← Eesti

3-23-655/18

Obsah (5)§ 67§ 64§ 133§ 63§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-655 Haldusasi X.R kaebus Tallinna Vangl

§ 67p 1 rikkumises.

Kaebaja käitus ametnikuga ebaviisakalt ja üleolevalt, kasutades kõrgendatud hääletooni. Lisaks ei täitnud kaebaja ametniku korduvat korraldust võtta toidukandik luugilt. 1.

  1. Ametnikuga ebaviisaka käitumise eest on sobiv karistus noomitus. See annab kinnipeetavale mõista, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav, ja võimaluse käitumist muuta. 1.
  2. Isiklike vahendite arvel lisatoidu ostmise keeld kaheks nädalaks on proportsionaalne toimepandud teoga ja täidab eesmärki suunata kaebaja õiguskuulekale teele. Ametniku korraldusele allumata jätmine takistab vangla tööd ja ohustab julgeolekut. See võib põhjustada ka teiste kinnipeetavate allumatuse. Massiline allumatus on suur oht vangla julgeolekule. Karistamise eesmärk on heidutada kaebajat uusi rikkumisi toime panemast ja suunata teda õiguskuulekalt käituma. See annab ka teistele kinnipeetavatele mõista, et allumatust ei aktsepteerita.
  3. Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, mille vastustaja jättis
  4. märtsil 2023 tehtud vaideotsusega nr 5-15/23/37-2 rahuldamata.
  5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirja ja vaideotsuse tühistada. 2

(7)3-23-655 3.
  1. Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates.
  2. jaanuaril 2023 kulgema hakanud 30-päevane menetlustähtaeg saabus
  3. veebruaril
  4. Karistuse määramise käskkiri, mis anti kaebajale
  5. veebruaril 2023, ei ole seega tähtaegne. 3.
  6. Vastustaja rikkus ka vaide lahendamise tähtaega. Kaebaja esitas vaide
  7. veebruaril
  8. Vaideotsuse sai kaebaja
  9. märtsil 2023, mistõttu on vaideotsus õigustühine. Nii käskkirjale kui ka vaideotsusele on märgitud varasemad kuupäevad (vastavalt
  10. veebruar ja
  11. märts 2023). HKMS § 37 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates selle üleandmisest saajale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) järgi kehtib haldusakt selle adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Distsiplinaarkaristuse määramisel kehtivate tähtaegade rikkumine toob kaasa karistuse õigusvastasuse muudest asjaoludest sõltumata. 3.
  12. Distsiplinaarmenetlus algatati
  13. jaanuaril
  14. Kaebajat teavitati sellest
  15. jaanuaril 2023.

§ 64

lg 2 järgi tuleb kinnipeetavat kohe teavitada distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse.

§ 133

järgi direktori teavitamine ei tähenda, et kinnipeetavat ei peaks kohe teavitama. 3.

  1. Justiitsministri
  2. novembri
  3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 98 järgi tuleb distsiplinaarmenetluse protokollile lisada tunnistajate seletused ja ametniku ettekanne. Vastustaja edastas ametniku ettekande ja tunnistaja ütlused kaebajale
  4. veebruaril
  5. Tunnistaja ütluste tõlge eesti keelde esitati kaebajale
  6. veebruaril 2023 ehk menetluse viimasel päeval. Nimetatud tõenditele ei olnud kaebajal seega võimalik vastuväiteid esitada. 3.
  7. Tõendid tuleb esitada eesti keeles. Ametniku vabatõlge tunnistaja ütlustest ei ole korrektne. Ametlikus tõlkes kasutatakse väljendit „jäi oma küsimusele kindlaks“, ametniku tõlkes aga väljendit „käis küsimusega peale“, mis on halvustavam. See on kaebaja kaitseõiguse rikkumine. Ei ole teada, kes tunnistaja ütlused tõlkis, sest valvur rebis tõlke tiitellehe ära. 3.
  8. E.B ütlused ei ole tõesed, loogilised ja kooskõlas A.L ütlustega. Kaebaja kasutas eelmisel või samal päeval internetti, mistõttu polnud tal vaja paluda ametnikul internetist midagi vaadata. Ametniku ettekandest jääb arusaamatuks, mida kaebaja palus internetist järele vaadata. A.L ütluste järgi kaebaja ei karjunud, vaid esitas ametnikule küsimuse. A.L ei kinnita sõna imbetsill kasutamist ja märgib, et ametnik pani toiduluugi kinni. On loogiline, et vestluse ajal on toiduluuk lahti. Tegu on sõna sõna vastu olukorraga, mida tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. 3.7.

§ 63

lg 3 alusel võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest määrata ainult ühe karistuse. Kaebajale on määratud sama teo eest kaks karistust. 4. Vastustaja leiab kaebusele esitatud vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel pole tühise haldusakti tunnuseid. Ka vaideotsus on õiguspärane. 4.1.

§ 64

lg 4¹ järgi võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub 3

(7)3-23-655 tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kaebaja pani rikkumise toime
  1. jaanuaril 2023, mis tähendab, et karistuse määramise tähtaja kulgemine algas
  2. jaanuarist
  3. Vaidlustatud käskkiri on koostatud
  4. veebruaril ja kaebajale kätte toimetatud
  5. veebruaril 2023, seega tähtaega järgides. 4.2.

§ 11lg 7 järgi lahendatakse vaie 30 päeva jooksul vaide edastamisest seda läbivaatavale haldusorganile. Ts

ÜS § 136 lg 6 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Vastustaja võttis kaebaja vaide vastu

  1. veebruaril
  2. Vaide lahendamise tähtaeg hakkas seega kulgema
  3. veebruaril 2023 ja lõppes
  4. märtsil
  5. Vangla lahendas vaide
  6. märtsil
  7. 4.
  8. E.B oli kohustus teavitada
  9. jaanuaril 2023 kaebaja käitumise kohta koostatud ettekandest vangla direktorit, mitte kaebajat (

§ 133

). Vastustajal ei olnud kohustust võtta kaebajalt selgitus ettekande koostamise päeval. Kinnipeetava distsipliinirikkumisest teavitamise nõude (

§ 64lg 2) eesmärk on tagada talle õigus olla ärakuulatud.

Kohtupraktika järgi ei ole see, kui distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatakse teo toimepanemisest ja ettekande koostamisest hiljem, menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa karistamise käskkirja tühistamise (vt HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kaebaja on saanud oma selgitused esitada. 4.

  1. Distsiplinaarmenetluse algatamise teatises on ametniku
  2. jaanuari 2023 ettekande sisu täpselt kajastatud. Kaebaja sai sellega tutvuda. Lisaks on ettekande sisu kajastatud distsiplinaarmenetluse protokollis. Seal on esitatud ka A.L selgituste eestikeelne vabatõlge, mis ei erine oluliselt ametlikust tõlkest. Kaebaja kirjutas vanglale
  3. veebruaril 2023 esitatud pöördumises, et räägib vene keelt eesti keelega võrdväärselt. Seega ei saanud ka tunnistaja venekeelsed ütlused olla kaebajale arusaamatud. 4.
  4. Distsiplinaarmenetluses on tuvastatud kaebaja süü. Kaebajat on lühikese aja jooksul juba kolmel korral sarnase rikkumise eest karistatud. Kaebaja väide, et ta pole rikkumist toime pannud, on paljasõnaline. 4.6.

§ 63ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme erineva rikkumise eest.

Esiteks on kaebajat karistatud selle eest, et ta suhtles ametnikuga ebaviisakalt. Teiseks on kaebajat karistatud selle eest, et ta ei allunud ametniku korduvale korraldusele eemaldada toiduluugilt kandik. Järelikult on kaebaja toime pannud kaks erinevat rikkumist, mille eest võis talle määrata eraldi distsiplinaarkaristused. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 67

p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorra eeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Selliste eeskirjade alla kuulub ka Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukord, mille kohus võtab praeguse asja toimiku juurde (kodukord on kättesaadav ka veebilehel https://www.vangla.ee/node/485). Kodukorra p 1.13.1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning järgima suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. 4

(7)3-23-655
  1. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, mis
  2. jaanuaril 2023 kaebajale toidu jagamise ajal täpselt toimus. Vaidlust pole selle üle et E.B andis pärast kandiku asetamist kaebaja kambri toiduluugile kaebajale korralduse kandik eemaldada, et toiduluuk sulgeda. Vaidlust ei ole ka selle üle, et E.B ja kaebaja vahel toimus ajal, mil toiduluuk oli avatud, sõnavahetus. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millist hääletooni ja sõnu kaebaja E.B suheldes kasutas ning kas kaebaja täitis E.B korraldust kambri toiduluuk sulgeda.
  3. Vastustaja lähtus E.B
  4. jaanuari
  5. a ettekandest nr 1-23-248 (esitatud kohtule distsiplinaarmenetluse materjalidega, sisu kajastatud praeguse otsuse p-s 1.1). Distsiplinaarmenetluse käigus vaadati E.B ettekandes kirjeldatud sündmuste kohta kahte videosalvestist. Vastustaja võttis ütlused toidujagamisel osalenud kinnipeetavalt A.L (vt distsiplinaarmenetluse materjalid:
  6. jaanuari
  7. a distsiplinaarmenetluse protokolli lisa 5).
  8. Kaebaja selgitas distsiplinaarmenetluses vanglale oma arusaama toimunust. Kaebaja sõnul ei vasta E.B kirjeldus tõele ja A.L ütlused ei kinnita neid. Kaebaja arvates oleks A.L pidanud saama aru sõnast internet, kui kaebaja oleks seda sõna kasutanud. A.L ei kinnita E.B väidet, et kaebaja karjus ametniku peale.
  9. Kohus leiab, et kaebaja allumatus ametniku korraldusele on tõendatud. Kohtule edastatud videosalvestiselt (vangla
  10. augusti
  11. a vastuse lisa 1), mille kohus võtab praeguse asja toimikusse, on tuvastatav, kuidas E.B ootab, käsi toiduluugi all, et seda sulgeda, kuid ei saa, sest sellel asetseb toidukandik. Samuti on salvestiselt näha, kuidas ametnik kõneleb, raputab pead ja žestikuleerib, millest on järeldatav korralduse andmine ja tema soov toiduluuki sulgeda. Ebaviisakat käitumist ja kõrgendatud hääletooni kasutamist kinnitavad A.L ütlused, mille järgi E.B ja kaebaja vahel toimus vaidlus. Määrav pole see, milliseid sõnu kaebaja kasutas. Tunnistaja ütlused ei lükka ümber E.B väidet, et kaebaja kasutas kõrgendatud hääletooni. A.L eesti keele oskus on algtasemel ehk A1 (vangla
  12. augusti
  13. a vastuse lisa 2, mille kohus võtab praeguse asja toimikusse). Arvestades tunnistaja keeleoskust, on mõistetav, et ta ei saanud aru, mille üle vaieldi. Videosalvestiselt on tuvastatav, et A.L seisis vaidluse hetkel ametnikust ja toiduluugist kaugemal, mistõttu ei pruukinud ta kuulda kasutatud väljendeid ja hääletooni. Lisaks oli ajaks, mil A.L ütlused andis, sündmusest möödas enam kui kaks nädalat. See põhjendab ütluste vähest detailsust.
  14. Kaebaja leiab, et teda on karistatud ühe ja sama teo eest kaks korda. 10.
  15. Ühe teoga on tegemist, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühtsest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-1-08, p 5; 3-1-1-22-11, p 12.1 ja 3-1-1-17-13, p 13.1). Jätkuva teo korral ei käsitleta iga üksikut tegu iseseisvana, vaid tervikteo osadena. Oluline on see, et teod oleksid olemuselt sarnased ja kantud ühtsest tahtlusest, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelneva teo jätkuna (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1 ja 13.2; 3-1-1-47-07, p 28 ja 31-1-1-11, p 10) Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama teokoosseis ja rünnatakse sama õigushüve (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 31-1-4-04, p 13.2). 5
(7)3-23-655 10.2. E.B ettekandest selgub, et samal ajal, kui kaebaja keeldus kambriluugil olevat toidukandikut eemaldamast, hoides sellest kinni, rääkis ta ametnikuga üleolevalt ja kõva häälega. Kaebaja ei eemaldanud kandikut ka pärast ametniku korraldusi seda ei teha, vaid jätkas sõnavahetust. Kaebaja tegu koosneb seega kahest sarnasel viisil ajaliselt lähedaselt toime pandud teost, mis kõrvaltvaatajale on mõistetavad ühtse jätkuva teona. Kaebaja rünnak oli suunatud samale õigushüvele – vanglas kehtestatud kord – mida lisaks sisekorraeeskirjadele tagatakse ametnike korraldustega. Kaebaja mõlema, üksteisega ajalisruumilises seoses oleva teo oluliseks tunnuseks on allumatus ja vanglas kehtestatud korra eiramine. Teod olid kantud ühtsest tahtlusest. Kaebaja, takistades toiduluugi sulgemist, käitus samal ajal ametnikuga ebaviisakalt. Kaebaja ei jõudnud esimest tegu enne lõpetada, kui alustas järgmist. Kaebaja pani seega toime ühe jätkuva teo. 10.3.

§ 63

lg 3 teise lause järgi võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vastustaja on

  1. veebruari
  2. a käskkirjaga karistanud kaebajat kahe karistusega. Käskkiri on seetõttu õigusvastane ja tuleb tühistada.
  3. Kuigi vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus tuleb tühistada

§ 63

lg 3 teise lause rikkumise tõttu, analüüsib kohus ka kaebaja väiteid selle kohta, et vastustaja rikkus distsiplinaar- ja vaidemenetluses menetlusnorme. 12.

§ 64

lg 2 järgi informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja tal on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse toiminguid ei tohi seega läbi viia ilma, et kinnipeetavat oleks tema suhtes käimasolevast menetlusest teavitatud. Samuti tuleneb sellest kohustus kinnipeetav distsiplinaarmenetluse jooksul ära kuulata. 13. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada. Samuti peab tal olema võimalus esitada haldusorganile omalt poolt asja õigeks otsustamiseks vajalikke andmeid. Inimesele peab olema selge, millise sisuga haldusakt võidakse välja anda ja millised on selle andmise peamised põhjused (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-172-10, p 17 ja 3-3-1-46-12, p 24).

§ 64

lg-st 2 ega muudest normidest ei tulene vanglale aga kohustust informeerida kinnipeetavat või vahistatut tema kohta ettekande koostamisest.

  2. jaanuari
  3. a ettekande koostamist ei ole alust pidada distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Iga ettekande põhjal distsiplinaarmenetlust ei algatata. HMS § 35 lg 1 p 2 järgi algab haldusorgani initsiatiivil alustatav haldusemenetlus menetlusosaliste teavitamisega menetlusest või esimese menetlustoimingu tegemisest menetlusosalise suhtes. Praegusel juhul algas distsiplinaarmenetlus kaebajale
  4. jaanuaril 2023 vastavasisulise teate esitamisega. Kaebajat teavitati distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati. Samuti teavitati kaebajat tema õigusest esitada distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, tutvuda menetluse käigus kogutud tõendite ja koostatud dokumentidega ning esitada vastuväiteid karistuse määramise kohta.
  5. Kaebaja andis selgitusi
  6. jaanuaril ja
  7. veebruaril 2023 (vastustaja
  8. mai
  9. a vastuse lisa 1). Kaebaja on distsiplinaarmenetluses seega ära kuulatud.
  10. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus VSKE § 98 p-te 1 ja 2, kuna distsiplinaarmenetluse protokollile ei olnud lisatud tunnistaja selgitusi ja teenistuja ettekannet. Kaebuse järgi esitati teenistuja ettekanne ja A.L ütlused talle
  11. veebruaril 2023 ehk pärast seda, kui kaebaja oli esitanud oma vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile ning päev enne 6

(7)3-23-655 menetlustähtaja lõppu. A.L ütluste tõlge eesti keelde esitati kaebajale aga
  1. veebruaril 2023 ehk menetluse viimasel päeval, mistõttu ei saanud kaebaja nimetatud tõenditele vastu vaielda.
  2. Kohus leiab, et vastustaja ei rikkunud menetlusnorme. E.B ettekanne ja A.L ütluste eestikeelne tõlge olid olulises osas kajastatud distsiplinaarmenetluse protokollis, mis toimetati kaebajale kätte
  3. veebruaril 2023 (vastustaja
  4. mai
  5. a vastuse lisa 1). Ametniku vabatõlge ei erine oluliselt ametlikust tõlkest. Ametlikus tõlkes kasutati väljendit „kaebaja jäi oma küsimusele kindlaks“, vabatõlkes aga väljendit „kaebaja käis küsimusega peale“. Erinevus ei ole oluline, sest kaebaja sai esitada oma seisukoha just viimasele väljendile.
  6. Kaebaja leiab, et vastustaja tegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja menetlusnorme rikkudes, ületades karistuse määramiseks ette nähtud aega.

§ 64

lg 41 järgi võib karistuse määrata ühe kuu jooksul arvates päevast, mil vangla sai teada teo toimepanemisest. Praegusel juhul sai vangla teo toimepanemisest teada

  1. jaanuaril
  2. Tähtaegade arvutamisele haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid (HMS § 33 lg 1). Tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul algas tähtaja kulgemine
  3. jaanuaril 2023 (HMS § 33 lg 2). TsMS § 62 lg-s 1 on menetlustähtaegade arvutamisel omakorda viidatud TsÜS sätetele. TsÜS § 136 lg 3 järgi saabub kuudes arvutatava tähtaja puhul tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Selleks päevaks oli
  4. veebruar
  5. Pooled ei vaidle selle üle, et käskkiri toimetati kaebajale kätte
  6. veebruaril
  7. Järelikult järgis vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel menetlustähtaega.
  8. Vaideotsuse puhul heidab kaebaja vastustajale ette vaide lahendamise tähtaja rikkumist (

§ 11lg 7).

Kaebaja vaie (vastustaja

  1. mai
  2. a vastuse lisa 2) on registreeritud
  3. veebruaril
  4. Vaideotsus on allkirjastatud
  5. märtsil
  6. Kaebaja sõnul sai ta vaideotsuse kätte
  7. märtsil 2023.

§ 11lg 7 ja Ts

ÜS § 136 lg 6 järgi oli see vaide lahendamiseks viimane päev. Vastustaja järgis seega vaide menetlemise tähtaega.

  1. Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab Tallinna Vangla
  2. veebruari
  3. a käskkirja ja
  4. märtsi
  5. a vaideotsuse. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist, seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja tasutud riigilõivu 20 eurot. Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU
  6. MAI. 2025 KOHTUOTSUSEGA. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.