← Eesti

2-21-20085/67

Obsah (13)§ 230§ 5§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 139§ 152§ 160§ 150

2-21-20085 Lahend on jõustunud osaliselt KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2024. a, Võru kohtumaja Põlva majas Tsiviilasja

) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 peab hageja tõendama oma nõude eeldusena seda, et tee kasutus põhineb väljakujunenud taval. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid. Muu hulgas on kostjal võimalik tõendada, et tee kasutamine on tema jaoks liigselt koormav. 3.5. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et tee kasutus põhineb väljakujunenud taval. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 lg 2 kohaselt tekib tava käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. 1 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu seletuskiri. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1cafc27-2f02-448d-8509-8e9fa312a129/ Keskkonnaseadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus 7

(13)Tõendamaks, et tee kasutus põhineb väljakujunenud taval, taotles hageja ümberkaudsete elanike Y.B ja V.B tunnistajatena ülekuulamist. Kohus rahuldas hageja taotlused. Tunnistajal Y.B-l võimaldas kohus anda ütlusi kirjalikult ja tunnistaja V.B kuulas kohus üle kohtuistungil. Tunnistaja Y.B andis ütlusi (I kd tl 180) selle kohta, et tema oli ajavahemikul 1983-2016 seotud XXX (praegune XXX) kinnistuga ja sel ajal kasutasid tema ning tema perekonnaliikmed XXX kinnistul asuvat teed päevasel ajal sõiduautoga sõitmiseks. Y.B väitel oli neil tee kasutamiseks W.G-ga suuline kokkulepe. Nad jätsid auto W.G maja juurde ja sealt liikusid edasi enda kinnistule jalgsi, sest sealt teed edasi ei läinud. Y.B avalas, et alates
  1. aastast XXX kinnistu temale ei kuulu. Ta ei ole kunagi ka XXX kinnistul elanud, käis seal ainult paar korda aastas. Ta ei ole teadlik kas ka teised ümberkaudsete kinnistute omanikud XXX kinnistu teed kasutasid. Tunnistaja V.B andis kohtuistungil ütlusi (I kd tl 195-199) selle kohta, et temale kuulub kinnistu, mis on XXX kinnistu piirinaaber. V.B sõnul kulgeb XXX kinnistu tee edasi tema kinnistule ja selle tee, nii enda kui XXX kinnistul, ehitas tema. Põhjuseks oli, et ta ei pääsenud muidu enda kinnistule ja siis kokkuleppel W.G-ga ehitas ta tee. Tee ehitust alustati 90.ndatel pärast maade erastamist. XXX kinnistul oli enne ka tee, aga sealt ei olnud võimalik autoga sõita, sai ainult jala läbi käia. V.B sõnul oli tal vajalik oma kinnistule juurde pääseda autoga, et seal metsa majandada. Kuna ka W.G-l ei olnud metsa minekuks teed, siis lepitigi kokku, et V.B ehitab tee. Enne tee ehitamist lubas W.G tal XXX kinnistult jala läbi käia. Enda kinnistul ta elanud ei ole, seal igapäevaselt ei käi ja kasutabki kinnistut põhiliselt metsa majandamiseks. V.B ütles, et on saanud W.G-lt teada, et N.P on teed läbinud hobustega ja on sellega teed lõhkunud, hobuste kabjajälgedest jäid teele augud, samuti olid hobused läinud läbi XXX kinnistu põllumaa seda kahjustades. V.B oli teadlik, et sellest on tekkinud W.G ja N.P vahel konfliktid ja W.G on keelanud N.P-l teed kasutada. V.B ütles, et temale teadaolevalt kasutab XXX kinnistu teed veel üks ümberkaudsete kinnistute omanikest, keegi V.B. Varem olevat teed kasutanud ka Y.B, aga nüüd on sellel kinnistul uus omanik. V.B-le teadaolevalt oli neil tee kasutamiseks W.G nõusolek tingimusel, et ei tohi teed lõhkuda või kuritarvitada. Ta ei tea täpselt, millisel viisil ja mis kokkulepped nende vahel olid sõlmitud, aga W.G-ga on neil juttu olnud sellest, et ta ei ole keelanud neil teed kasutada. Kohus leiab, et tunnistajate Y.B ja V.B ütlused ei tõenda, et tee kasutus põhineb väljakujunenud taval. Tunnistajate ütlused annavad kinnitust sellest, et XXX kinnistu teed on alates tee rajamisest 90.ndatel kasutanud paari naabruses asuva kinnistu omanikud. Tee kasutus on aga põhinenud kokkuleppel kostja kui kinnistu omanikuga. Tunnistajate ütlustest ei saa tuletada, et oleks olnud tava, et kõik ümberkaudsete kinnistutega seotud inimesed teed kasutavad ning peavad sellist tava ka õiguslikult siduvaks. Hageja ei ole esitanud ka muid tõendeid, millest sellist tava saaks järeldada. Hageja ise tugineb sellele, et kostja on tal keelanud tema kinnistul asuvat erateed kasutada. Seega ei saanud hageja poolt omaniku tahte vastaselt tee kasutamine tekitada väljakujunenud tava. 3.
  2. Kohus leiab, et kostja on tõenditega põhistanud, et XXX kinnistul asuva tee kasutamine hageja poolt on ka kostjale koormav. Tulenevalt KeÜS § 33 lg 3
  3. lausest eeldatakse tee liigset koormavust õuemaal asuva eratee korral. Õuemaa mõistet seadustes sätestatud ei ole. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et õuemaana on käsitletav maaomaniku aktiivses kasutuses olev maa – hoonete jm ehitiste (nt kõrvalhooned, välikamin, kasvuhoone) vahelise ja neid vahetult ümbritsev maa, samuti aiamaa, puuviljaaed, mesila jms (keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja P. E. selgitus). 8
(13)Kohus leiab, et asjaolusid arvestades saab lugeda, et XXX kinnistul asuv tee asub KeÜS § 33 lg 3
  1. lause mõttes õuemaal. Kostja on esitanud tõendina ortofoto XXX kinnistust (I kd tl 111), millest nähtub, et kinnistul asuv tee ei kulge küll hoone vahelt läbi, aga jääb eluhoonete lähedusse. Teisel pool teed on näha heinamaa. Hoonete poole tee äärde on paigaldatud mesitarud. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte Maa-ameti kaardilt (I kd tl 117), millelt nähtub, et tee asub eluhoonetele kõige lähemal kuni 21,32 m. Kohus leiab, et ainuüksi tee kaugus eluhoonetest ei anna alust lugeda, et tegemist ei ole õuemaaga. Tee ei lähe küll läbi hoonete vahelt, aga on eluliselt usutav, et tee on kostja kui maaomaniku aktiivses kasutuses, sh hoonetest teisel pool teed asuva maa hooldamiseks, majandamiseks. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et kostja ei ole mesilasi registreerinud, on asjakohatud ega oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kui isegi lugeda, et XXX kinnistu tee ei asu õuemaal, siis leiab kohus, et kostja on tõenditega põhistanud, et hageja taotletud viisil tee kasutamine on kostjale koormav. Hageja taotleb kostja kohustamist võimaldada tal teed kasutada ööpäevaringselt jalgsi, hobusega ja igat liiki transpordivahendiga või alternatiivselt jalgsi, jalgrattaga ja hobustega. Nagu kohus seda eespool juba märkis, siis KeÜS § 33 lg 3 ei anna õigust nõuda erateel liiklemise võimaldamist igat liiki transpordivahenditega. KeÜS § 33 lg 3 järgi on õigus nõuda erateel liikumist vaid jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et hobustega eratee läbimist ei saa pidada sellesarnaseks viisiks nagu seda on jalgsi või jalgrattaga liikumine. Kostja on esitanud tõendina Tartu Halduskohtu 04.03.
  2. a otsuse haldusasjas nr 3-10-150 (I kd tl 54-55). Otsusest nähtub, et hageja on nimetatud haldusasjas pöördunud kohtusse kaebusega nõudes Veriora Vallavolikogu otsuse tühistamist, põhjendades kaebust sellega, et otsus rikub tema õigust kasutada XXX kinnistut läbivat teed hobuturismi ja hipoteraapia alaste ürituste korraldamiseks. Kostja, kes oli nimetatud kohtuasjas vastustaja, on kaebusele vastu väites avaldanud, et hageja teekasutus, mis seisneb kuni 12 ratsahobuse poolt kinnistu läbiratsutamises, lõhub muldkattega teed, samuti olukord, kus hobusekari ja koerad ja võõrad isikud kooskõlastamata kellaaegadel mitu korda päevas, sealhulgas õhtuti viibivad kinnistul, möödudes eluhoonete vahetust lähedusest, häirib tema ja tema pereliikmete kodurahu. Käesolevas menetluses ei ole hageja vaidlustanud kostja väiteid selle kohta, et ta on kostjaga kooskõlastamata läbinud kostja kinnistul asuvat teed hobusekarjaga (kuni 12 looma), koerte ja kolmandate isikutega, sh õhtusel ajal. Ka käesolevas asjas tugineb hageja kostja kinnistul asuva tee kasutamist nõudes sellele, et ta tegeleb ratsamatkade korraldamisega ja kasutab hobuste pidamiseks kostja kinnistu läheduses asuvaid kinnistuid. Kõigist neist asjaoludest saab teha järelduse, et primaarselt soovibki hageja kasutada kostja kinnistul asuvat teed hobuste pidamise ja ratsamatkade korraldamisega seoses, et läbida teed koos hobustega. Kohus on seisukohal, et selline tee kasutamise viis on ilmselgelt kostjale kui kinnistu omanikule koormav. Kohus leiab, et KeÜS § 33 lg 3 sätte mõtte kohaselt ei pea kostja kui kinnistu omanik sellist eratee kasutamist taluma. Kohus leiab, et iseenesest ei saa pidada koormavaks hageja poolt tee kasutamist jalgsi või jalgrattaga. Samas ei ole hageja tõendanud, et sellisel viisil tee kasutamist oleks kostja hagejal ka takistanud. Hageja on esitanud tõendina 08.01.
  3. a teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (II kd tl 4). Nimetatud tõendist nähtub, et hageja on pöördunud
  4. aastal mitmel korral politsei poole seoses sellega, et kostja ähvardas hagejat kui võimalikku varast tema kinnistul omakohtuga, kasutas hageja suhtes nilbeid väljendeid ja pilkas tema usulisi veendumusi, samuti ähvardas kaikaga hageja ratsagruppi, väljendades, et ei luba ratsanikke 9
(13)tema maale. Hageja on esitanud tõendina veel kõnesalvestise, millelt on kuulda, et hageja on helistanud 19.07.2021. a häirekeskusesse põhjusel, et ta tahtis jalgratta ja koeraga XXX kinnistult läbi minna, aga ei saa, kuna seal on lahti kaks suurt koera ja omanik ähvardab. Hageja on esitanud tõendina ka diktofoni salvestise, millelt on näha, et filmija sõidab rattaga maateel ja tal on kaasas koer. Neile vastu jookseb teine koer, keda filmija ära ajab. Kohus leiab, et neist tõenditest ei saa teha järeldust, et kostja on takistanud hagejal XXX kinnistu teed jalgsi või jalgrattaga läbida. Kriminaalmenetluse algatamata jätmise tõendist nähtub, et kostja on ähvardanud hagejat, kui hageja koos ratsagrupiga oli sisenenud tema maale. Hageja kõnest häirekeskusse, samuti diktofoni salvestisest võib järeldada, et kostja kinnistul on olnud lahtiselt koer või koerad. Kohus leiab aga, et seda, kui omaniku enda maal on koer lahti, ei saa käsitleda tee kasutamise takistamisena. Hageja tõenditest nähtub, et ta ise on läinud kostja maale koos koeraga. On eluliselt usutav, et koerad reageerivad teise koera peale. Puuduvad tõendid selle kohta, et kui hageja on üksi jalgsi või jalgrattaga läbinud kostja kinnistu teed, oleks kostja hagejale koeri kallale ässitanud või oleks koerad siis teda rünnanud.

§ 5

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Antud juhul on esitanud hageja nõude kohustada kostjat võimaldama tal XXX kinnistu tee kasutamist kahel alternatiivsel viisil, esmalt selliselt, et tagatud oleks temale mõlemasuunaline juurdepääs ööpäevaringselt jalgsi, hobusega ja igat liiki transpordivahendiga või alternatiivselt jalgsi, jalgrattaga ja hobustega. Hageja ei ole taotlenud temal tee kasutamise võimaldamiseks kohustamist üksnes jalgsi ja jalgarattaga. Hageja põhjendustest võib ka aru saada, et primaarselt soovibki ta saada tee kasutamise võimaldamiseks koos hobustega ning ainult jalgsi või jalgrattaga teel liikumine teda ei rahulda. Kuna hageja ei ole seda taotlenud, siis ei saa kohus selliselt ka nõuet rahuldada. Seetõttu ei oma asjas ka tähtsust, kas hageja on kostjal jalgsi tee läbimist takistanud või mitte. Kuna täidetud ei ole KeÜS § 33 lg 3 järgi eeldused, mille esinemisel on õigus nõuda eratee kasutamise võimaldamist, siis ei ole hageja nõuded, sh alternatiivne nõue kostja kohustamiseks võimaldada tee kasutamist jalgsi, jalgrattaga ja hobustega, põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 3.

  1. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõenditega põhistanud, et tal oleks mingi eriline huvi kasutada kostja kinnistul asuvat erateed, millisel juhul võiks kostja talumise kohustus tuleneda hea usu põhimõttest. Hageja on oma erilist huvi põhjendanud sellega, et ta kasutab hobuste pidamiseks kostja XXX kinnistu läheduses asuvat XXX kinnistut (endine XXX) ja XXX kinnistut. Kostja on esitanud tõendina XXX kinnistu omaniku Metsamõisnik OÜ juhatuse liikme poolt 29.11.
  2. a allkirjastatud kirjaliku kinnituse (II kd tl 12-13) selle kohta, et omanik ei luba kellelgi, sh N.P-l, majanduslikel eesmärkidel kinnistut kasutada. Kostja on esitanud ka XXX kinnistu omaniku poolt 30.11.
  3. a allkirjastatud kirjaliku kinnituse (II kd tl 14-15), milles omanik avaldab, et 2023 aastal oli N.P-l ühekordne õigus kinnistul heina teha, kuid N.P-l ei ole ega ole ka kunagi olnud õigust XXX kinnistut kasutada. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid lükkavad ümber hageja väited selle kohta, et tal on õigus XXX ja XXX kinnistuid kasutada, sh kasutada kinnistuid hobuste pidamiseks, karjatamiseks vms. Hageja ei ole mõistlikult põhjendatud, et tal oleks üldse mingi vajadus kostja kinnistul asuvat teed kasutada. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale kuuluvalt XXX kinnistult pääseb teist kaudu avalikule teele ja hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus kasutada ümberkaudseid kinnistuid, millele pääseks ainult kostja kinnistut läbiva eratee kaudu. 3.
  4. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et N.P hagi W.G vastu tee kasutamise võimaldamiseks kohustamise nõudes ei ole põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 10

(13)4. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis on põhjendatud

§ 162lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

Hagejat esindas menetluses temale riigi õigusabi korras määratud esindaja. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 19.11.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13468 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §§idele 8 ja 16 nähakse riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustus ette juba riigi õigusabi andmisel. Seega hagejal riigi õigusabi kulusid kanda ei tule ja need kulud jäävad riigi kanda. Kohus määrab riigi õigusabi kulud kindlaks eraldi määrusega. 5.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja (II kd tl 28) kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 5299,20 eurot. Hageja esitas kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude kohta (II kd tl 30-31). Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu toimingutele märgitud ulatuses ei ole olnud vajalik ega põhjendatud ning hageja palub kohtul kontrollida ajakulu mõistlikkust. Kohus leiab, et kostja menetluskulud esitatud ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144

p-le 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on menetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Rait Sarjas. Menetluskulude nimekirja (II kd tl 28) kohaselt tegi kostja esindaja toiminguid kokku 27,5 tundi alljärgnevalt: 1) hagiavalduse analüüs, tõendite kogumine, kostja 08.04.

  1. a vastuse koostamine – 6 h; 2) ettevalmistus ja osalemine 17.08.
  2. a istungil – 3,5 h; 3) hageja 09.09.
  3. a dokumendi analüüs, 23.09.
  4. a menetlusdokumendi koostamine – 3,25 h; 4) 10.11.
  5. a menetlusdokumendi koostamine – 1,5 h; 5) istungi toimumisega seotud toimingud, 26.04.
  6. a seisukoha koostamine – 1,5 h; 6) 09.06.
  7. a kohtumääruse analüüs, vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine, konsultatsioon, 10.07.
  8. a menetlusdokumendi koostamine – 1,75 h; 7) hageja 16.12.
  9. a menetlusdokumendi ja tõendite analüüs, ettevalmistus ja osalemine 28.11.
  10. a istungil – 4 h; 8) hageja 13.12.
  11. a menetlusdokumendi ja tõendite analüüs, tõendite kogumine, 15.01.
  12. a menetlusdokumendi koostamine – 3 h; 9) hageja 21.02.
  13. a menetlusdokumendi analüüs, 26.02.
  14. a menetlusdokumendi koostamine – 3 h. Kostja esindaja taotleb tasu määraga 160 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. 11

(13)Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda märgitud kostja esindaja toimingud vajalikuks. Kohtu hinnangul saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka ajakulu toimingutele märgitud ulatuses. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ajakulu on osaliselt ebavajalik või ülemäärane. Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse, on oma nõuet menetluse käigus täiendanud ning on esitanud hulgaliselt erinevaid taotlusi. Kostja pidi hageja esitatule vastama, mis eeldab esindajalt eelnevalt esitatuga tutvumist ja kliendiga konsulteerimist. Esindaja esindas kostjat kohtuistungitel, millele samuti pidid mõistlikult võttes eelnema ettevalmistavad toimingud nagu materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, positsiooni kujundamine. Kohtu hinnangul saab lugeda kostja esindaja ajakulu toimingutele mõistlikult vajalikuks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka kostja esindaja tasumäära, mis on 160 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Taotletav tasu on küll veidi kõrgem keskmiselt taotletavast lepingulise esindaja tasust, kuid kohtu hinnangul oli tegemist ka keskmisest õiguslikult keerukama asjaga. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et kostjat esindas vandeadvokaat. Ei saa eeldada, et kostja pidi oma õiguste kaitseks valima vähem kvalifitseeritud esindaja, kelle tunnihind on odavam. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on kostja menetluskulud

§ 174lg 10 kohaselt hüvitatavad koos käibemaksuga.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 5299,20 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulu summas 5299,20 eurot kostja kasuks välja hagejalt. Kostja taotlusel ning

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

  1. lauses ettenähtud määras.
  2. Hageja on esitanud taotluse temale ette makstud tunnistajakulude tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tunnistajakulud on

§ 139

lg-te 1 ja 2 ning § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud, mis kuuluvad menetluskulude koosseisu. Tulenevalt

§ 152

lg-st 1 on tunnistajal õigus saada tasuna hüvitist saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest ning sõidukulude hüvitist.

§ 160

lg 1 kohaselt aga makstakse tunnistajale tasu üksnes nõudmisel.

§ 160

lg 2 järgi tunnistajatasu maksmise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks.

§ 150

lg 7 näeb ette, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus 03.02.

  1. a kohtu kontole ette tunnistajate kulude katteks ette 140 eurot (I kd tl 141). Ühel hageja taotletud tunnistajal, s.o Y.B-l võimaldas kohus anda ütlusi kirjalikult. Teine tunnistaja, V.B, osales 28.11.
  2. a kohtuistungil. Taotlust kulude hüvitamiseks tunnistaja esitanud ei ole. Kuna tunnistaja kohtus osalemises on möödunud kolm kuud, siis on ka nõue lõppenud. Seega leiab kohus, et põhjendatud on

§ 150lg 7 alusel tagastada hagejale tunnistajakulude katteks ette makstud 140 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 12

(13)Lahend on jõustunud osaliselt 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.