Obsah (7)

§ 424§ 68§ 73§ 69§ 75§ 50§ 65

1-25-1208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2025. a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-1208 (kohtueelses menetluses 24231554451) Kohtukoo

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina Süüdistatav VITALII SAVKO, isikukood: 39207140128, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, haridus: xxx; elukoht: xxx, xxx; üks kehtiv kriminaalkaristus (

§ 424

lg 1 järgi); tõkend: elukohast lahkumise keeld (oli kahtlustatavana kinni peetud 02-03.11.2024, s.o 2 päeva) Kaitsja Dmitri Škojar (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada VITALII SAVKO

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. 2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Vitalii Savko kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02-03.11.2024, s.o kaks päeva ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva. 3.

§ 73

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust (vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva) Harju Maakohtu 14.11.2023 otsusega nr 1-23-6652 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 3 kuud ja 8 päeva võrra, mõistes Vitalii Savkole liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva, see on 546 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 546 tundi üldkasulikku tööd.

1. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 7 kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast.
2. Võttes aluseks

§ 69

lg 4 on Vitalii Savko kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1-25-1208 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Vitalii Savkole kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. 8. Vitalii Savko suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 9.

§ 424

lg 4 p 2 ja

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võtta Vitalii Savkolt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. LS § 127 alusel on Vitalii Savko kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

1. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Vitalii Savkolt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot.
2. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Vitalii Savkol tasuda menetluskulud kokku 1329 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 110,75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU 2/4 1-25-1208 Vitalii Savko’t süüdistatakse selles, et tema, olles 14.11.2023 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti, s.t tahtlikult ja korduvalt 02.11.2024 kl 17.30 paiku Harjumaal, Tallinnas Mustakivi tee ja Narva mnt ristmikul mootorsõidukit Opel Zafira (reg nr xxx), olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,91 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus). Seeläbi rikkus süüdistatav LS § 69 lg-s 1 sätestatut ja pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

§ 424

lg 2 näeb ette, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hendrik Rätsep, süüdistatav Vitalii Savko ja tema kaitsja Dmitri Školjar sõlmisid kokkuleppe järgnevas: Tunnistada Vitalii Savko

§ 424

lg 2 järgi süüdi ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva (02.-03.11.2024) karistusaja hulka ning lugeda ära kantavaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada antud karistust Harju Maakohtu 14.11.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuu ja 8 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada süüdistatavale mõistetud karistus, s.o 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva vangistust 546 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 7 kuud.

§ 69

lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on süüdistatav kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.  

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Kr

MS § 173 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kulud mh menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et menetluskulu on mh süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.t 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3/4 1-25-1208 Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Vitalii Savko kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4/4