejev esitas 09.04.2025 kohtule riigi õigusabi tasu taotluse kogusummas 443,96 eurot. Taotluse kohaselt osales kaitsja 28.03.2025 kohtuistungil kella 10.00 kuni 12.

1. Istungi protokolli kohaselt lõppes aga kohtuistung sel päeval 11.
2. Seega on selles osas põhjendatud tasu 76 minuti eest, s.o 92 eurot. 09.04.2025 kohtuistungi ja otsuse kuulutamise 7 ajaks on märgitud 12.00 kuni 14.
3. Kohtuistungi protokolli kohaselt lõppes 09.04.2025 kohtuistung kell 13.01 ning otsuse kuulutamiseks on 29.04.2025 planeeritud kuni 30 minutit. Seega peab kohus põhjendatud taotluseks selles osas 90 minutit s.o 108 eurot. Sõidukulud moodustavad 45,90 eurot ja ajakulu 30 eurot. Kokku kuulub rahuldamisele 275,90 eurot, millele lisandub käibemaks 60,70 eurot s.o kokku 336,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1329 eurot, Vjatšeslav Tarassovi kaitsja vandeadvokaadi Irina Žurina kaitsjatasu kohtueelses menetluses 119,56 eurot ja kohtumenetluses 131,76 eurot ning vandeadvokaadi Deniss Matvejevi kaitsjatasu kohtumenetluses 585,60 eurot ja 336,60 eurot. Vjatšeslav Tarassovilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 1329 eurot ja kaitsjatasu 828,62 eurot, ülejäänud osas (aja ja sõidukulu ning Irina Žurina tasu) jätta kaistjatasu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik 8