KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Maido Roots 12. mai 2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-17603 Tsiviilasi I. D. hagi A. D. j

§ 420

lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse 1/6 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (postiaadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on I. D. (edaspidi hageja, laste isa) hagi A. D. ja R. D. (edaspidi kostjad, kostja I ja kostja II, lapsed) vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas laste ema Tartu Maakohtule hagiavalduse laste isa vastu lastele elatisraha väljamõistmiseks 2023 aastal (tsiviilasi nr xxxx). Kohus tegi otsuse, kus hageja pidi maksma elatisraha mõlemale lapsele, kuna antud hetkel lapsed elasid kostja juures. Kostja II elas ja käis koolis xxxx. Kostja II käis juba varasemalt kõik koolivaheajad ja ka nädalavahetused isa juures. Kostja II avaldas soovi isa juurde püsivalt elama minna xxxx. Kostjal II on ka xxxx vanaema (isa ema), kelle juures meeldib tal väga olla. Lapse intensiivse nõudmise peale, võttis laste ema ühendust laste isaga, et kostja II xxxx kolimist arutada. Osapooled leppisid kokku, et kostja I jääb ema juurde ja kostja II läheb isa juurde elama. Nii elabki kostja II lõplikult isa juures ja on täielikult isa hooldada ja kasvatada. Lõplik lapse elama asumine toimus 02.08.2024, kus ema tõi lapse koos asjadega isa juurde. Kostja II on sissekirjutatud isa elukohta ja käib ka uuest õppeaastast

§ 340-1 lg 2 alusel).

Hagiavaldusele vastamata jätmise korral, võib kohus teha tagaseljaotsust

§ 407alusel.

Kostjate esindaja sai kohtunõude kätte 28.03.2025 AET-i kaudu. Kostjad ei ole hagile ega kohtunõudele tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 3401

lg 3 näeb ette kohtu õiguse jätta vastuväited tähelepanuta, kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes. Vastuväidetena tuleb mõista eelkõige hagiavaldust, menetlusosalisel vastust teise menetlusosalise avaldusele, taotlusele või kaebusele. Kostjad ei ole kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks kostjate vastuse puuduseid (s.o esitada kohtule allkirjastatud ja selge vastus), mistõttu on kohus kohustatud jätma kostjate vastus tähelepanuta. Kohus jätab

§ 340¹ lg 3 alusel kostjate kohtule esitatud vastus tähelepanuta.

Kohus loeb, et kostjad ei ole hagile vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus tuvastas, et Tartu Maakohus lõpetas 01.02.2024 määrusega menetluse tsiviilasjas xxxx, A. D. ja R. D. hagis I. D. vastu elatise väljamõistmiseks ning kinnitas A. D., R. D. ja I. D. vahel

1. jaanuaril
2. a sõlmitud kompromisse alljärgnevas: I. D. (kostja) tasub elatist igakuuliselt A. D.le 175 eurot alates hagi esitamisest s.o
3. oktoobrist
4. a kuni A. D. täisealiseks 3/6 saamiseni. Kostja tasub elatist igakuuliselt R. D.le 175 eurot alates hagi esitamisest s.o
5. oktoobrist
6. a kuni R. D. täisealiseks saamiseni. Kohtumäärus jõustus 21.02.2024 (dtl. 15). Laste isa (hageja) soovib elatisraha nõude kustutamist, kuna üks lastest (kostja II) elab nüüd püsivalt tema juures. Seega tugineb hageja asjaolule, et pärast esialgse elatisraha väljamõistmist on toimunud oluline muutus asjaoludes.

§ 497

järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus on varem määranud tsiviilasjas nr xxxx 01.02.2024 kinnitatud kompromissiga, et hageja (laste isa) peab maksma elatist mõlemale lapsele, kes elasid laste ema juures. Hagi kohaselt on nüüd olukord muutunud – kostja II elab alates 02.08.2024 püsivalt isa juures, käib xxxx koolis ja on sinna ka sisse kirjutatud. Kostja I elab jätkuvalt ema juures. Hagiavalduse kohaselt asus kostja II lõplikult isa juurde elama 02.08.2024, kostja II on sissekirjutatud isa elukohta, kostja II käib xxxx ning lapse elama asumine isa juurde toimus vanemate kokkuleppel. Laste ema vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus ei ole

§ 436

lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus tuvastas lisaks, et rahvastikuregistri andmetel oli kostja II elukohaks ajavahemikul 13.10.2023 – 20.08.2024 xxxx (s.o lapse ema elukoht) ning kostja II uueks elukohaks alates 21.08.2024 on xxxx (s.o lapse isa elukoht). Kohus leiab, et antud juhul on olukord võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud, kuna kostja II on asunud elama isa juurde. Seega on põhjendatud elatise nõude muutmine uute asjaolude tõttu. Kohus nõustub sellega, et kui laps elab püsivalt isa juures, siis on alust taotleda elatise maksmise lõpetamist selle lapse osas PKS § 100 lg 2 alusel. Kohus leiab, et kuna kostja II elab nüüd püsivalt isa juures, siis vastavalt PKS § 100 lg 2 ei ole lapse isal kohustust maksta kostja II eest elatist, sest lapse isa täidab oma ülalpidamiskohustust otseselt last kasvatades ja tema eest hoolitsedes. Kuna kostja II elab isa juures, täidab isa oma ülalpidamiskohustust otseselt, mitte elatise maksmise teel. Seega on põhjendatud kostja II osas elatise maksmise kohustuse lõpetamine.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus rahuldab hagi kostja II vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja lõpetab Tartu 4/6 Maakohtu 01.02.

1. a kohtumäärusega (kompromissmäärus) tsiviilasjas nr xxxx hagejalt väljamõistetud elatise kohustuse maksmine kostja II ülalpidamiseks alates hagi esitamise ajast, s.o alates 20.11.
2. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kohtu poole, taotledes laste elatisraha nõude tühistamist, kuivõrd üks lastest elab alaliselt hageja juures. Kohus leiab, et sisuliselt palub hageja tasaarvestada enda elatisraha maksmise kohustust kostja I suhtes kostja II ema ülalpidamiskohustusega. Kohus selgitab, et võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 197 lg 1 sätestab tasaarvestuse mõiste, kuid elatise puhul on tasaarvestuse lubamatus tingitud elatise olemusest, mis on mõeldud lapse igapäevaste vajaduste katmiseks. Elatise nõue on seotud lapse huvidega ja seetõttu on seadusandja piiranud tasaarvestuse võimalusi. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Seega ei ole tasaarvestus ülalpidamise nõuete osas lubatud. Laste isa ei saa tasaarvestada oma kohustust maksta elatist kostjale I laste ema võimaliku kohustusega maksta elatist kostjale II. Kostja I osas jääb lapse isa elatise maksmise kohustus kehtima, kuna laps elab jätkuvalt ema juures. PKS § 100 lg 2 kohaselt peab vanem, kes ei ela lapsega koos, täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. Hageja peab jätkama kostja I ülalpidamist vastavalt kohtulahendile (tsiviilasi nr xxxx), kuna laps elab ema juures ja isa ei osale otseselt tema igapäevases kasvatamises. Kohus jätab hagi kostja I vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes rahuldamata. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus selgitab hagejale, et PKS § 100 lg 3 lubab vanematel omavahelisel kokkuleppel täpsustada ülalpidamise kohustuse täitmist. Seega võiks laste isa proovida saavutada ema nõusoleku elatise maksmise lõpetamiseks ema juures elava lapse eest. Samal ajal on laste isal õigus nõuda emalt elatist kostja II eest. Vanemad võivad leppida kokku ka selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13). Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise määramise või muutmise nõudega juhul, kui on oluliselt muutunud elatise suurust või maksmise kestust mõjutavad asjaolud või kui hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast eelneva asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1).

Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5/6 Hagihind Hagihind elatise maksmise kohustusest vabastamise asjas arvutatakse

§ 129lg 2 alusel.

Kuna tegemist on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidlusega, on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hageja nõue vabastada elatise maksmise kohustusest kahe lapse suhtes, kusjuures igale lapsele tuleb maksta 175 eurot kuus. Seega on kokku makstav summa 175 eurot * 2 last = 350 eurot kuus. Hagihind on seega 3150 eurot (175 eurot/kuus*2 last * 9 kuud) Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus selgitab, et kohus saab menetluskulud jätta kostja kanda

§ 164lg 3 järgi, kui kostja on põhjustanud menetluse.

Menetluse põhjustamine peab olema seotud sellega, et kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Peab esinema põhjuslik seos kostja poolt täieliku teabe mitteandmise ja menetluse algatamise vahel. See tähendab, et hageja pidi kohtusse pöörduma just seetõttu, et kostja ei avaldanud oma tegelikku varalist seisu. Kuna käesolevas asjas on hageja ise algatanud menetluse elatise maksmise kohustusest vabastamiseks ning puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja menetluse algatamise vahel, ei ole antud juhul alust jätta menetluskulusid kostjate kanda

§ 164lg 3 alusel.

Kuna kohus ei tuvastanud, et kostja on põhjustanud menetluse

§ 164

lg 3 mõttes, siis jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda

§ 164lg 1 alusel.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalallkiri) Maido Roots kohtunik 6/6