← Eesti

1-24-1319/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud Tartu Ringkonnakohus

  1. mai 2025 1-24-1319 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann Liina Tulit-Kuum Kriminaalasi Ken Koldeki süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Ken Koldek Süüdistatav - Ken Koldek, isikukood 38009085213, elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, tõkendit pole kohaldatud Kaitsja - Indrek Repnau (lepinguline kaitsja) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma
  4. mai 2025, suuline menetlus Süüdistatav Ken Koldek Kaitsja Indrek Repnau Prokurör Marge Voogma TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB Jätta Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  7. Ken Koldekit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis
  8. juulil 2023 ajavahemikul kella 21.40 kuni 21.50 Rakvere linnas mootorsõidukit Dacia Duster. K. Koldeki alkoholijoove tuvastati uuringuaktiga nr 1374T. Tema veres oli etanoolisisaldus 2,47 +/- 0,06 mg/g kohta. Ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet. Maakohtu otsus
  9. Viru Maakohtu
  10. veebruari
  11. a otsusega tunnistati K. Koldek süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Seda suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu
  12. juuli
  13. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning liitkaristuseks moodustati 3 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p-le 1 tuginedes võeti K. Koldekilt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
  14. K. Koldek tunnistas end täielikult süüdi. Lisaks on tema süü tõendatud teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Näiteks tunnistaja D.D: , kes töötab patrullpolitseinikuna, sõnas, et ta liikus
  15. juulil 2023 töövälisel ajal koju, kui nägi poe suunas kõndides talle ametialaselt tuttavat autot, mida D.D: le teadaolevalt juhtis süüdistatav. Tunnistaja märkas, et K. Koldek paistis alkoholijoobes ja tal oli käes kaks pudelit, millest üks oli alkoholipudel. Süüdistatav istus enda autosse juhikohale ja hakkas sõitma. D.D: järgnes talle ja helistas politseile. K. Koldek sõitis ühe maja juurde ja väljus autost ning tal oli endiselt käes kaks pudelit. Tunnistaja pidas süüdistatava kinni. Patrullpolitseinikuna töötanud K.R. andis ütlusi, et läks K. Koldeki juurde koos teise politseiniku Veiko Oskiniga. Süüdistatav oli agressiivne ja hakkas vastu, mistõttu paigaldati talle käerauad. Kuna K. Koldek keeldus indikaatorvahendisse puhumast, toimetasid politseinikud ta haiglasse vereproovi võtmiseks. Süüdistatav ütles politseinikele, et on alkoholijoobes ja sõitis enda autoga.
  16. Süüdistatavale tuleb mõista vangistus. Karistust kergendab siiras kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Teda on varem korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, sealhulgas alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. K. Koldekil on olnud raskusi rahatrahvide tasumisega, mitmed tasumata rahatrahvid on asendatud arestiga ja omakorda üldkasuliku tööga. Rahaline karistus pole põhjendatud. Ajavahemikul 2019 kuni 2021 on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Viru Maakohtu
  17. juuli
  18. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 121 lg 1 järgi. Karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja talle pandi muu hulgas kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Menetletava kuriteo pani K. Koldek toime katseajal. Eelmisedki kuriteod toimusid katseajal. Seega on talle antud korduvalt võimalusi, aga varasemad karistused pole piisavat mõju avaldanud. Süüdistatav on küll asunud tasuma võlgnevusi ja allunud nii psühhiaatrilisele ravile kui ka sõltuvusravile, ent seda vaid range karistuse vältimiseks. K. Koldeki püüete siiruses on põhjust kahelda, sest isegi praeguse kohtumenetluse kestel pani ta toime väärteo, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellega rikkus ta ühtlasi alkoholi tarvitamise keeldu. Sõltuvusravile allus süüdistatav alles pärast väärtegu. Apellatsioon
  19. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, kes taotleb selle tühistamist karistuse osas ja rahalise karistuse mõistmist. K. Koldek leiab, et talle mõistetud karistus on liiga karm. Kuritegu toimus
  20. juulil
  21. Ta manustas retseptiravimit ja kuna see ei aidanud ärevuse vastu, siis hakkas ta 2

(5)viina tarvitama. Mingist hetkest alates ei mäleta süüdistatav enam toimunut ega oska selgitada, miks ta läks purjuspäi autoga poodi. K. Koldek kahetseb tehtut väga. Pärast seda hakkas ta käima anonüümsete alkohoolikute tugigrupis ja talle tehti
  1. märtsil 2024 alkoholivastane süst, mille mõju kestab üks aasta. Süüdistatav soovib olla toeks enda vanematele ja elukaaslasele ning viimase lastele. Ta on motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. Vangla pole raviasutus. Seadusest ei tulene kohustust karistada K. Koldekit vangistusega. Ta on võimeline rahalist karistust täitma. Kuigi süüdistatav on töövõimetu ja talle on määratud hüvitis, käib ta enda võimete piires ehitusel abitööl. Tema elukaaslane ei saa haiguse tõttu töötada. Peres kasvab kaks alaealist last, keda K. Koldek aitab kasvatada. Kui ta peaks minema vanglasse, asetaks see nad raskesse olukorda. Süüdistatav on vahepeal tasunud võlgnevused. Kriminaalmenetluse ajal tuvastati tema isal diabeet, mistõttu viibis viimane pikalt haiglas. Isa vajab kõrvalist abi, mida K. Koldek on talle ka osutanud. Ringkonnakohtu istung
  2. K. Koldek jäi kohtuistungil apellatsiooni juurde. Ta tunnistab enda sõnul alkoholiprobleemi olemasolu ja tegeleb sellega. Muu hulgas laseb ta teha uue alkoholivastase süsti. K. Koldek soovib olla perega, kes vajab teda. Lisaks on tal eakad vanemad. K. Koldek muutus pärast elukaaslasega tutvumist. Kaitsja toetas apellatsiooni, märkides muu hulgas, et K. Koldek saab täita rahalist karistust. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata. Prokuröri väitel ei saavuta rahaline karistus K. Koldeki karistamise eesmärke. Ta on varem toime pannud eriliigilisi kuritegusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes K. Koldeki karistust. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks, on käesolevas otsuses piirdutud üksnes karistamist puudutava osaga. Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud karistust mõistes sellist kaalutlusviga, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse muutmise. Kordamata KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes kõiki maakohtu asjakohaseid ja nõustumisväärseid kaalutlusi, märgib kolleegium vastuseks apellatsioonile ja ringkonnakohtu istungil kõlanule järgmist.
  4. Riigikohus on korduvalt märkinud, et nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud, sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)
  5. Samuti on Riigikohus leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on 3
(5)toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu hulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 27 ja 28 koos viidetega.)
  1. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et K. Koldekile pole võimalik mõista rahalist karistust. See ei vastaks tema süü suurusele ega täidaks karistuse eesmärke. Lisaks on K. Koldekil varem olnud korduvalt raskusi rahatrahvide tasumisega ja talle on seetõttu kohaldatud asenduskaristusi (vt nt II kd, tl 10 ning 13 jj). K. Koldeki karistamise eesmärke saab praegu saavutada vaid vangistusega, mistõttu tuleb talle see KarS § 56 lg 2 ls 1 järgi mõista. Võttes arvesse KarS § 56 lg-st 1 juhindudes K. Koldeki süü suurust ja kaaludes võimalusi, mis paneksid teda enda hoiakuid senisest suurema tõenäosusega muutma ja mõjutaksid teda edaspidi kuritegudest hoiduma, ning arvestades ka õiguskorra kaitsmise huve, nõustub kolleegium maakohtuga 6kuulise vangistuse mõistmises (millele maakohus liitis KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa). Kolleegium möönab, et vaidlustatud otsuses on karistust mõistes arvestatavas osas tuginetud prokuratuuri seisukohtadele. Öeldu ei tingi aga maakohtu otsuse muutmist, sest otsuses on toodud kohtu kaalutlused, mille põhjal valis kohus karistuse liigi ja määra (vt maakohtu otsuse lk 11).
  2. K. Koldek selgitab apellatsioonis juhtunut sellega, et ta võttis ravimit ja kuna see väidetavalt ei toiminud, siis hakkas ta viina tarvitama, mispeale ta ei mäletanud enam edasist. Kolleegium leiab, et see ei osuta väiksemale süüle ega mõjuta hinnangut süü suurusele. K. Koldeki süüd mõjutavad hoopis järgmised vaidlustatud otsuses tuvastatud faktilised asjaolud. Ta tarvitas kanget alkoholi ja otsustas minna linnas autoga päris suures alkoholijoobes olles sõitma ning tal oli see alkoholipudel, millest ta parasjagu jõi, endaga kaasas isegi autoga sõitmise ajal. Lisaks on kõnekas, et K. Koldek hakkas teda kinni pidanud politseinikele vastu ja talle tuli käerauad paigaldada. Seepeale viisid politseinikud ta haiglasse vereproovi võtmiseks. (Vt maakohtu otsuse lk 3.) Apellatsioonis on märgitud, et süüdistatav kahetseb tehtut. Seda kergendavat asjaolu võttis juba maakohus arvesse karistust mõistes (vt maakohtu otsuse lk 8).
  3. Kuigi K. Koldek on viimase aasta jooksul hakanud tegelema alkoholiprobleemiga, on talle siiski tarvis mõista vangistus. Kolleegium leiab, et tema motivatsioon muutuda ja valmidus teha selleks pingutusi (sh tasuda võlgnevusi) väärivad tähelepanu, ent need on kantud ilmselt suuresti soovist mitte kanda vangistust. Samuti võib pidada küsitavaks, kas K. Koldek suudab praegu vabaduses jääda õiguskuulekaks, pidades silmas tema tausta. Ehkki kolleegium ei kahtle K. Koldeki sõnades ringkonnakohtu istungil, et teda kannustas muutuma perekond, pole see praegu kuigi määrav, sest pere väidetav olemasolu ei heidutanud K. Koldekit alkoholijoobes autot juhtimast (
  4. ega
  5. aastal). Teda on varem korduvalt karistatud, sealhulgas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Menetletava kuriteo pani K. Koldek toime katseajal ja ta on ka varem pannud kuritegusid toime katseajal. Viimati tunnistati K. Koldek süüdi Viru Maakohtu
  6. juuli
  7. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 121 lg 1 järgi. Karistus jäeti KarS §-le 74 tuginedes tingimisi täitmisele pööramata ja talle kohaldati käitumiskontrolli ning tal tuli hoiduda muu hulgas alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitamisest hoidumise kohustust rikkus ta aga korduvalt. K. Koldekit ei heidutanud rikkumisest hoidumast isegi see, et parasjagu oli käimas praegune kriminaalmenetlus, sest ta otsustas
  8. märtsil 2024 taas alkoholi tarvitanuna rooli istuda (vt II kd, tl 96). Varem on K. Koldek süüdi tunnistatud näiteks Viru Maakohtu
  9. juuni
  10. a otsusega KarS 183 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning ka siis jäeti 4
(5)talle mõistetud karistus KarS § 74 kohaldades tingimisi täitmisele pööramata ja kohaldati käitumiskontrolli. (Vt II kd, tl 8–20.) Varasemad püüded K. Koldekit muuta on luhtunud ja karistused pole talle mõju avaldanud. (Vt ka maakohtu otsuse lk 8–9.) Kuna riik on andnud talle varem korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses ja ta on seda usaldust järjepanu kuritarvitanud, peab praegu mõistetavas karistuses avalduma lisaks muule see, et õiguskord taunib kuritegude korduvat toimepanemist ja suhtub sellesse rangelt, et kinnistada keelunormi kehtivust (vt ka RKKK 05.03.2003, 3-1-1-26-03, p 5 ja 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 8). Samuti tuleb karmilt suhtuda korduvasse alkoholijoobes auto juhtimisse, kuna purjus autojuhid on liikluses ohtlikud ja kõnealune süütegu on üsna levinud (vt nt https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/liikluskuriteod/, vt ka RKKK 05.03.2003, 3-1-1-26-03, p 5). Kolleegium peab mõistetavaks apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil toodud asjaolusid, et K. Koldekil on temast sõltuv pere ja tema isa vajab haiguse tõttu tema abi, kuid need ei lükka ümber seisukohti, mis tingivad vangistuse. 13. Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.