Obsah (4)

§ 168§ 431§ 428§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-5119 Tsiviilasi OÜ Gospa hagi NASYS OÜ vastu le

§ 168lg 2 alusel.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

1. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. OÜ Gospa esitas
3. aprillil 2025 Pärnu Maakohtusse hagi NASYS OÜ vastu, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingu rikkumisest tuleneva põhivõla 1500 eurot, viivise 185,90 eurot, sissenõudekulude 40 eurot, kahjuhüvitise 285 eurot ning edasise viivise seadusjärgses määras alates
4. aprillist 2025 kuid mitte suuremas ulatuses kui 1500 eurot kokku. Hageja palub kostja kanda jätta ka hagi koostamiseni hagejale tekkinud menetluskulud 710 eurot. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel
5. märtsil 2024 sõlmitud toitlustusteenuse osutamise lepingust. Kostjale esitati lepingu alusel
6. aprillil 2024 koostatud arve nr 43661 summas Tsiviilasi nr 2-25-5119 1725,50 eurot, maksetähtajaga 7 päeva, s.o
7. aprill
8. Arve muutus sissenõutavaks alates
9. aprillist
10. Kostja tasus
11. augustil 2024 nimetatud arve katteks 225,50 eurot, kostja võlgnevuse jääk hagi esitamise ajal on 1500 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras, õigusabi kasutamise eest kahjuhüvitis 285 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.
12. aprillil 2025 kohtumäärusega kohus võttis hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastuse.
13. Kostja
14. aprillil 2025 vastuses teatas kohtule, et võlg on tasutud summas 2010,90 eurot (põhivõlgnevus 1500 eurot, viiviste summas 185,90 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja kahjuhüvitis 285 eurot). Samal päeval kinnitas hageja e-kirjas kohtule, et kostja on tasunud võlga summas 2010,90 eurot. Hageja leidis, et kostja on kohustatud tasuma veel lõplikud viivised seisuga
15. aprill 2025 summas 2,41 eurot, riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
16. Kohus
17. aprilli 2025 kirjas selgitas pooltele võimalust sõlmida kompromiss, samuti seda, et viivise 2,41 eurot tasumisel tekib olukord, kus hageja võib hagist loobuda ning mõlemal juhul on hagejal õigus riigilt tagasi taotleda pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Samal päeval teatas hageja, et kostja on tasunud lõplikud viivised, poole riigilõivust ja õigusabikulud, kokku 537,41 eurot. Hagist loobumise avaldust hageja ei esitanud.
19. aprillil 2025 kohus andis hagejale tähtaja hagist loobumiseks kuni
20. aprillini
21. Hageja lepinguline esindaja sai kohtu kirja e-toimikust kätte 28.aprillil 2025, kuid ei reageerinud sellele. Kohus edastas kohtunõude ka hageja seaduslikule esindajale ja andis täiendava tähtaja
22. maini 2025 teatada, kas hageja soovib menetluse jätkumist või esitada samaks tähtpäevaks avalduse hagist loobumiseks. Hageja ei ole hagist loobumise või hagi tagasivõtmise avaldust esitanud, ei ole ka menetluse jätkamiseks soovi avaldanud ega jätkamise vajalikkust põhjendanud.
23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 sätestab muuhulgas, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist või pooled sõlmivad kompromissi ja kohus kinnitab selle. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et kohus lõpetab menetluse muul seaduses sätestatud alusel.

§ 431lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

6. Eeltoodu alusel kohus leiab, et olukorras, kus kostja on tasunud hagejale kogu nõude ja hüvitanud ka menetluskulud seadusega ettenähtud ulatuses (lepingulise esindaja kulud ja pool riigilõivust), hageja on nõude rahuldamist ja menetluskulude tasumist kinnitanud, kuid ei ole hagist loobumise ega hagi tagasivõtmise avaldust esitanud, saab kohus kas jätta hagi rahuldamata või menetluse lõpetada, kuna asja edasiseks menetlemiseks alust enam ei ole. Kohus leiab, et selles olukorras ei ole põhjendatud teha täiendavaid kulutusi asja sisuliseks lahendamiseks menetlust jätkata (mida hagi rahuldamata jätmine eeldab). Kohus peab võimalikuks lõpetada tsiviilasjas menetluse

§ 428

lg 2 alusel põhjusel, et hageja nõue on täidetud ja hagi esitamisega taotletud eesmärk saavutatud. Menetluskulude jaotus 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna hageja ei ole hagist loobunud ega hagi tagasi võtnud ning asjas ei ole kinnitatud ka kompromissi, siis ühtegi

§ 168lg 3-5 loetletud alust asjas ei esine.

Seega

§ 168lg 2 alusel jäävad käesolevas asjas menetluskulud hageja kanda.

Faktiliselt on kostja

§ 168lg 4 sätestatud alustel hagejale menetluskulud hüvitanud.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2