KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis T

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe süüdistatava süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 lg 2 järgi.

1. Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrusega anti K. Kabanen kohtu alla. Kohtumääruses on märgitud, et kohtu alla andmise määrust ei saa

§ 385p 16 järgi vaidlustada.

Muu hulgas jättis kohus vahistamise muutmata kuni kriminaalasja lahendava kohtulahendi tegemiseni. Kohus leidis järgmist: „pole esitatud tõendeid selle kohta, et vahistamise aluseks olevad asjaolud (põhjendatud kuriteokahtlus ja oht uute kuritegude sooritamiseks) on ära langenud, mistõttu puuduvad tõkendi muutmiseks või tühistamiseks käesoleval hetkel alused“.

2. aprillil 2025 toimunud Tartu Maakohtu istungil andis prokuratuur sõlmitud kokkuleppest ülevaate. K. Kabanen kinnitas kohtule, et ta saab kokkuleppest aru ja jääb selle juurde.
3. Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega tunnistati K. Kabanen kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati.
6. Maakohtu otsuse vaidlustas K. Kabanen, kes taotleb nii selle otsuse tervikuna tühistamist kui ka Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a kohtu alla andmise määruse tühistamist vahistamist puudutavas osas. Süüdistatav palub saata kriminaalasi tagasi Tartu Maakohtu samale kohtukoosseisule, et otsustada vahistamise üle ja korraldada uus kokkuleppemenetluse istung. K. Kabanen sõnab, et ta soovis tutvuda maakohtu istungi protokolliga, aga seda polnud e-toimiku süsteemis. Istungiprotokolli puudumine on

§ 339lg 1 p 10 järgi kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

Samuti polnud e-toimikus istungi helisalvestist. Lisaks on vaieldav Tartu Maakohtu kohtu alla andmise määruse resolutsiooni sõnastus: „Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni asja lahendava kohtulahendi tegemiseni“. Korrektne olnuks see sõnastada nii, et tõkend kaotab kehtivuse alles kohtulahendi jõustumisel. Praeguseks ei peaks vahistamine enam kehtima. Kuna kohtu alla andmise määrust ei saanud vaidlustada, saab tõkendi küsimuse tõsta apellatsioonis. Lisaks on kohtu alla andmise määruses sisalduvad vahistamise põhjendused väga üldsõnalised. Sellega rikkus kohus oluliselt menetlusõigust

§ 339lg 1 p 7 tähenduses.

2. aprillil 2025 saatis K. Kabanen ringkonnakohtule avaldusena pealkirjastatud kirja, millest nähtub, et talle tehti istungi helisalvestis kättesaadavaks alles kaebetähtaja viimasel päeval ehk
3. aprillil
4. K. Kabanenil oli enda hinnangul liiga lühike aeg, et sellega tutvuda.
5. Tartu Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a määrusega anti pooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Selle tähtaja jooksul saatis K. Kabanen apellatsiooni täiendavad väited. Ta osutab, et

§ 156

² lg 1 näeb ette kohtu kohustuse teha e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Seega pole vahet, kas istungi helisalvestis on jäetud nähtavaks tegemata või tehakse see nähtavaks kaebetähtaja viimasel päeval. Selline eksimus pole vastuvõetav ning rikub ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Lisaks sisaldab Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a kohtu alla andmise määrus ekslikku vaidlustamisviidet. Vahistamise muutmata jätmise osas võis seda määrust vaidlustada. Samuti on kohtu alla andmise määrus vahistamist puudutavas küsimuses nõuetekohaselt põhjendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Apellatsioonis ja sellele lisatud täienduses on osutatud võimalikele menetlusõiguse olulistele rikkumistele

§ 339lg 1 p-de 7, 10 ja 12 mõistes.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 ls 1 järgi juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Seetõttu on K. Kabanenil praegu olemas kaebeõigus. Kolleegium ei pea aga apellatsiooni põhjendatuks ja jätab selle rahuldamata.
3. Ehkki K. Kabaneni väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust

§ 339lg 1 p 7 järgi, puudutab see kohtu alla andmisel tehtud otsustust jätta talle kohaldatud vahistamine muutmata. 2

§ 385p 16 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtu alla andmise määruse peale.

Riigikohus on leidnud, et kui kohtu alla andmise määrusega jäetakse muutmata kohtueelses menetluses tõkendina kohaldatud vahistamine, siis vahistamise muutmata jätmise vaidlustamisele

§ 385

p-s 16 ette nähtud edasikaebeõiguse piirang ei laiene (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus nr 1-17-1205/147, p 21). Seega võis K. Kabanen vaidlustada Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a määrust vahistamise muutmata jätmise osas.
5. Ekslik vaidlustamisviide kohtu alla andmise määruses ei tähenda aga seda, et maakohus rikkus
6. aprilli
7. a kokkuleppekohast otsust tehes oluliselt menetlusõigust

§ 339lg 1 mõistes.

Lisaks ei mõjuta selle kohtuotsuse seaduslikkust Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a määruse väidetav ebapiisav põhjendus. Kõnealusest määrusest ei nähtu sedagi, et vahistamise muutmata jätmise osas puudus põhjendus

§ 339lg 1 p 7 järgi.

Sõltumata sellest, kas maakohtuga nõustuda või mitte, on määruses kirjas, et vahistamine jääb muutmata, sest „pole esitatud tõendeid selle kohta, et vahistamise aluseks olevad asjaolud (põhjendatud kuriteokahtlus ja oht uute kuritegude sooritamiseks) on ära langenud“. Seda ei saa pidada põhjenduse puudumiseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-1414, p 700). 11. Samuti ei rikkunud maakohus kokkuleppekohast otsust koostades kokkuleppemenetluse sätteid.

§ 245

lg 1 p 6 sätestab, et kokkuleppes märgitakse süüdistatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus. Poolte sõlmitud kokkuleppes on märgitud muu hulgas järgmist: „Tõkend 03.03.2025 Tartu MK määruse nr 1-25-1147 alusel vahistatud alates 01.03.2025 [--] KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistuse alguseks Karl Kabaneni kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, s.o 01.03.2025“ (vt kokkuleppe lk 1 ja 3). Seega on kokku lepitud ka selles, et K. Kabaneni vahepealne vahi all viibitud aeg alates 1. märtsist 2025 arvestatakse KarS § 68 lg-le 1 tuginedes karistusaja hulka. Toodu vastu K. Kabanen apellatsioonis ei vaidle ja sellega nõustus ta Tartu Maakohtus 8. aprillil 2025 peetud istungil. Niisiis ei ilmne vaidlustatud otsusest vahistamise osas mõnda sellist

§ 318lg 4 ls-s 1 sätestatud rikkumist, millele tugineb K.

Kabanen apellatsioonis. Sellisele rikkumisele ei osuta ka etteheide kohtu alla andmise määruse sõnastusele, et vahistamine jääb muutmata kuni kriminaalasja lahendava kohtulahendi tegemiseni. Maakohtu kokkuleppekohasest otsusest nähtub, et kohus otsustas vahistamise jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Niisugust otsustust polnud võimalik juba Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025. a määruses teha, sest kokkuleppemenetluses kohtu alla andmisel pole veel selge, millise

§ 248lg-s 1 ette nähtud lahendi kohus teeb.

Sellest aga, missuguse lahendi otsustab kohus teha, sõltub muu hulgas see, mis saab süüdistatava vahi all pidamisest. 12. Kolleegium ei nõustu süüdistatavaga selleski, et kõneleda saab

§ 339lg 1 p-des 10 ja 12 toodud rikkumisest, kuna 8.

aprilli 2025. a istungi helisalvestis tehti K. Kabanenile kättesaadavaks liiga hilja. Kuna istungist on olemas helisalvestis, ei tule kõne alla

§ 339lg 1 p-s 10 märgitud rikkumine.

Samuti ei saa rääkida ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisest

§ 339

lg 1 p 12 mõistes.

§ 156

1 lg 4 järgi tehakse istungi helisalvestis kättesaadavaks alles sellekohase taotluse peale kolme päeva jooksul. Niisuguse taotluse võib välja lugeda K. Kabaneni

1. aprillil 2025 esitatud apellatsioonist. Seepeale tehti talle istungi helisalvestis kättesaadavaks
2. aprillil 2025, mis jääb

§ 1561lg-s 4 ette nähtud tähtaja piiresse.

Lisaks ei tugine K. Kabanen ausa ja õiglase menetluse põhimõtte rikkumisele apellatsioonis, vaid alles pärast kaebetähtaega kaebust täiendades. Tal oli võimalik tutvuda istungi helisalvestisega ja esitada selle kohta väiteid apellatsioonimenetluses kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul. Seda ta aga ei teinud. Seetõttu ei saa 3

§ 339lg 1 p 12 järgi.

13. Eelneva põhjal ja

§ 337lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 8.

aprilli 2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4