← Eesti

2-25-109501/4

Obsah (8)§ 433§ 178§ 430§ 486§ 428§ 206§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-25-109501 Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2025, Pärnu Tsiviilasi AS-i SEB Pank hagi R. T. vastu võlgnevuse 822,94 euro väl

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. AS SEB Pank (hageja) esitas 26.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. T.-lt (kostjalt) 822,94 euro saamiseks. Asjaolude kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud hagejaga 27.12.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust 2019025921 väikelaenu saamiseks. Kohus tegi 28.03.2025 kostjale makseettepaneku, mis on kostjale kätte toimetatud samal päeval. Pooled esitasid 23.05.2025 kohtule kompromissilepingu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 26.05.2025 ning nõue anti tsiviilkohtumenetluse (

) § 486 lg 1 p 3 alusel üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Kohus tegi 26.05.2025 hagejale kohtunõude asjaolude esitamiseks, mille hageja 02.06.2025 kohaselt täitis. Hageja on kostja krediidivõimelisust enne temaga tarbijakrediidilepingu sõlmimist nõuetekohaselt analüüsinud, samuti ei ületa tarbijakrediidilepingu krediidikulukuse määr 17,8% aastas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud piirmäära, milline oli lepingu sõlmimise ajal 58,11% aastas.
  2. Hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa (919,28 eurot), sh hüvitatavate menetluskulude suuruse (85 eurot), kogusumma osamaksetena (minimaalselt 50 eurot kuus) tasumise tähtaja (iga kuu viimaseks päevaks), samuti lisanduva viivise 12% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt (19.05.2025 seisuga 643,46 eurot) iga viivitatud päeva eest. Pooled leppisid ka kokku kohesele sundtäitmisele allumise. Lisaks esitasid pooled kohtule taotluse aegumistähtaja pikendamiseks kümne aastani ning hageja oma viimases dokumendis taotluse kostja pangakonto kinniseks kuulutamiseks. 4.

§ 486

lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kohus leiab pärast täiendavate asjaoludega tutuvumist, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, 2

(3)Tsiviilasi nr 2-25-109501 mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita.
  1. Kuna pooled ei ole kohustuste täitmise korda määranud, kohus selgitab, et tulenevalt VÕS § 415 lgst 2 loetakse võlgnevuse osamaksete tasumisel täidetuks esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulutused 85 eurot (menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 65 eurot), seejäral võlgnetava põhisumma katteks (19.05.2025 seisuga 643,43 eurot), seejärel sissenõutavaks muutunud intress 50,68 eurot ning seejärel sissenõutavaks muutunud viivise 140,17 eurot ja lisanduva viivise katteks.
  2. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.

  1. Pooled on kokkuleppe punktis 6 esitanud kohtule taotluse aegumistähtaja pikendamiseks kümne aastani. Kohus jätab poolte taotluse rahuldamata. Poolte viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 4 sätestatud tulevikus sissenõutavaks muutuvad korduvad kohustused käesolevale kompromissi kinnitavale kohtumäärusele ei rakendu. Pooled on kokku leppinud, et kostja võlgneb hagejale 919,28 eurot (s.o sissenõutavaks muutunud summa) ning on selle summa ajatanud. Pooled on kokku leppinud ka selle, et juhul kui kostja jätab osamakse tasumata või tasub selle väiksemas ulatuses (vähem kui 50 eurot kuus), on tasumata võlgnevus koheselt täitedokumendina sissenõutav. Käesolevale kohtumäärusele kohaldub TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud kümne aastane aegumistähtaeg mida ei pea eraldi pikendama.
  2. Hageja palub 02.06.2025 menetlusdokumendis kuulutada arvelduskonto väljavõte kinniseks. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et hageja taotlus ei kohaldu kostja suhtes, kellel on õigus enda konto väljavõttega tutvuda ka hageja juures. Menetlusväline isik saab kohtutoimikuga tutvuda kas poolte nõusolekul või kohtu loal õigustatud huvi olemasolu korral. Hageja viited riigikohtu lahenditele käesolevas asjas ei kohaldu, kuna käesolevas tsiviilasjas on menetlusosaliseks konto omanik ning muid isikuid asjas ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.