lg.2 p.7 järgi vangistusega 3 aastat 2 kuud, millest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ja 2 aastat 6 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat - Harju Maakohtu 24.05.2012 otsusega
lg.2 p.7, 8, 9 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud, millest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ja 2 aastat 8 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat - Harju Maakohtu 20.06.2016 otsusega
MS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Reimo LAAS Karistusseadustiku §121 lg.2 p.3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Reimo LAAS Karistusseadustiku §331 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Reimo LAASILE liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Karistusseadustiku §69 lg.1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi. Karistusseadustiku §69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistusseadustiku §69 lg.4 alusel on Reimo LAAS kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Reimo LAASI üldkasuliku töö tegemise ajal alluma Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalvele. Asitõendid - narkootiliste aine ekspertiisist tagastatud pakend ja narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud pulber koos pakendiga, mis asuvad Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonnas – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Reimo LAASILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 76 senti. 2 Välja mõista Reimo LAASILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 470 (nelisada seitsekümmend) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot 22 senti riigituludesse. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 520 (viissada kakskümmend) eurot 94 senti Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Reimo LAASIL tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700016574 ning selgitus „Reimo LAAS 1-24-6889 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistus Reimo Laas on kohtu alla antud ja süüdistatakse Karistusseadustiku (
) §121 lg.2 p.3 järgi selles, et ta pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. teise inimese tervise kahjustamise ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Kandes Harju Maakohtu 20.06.2016 alusel vabaduskaotuslikku karistust varasemalt toime pandud vägivallakuritegude eest ning viibides kinnipeetavana Viru Vanglas Ülesõidu 1 Jõhvi Ida-Virumaa, pani Reimo Laas toime kolm vägivallategu kaaskinnipeetavate suhtes: - 20.01.2023 kella 14.24 – 14.27 vahelisel ajal ründas Reimo Laas Viru Vangla K-hoone kolmandal korrusel asuvas jalutushoovis kaaskinnipeetav T-T Tt. Reimo Laas lõi kannatanut kätega mitmel korral pea piirkonda ning jalaga kannatanu jala ja tagumiku piirkonda. Peale seda kui kannatanu maha kukkus, jätkas Reimo Laas T-T T peksmist ja lõi maas lamavat kannatanut mitmel korral rusikatega pea ja keha piirkonda ning samuti jalaga näo piirkonda. Peksmise tagajärjel tundis T-T T valu ja talle tekkisid tervisekahjustused pea ja keha piirkonda: hematoomid roietel, verevalumid pea piirkonnas juuste all, paistes huuled ning üks pooldunud tagumine hammas. - 15.08.2023 kella 16.52 – 16.54 vahelisel ajal ründas Reimo Laas Viru Vangla K5 osakonna kambris nr.K509 kaaskinnipeetav A At ja lõi kannatanule rusikatega pea 3 piirkonda ning jalaga kannatanu vasaku jala põlve ja reie ning parema jala sääre ja jalalaba pealmise osa piirkonda. Peksmise tagajärjel tundis A A valu ja talle tekkisid järgmised tervisekahjustused pea, keha ja jalgade piirkonda: otsmikust kõrgemal paremal ja vasakul pool punetav löögijälg, otsmiku paremal pool punetav kergelt marrastunud löögijälg 2 x 2 cm, paremal kulmul punetav kergelt siniseks muutuv muhk, punetus parema silma all, punetav ja moodustuvate hematoomidega nina (kaasnes verejooks ninast), punetav parempoolne alalõug, vigastus suus hammaste kõrgusel paremal pool suu limaskestal, muhk vasakul meelekohal ja samal pool kulmul, kaela paremal pool punetavad triibud, rinnakul ülemisel poolel laialdane punetus, paremal õlal punetavad triibud, vasaku biitsepsi siseküljel punetus, valulik parema jala sääre väliskülg, valulik parema jala pealne, valulik vasaku jala reie väliskülg. - 26.10.2023 kella 18.24 – 18.27 vahelisel ajal ründas Reimo Laas Viru Vangla K6 osakonna kambris nr.K607 kaaskinnipeetav A Ait ja lõi kannatanut lahtise käega suu piirkonda, mille tagajärjel tekkisid kannatanu huultele verevalumid ja veritsev haav. Reimo Laas on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka
järgi selles, et ta pani toime kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Kandes vabaduskaotuslikku karistust ja viibides kinnipeetavana Viru Vanglas aadressil Ülesõidu 1 Jõhvi Ida-Virumaa, tarvitas Reimo Laas ilma arsti ettekirjutuseta kahel erineval korral narkootilist / psühhotroopset ainet buprenorfiin, omamata selleks arsti ettekirjutust. Nimetatud aine tarvitamine leidis aset eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal ja viisil, kuid enne 30.12.2022 kella 10.50 (esimene kord) ja enne 02.10.2023 kella 15.04 (teine kord). Narkootiline aine buprenorfiin kuulub Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §31 lg.1 ja §4 lg.15 alusel kehtestatud ning sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr.73 vastu võetud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad (alates 01.01.2023 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS §2 p.3 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Tulenevalt NPALS §3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokkulepe Ringkonnaprokurör Kalmer Kask, süüdistatav Reimo Laas ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 28.05.2025 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
lg.2 p.3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus 4 süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg.1 alusel taotleb ringkonnaprokurör kohtult mõista liitkaristus nii, et lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg.1 alusel taotleb ringkonnaprokurör kohtult asendada Reimo Laasile mõistetud vabadusekaotuslik karistus üldkasuliku tööga 480 tundi.
lg.3 alusel taotleb ringkonnaprokurör kohtult, et üldkasuliku töö mõistmisel määraks kohus Reimo Laasile selle tegemiseks tähtajaks 2 aastat. Ühtlasi taotleb ringkonnaprokurör kohtult määrata kooskõlas
lg.4 sätestatule, et Reimo Laas peab üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
lg.1 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid: ekspertiisist tagastatud pakend ja järele jäänud pulber – hävitada. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Kalmer Kask jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus Reimo Laasi
lg.2 p.3 ja §331 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuse vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav Reimo Laas jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Üldkasuliku töö tegemise põhimõtted on süüdistatavale selgitatud ja tema tervis võimaldab tal seda teha. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus kokkuleppe kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. Reimo Laasile on esitatud süüdistus
Maakohus leiab, et Reimo Laas tuleb
lg.2 p.3, §331 järgi süüdi tunnistada.
lg.2 p.3 näeb karistusena ette kuni rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
5 Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning käesolevad kuriteod on toime pandud vangistuse kandmise jooksul. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva liitkaristuse määraga – 1 aasta 4 kuud vangistust, mis asendatakse
lg.1, 3 sätteid kohaldades üldkasuliku tööga 480 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat, mille kestel on süüdistatav kohustatud järgima
Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Asitõendid - narkootiliste aine ekspertiisist tagastatud pakend ja narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud pulber koos pakendiga, mis asuvad Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonnas – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu. alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud Vastavalt
lg.3 on
MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Reimo Laasilt väljamõistmisele sundraha 1329 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisikulud. Eeltoodu alusel kuulub Reimo Laasilt väljamõistmisele ekspertiisikulu summas 470 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka kaitsjatasud. Eeltoodu alusel kuulub Reimo Laasilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 245,22 €. Maakohus nõustub Reimo Laasiga sõlmitud kokkuleppes sellega, et kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud summas 520,94 € tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Maakohus nõustub Reimo Laasiga sõlmitud kokkuleppes ka sellega, et välja mõistetud sundraha ja menetluskulude tasumist tuleb lubada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 6 Süüdistatav Reimo Laas kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus kokkuleppe kinnitada. Kaitsja esitas 28.08.2025 tasutaotluse summas 131,76 € (s.h. ettevalmistus 36 €, 11.03.2025 kohtuistungil osalemine 36 €, 28.05.2025 kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 23,76 €). Maakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 28.05.2025 ringkonnaprokurör Kalmer Kase, süüdistatav Reimo Laasi ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.