1-24-6496 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2025, Tallinn, kirjalikus menetluses Kohtuasja number Vaidlustatud kohtulahend 1-24-6496

§ 424lg 2 järgi Pärnu Maakohtu 3.

jaanuari 2025 otsus, üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatava valitud kaitsja, jurist Jaanus Krevald Ringkonnaprokurör Merike Lugna Kohtukoosseis Kohtuasi Süüdistatav Kaitsja Kristo Kiviaru, isikukood: 37602025240; elukoht: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; XXX; kaks kehtivat kriminaalkaristust. Jurist Jaanus Krevald, lepingu alusel RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu
2. jaanuari 2025 otsus muutmata ja Kristo Kiviaru kaitsja Jaanus Krevaldi apellatsioon rahuldamata.
3. Apellatsioonimenetluses Kristo menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Kiviarule õigusabi osutamisega tekkinud EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Pärnu Maakohtu 3.01.2025 otsusega üldmenetluses mõisteti K. Kiviaru süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistati 2 aasta vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 1

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti K.

Kiviarult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.

§ 83lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendina K.

Kiviarule kuuluv mootorsõiduk Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas. K. Kiviarult mõisteti välja menetluskulu kokku 1460,76 eurot, mis määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, kohustusega tasuda igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks 121,73 eurot. 2. K. Kiviaru anti kohtu alla ja mõisteti süüdi

§ 424

lg 2 järgi mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis järgmises süüdistuses. K. Kiviaru, keda on karistatud Pärnu Maakohtu 20.10.2023 otsusega

§ 424

lg 2 järgi, juhtis 08.06.2024 kella 12.15 paiku Rapla maakonnas, Kohila vallas, Kohila alevis, Vaida-Urge tee

1. km-l mootorsõidukit Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 1,12 mg/l. Samuti juhtis K. Kiviaru 09.11.2024 kella 11.14 paiku, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, Rapla maakonnas, Rapla vallas, Juuru-Järlepa tee 16.km-l mootorsõidukit Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,79 mg/l. K. Kiviaru rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem.
2. Maakohtu hinnangul leidsid K. Kiviarule

§ 424lg 2 järgi süüks arvatud mõlemad teod kahtlusteta tõendamist.

Kohus ei nõustunud kaitsjaga, et 9.11.2024 teo võis K. Kiviaru panna toime ettevaatamatusega, sest arvas sõitma minnes, et tal ei ole kriminaalset joovet. Kohus leidis, et K. Kiviaru pani tuvastatud asjaoludest nähtuvalt teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus põhjendas, miks ei saa nõustuda kaitsjaga, et K. Kiviaru vangistus tuleks täitmisele pöörata vaid osaliselt ning karistuse eesmärgi saavutamiseks piisaks alkoholisõltuvuse ravist ja kontrollnõuetest. Maakohus selgitas

§-s 74 toodud aluste puudumist, viidates muu hulgas, et K. Kiviaru pani teod toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal ning viitas

§ 69

lg-s 7 ja

§ 65

lg-s 2 sätestatule.

§ 83

lg 1 alusel mootorsõiduki Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX konfiskeerimist pidas maakohus põhjendatuks vajalikuks ja proportsionaalseks, et võtta tarvitusele kõik abinõud, välistamaks uute samaliigiliste kuritegude toimepanemine K. Kiviaru poolt. APELLATSIOON 2

§ 424toimepanemine ettevaatamatusest ei ole kriminaliseeritud.

Lisaks on tõusetunud põhjendatud kahtlus, kas isik teadis oma joobeseisundist ning ka seetõttu tulnuks in dubio pro reo printsiibist lähtudes tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. K. Kiviaru pidas 9.11.2024 rooli istudes võimalikuks, et tal esinevad jääknähud, millega ta ka arvestas. Seega on ilmne, et tema tahtlus oli suunatud väärteo toimepanemisele, kuid tal puudus tahtlus panna toime kriminaalkuritegu. Seega kohaldas maakohus selles episoodis süüdimõistva otsuse tegemisega ebaõigesti materiaalõigust.

1. Maakohtu otsus K. Kiviarule mõistetud karistuse osas tuleb tühistada, sest see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. K. Kiviaru on alkoholisõltuvuse käes kannatav inimene, keda ei tule karistada vangistusega, vaid tuleb ravida. K. Kiviarule oleks mõistlik mõista näiteks 2-3 kuud vangistust ja ülejäänud karistus tuleks jätta tingimisi kohaldamata, kui K. Kiviaru osaleb sotsiaalprogrammides ja kohustub igakuiselt andma vereanalüüsi teste kriminaalhooldajale. K. Kiviaru karistamine ja mõjutamine õiguskuulekale teele asumiseks on võimalik rangete tingimustega ja kohustuste määramisega, mitte vangistusega.
2. Esimese suurema sammu kainuse poole on K. Kiviraru teinud, kui pöördus
3. aasta novembris, peale järjekordset joomasööstu Kordamed AS-i ja sai süsti. Maakohus ei arvestanud, et K. Kiviarule tehti tõhusa aine esperaliga blokeeriv süst, mis garanteerib vähemalt aastaks, et ta ei saa tarvitada alkoholi. Selle aja jooksul tuleks tal osaleda määratud programmides, et oma sõltuvushaigusega tegeleda. Praegu ongi K. Kiviaru puhul välistatud, et ta paneks vabaduses viibides toime

§ 424

, sest ta teab, et kui etanool verre satub, võib surm olla ilma arstiabita silmapilkne.

1. Maakohus luges kergendavaks asjaoluks, et K. Kiviaru on oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud ja end etteheidetvates tegudes süüdi tunnistanud ning astunud samme raskekujulise alkoholisõltuvusega tegelemiseks. K. Kiviaru maksab igakuiselt vastavalt tsiviilasjas tehtud otsusele poja kasvatamiseks lapse emale sularahas elatisraha, mille maakohus luges selle kergendavaks asjaoluks ja millega apellant nõustub. Need kergendavad asjaolud oleksid pidanud kaasa tooma mõistetud vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmise.
2. Maakohus konfiskeeris seoses 9.11.2024 episoodiga mootorsõiduki Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX kui kuriteo toimepanemise vahendi. Sõiduki võõrandamine ei ole vajalik, sest K. Kiviarule tehti Kordamed OÜ-s esperal süst, mis on tal veres kuni üks aasta ning enne aasta täitumist tehakse uus süst. Seega on välistatud igasugune alkoholi tarvitamine, sest 3

§ 424tegu.

Kuivõrd vereproovi joobe kohta ei tehtud, tuleks tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE

1. Maakohus ei ole 9.11.2024 episoodis materiaalõigust valesti kohaldanud. Maakohtuga saab nõustuda, et joobeseisundis olek ei eelda, et isik peaks olema teadlik organismis olevast alkoholikogusest liiklusseaduse tähenduses. K. Kiviaru jõi eelmisel õhtul kokku vähemalt 3 liitrit õlut ja sai igal juhul aru, et hommikul sõitma asudes võib tal esineda alkoholijoove. Sellest hoolimata tarvitas ta hommikul alkoholi lisaks. Seejuures ei oma tähtsust, kas ta jõi hommikul pool, kolmveerand või terve purgi õlut. Abipolitseinik X ütlustest nähtuvalt tunnistas K. Kiviaru, et tarvitas hommikul alkoholi ja sõidukist tuli alkoholi lõhna.
2. Maakohus arvestas, et varasemad K. Kiviarule mõistetud karistused ei täitnud preventiivset eesmärki ega hoidnud teda samaliigiliste kuritegude toimepanemisest. Kohtupraktikaga on kooskõlas, et kahe kuriteo toimepanemise eest mõistetakse karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus viitas õigesti ka

§ 69

lg-s 7 ja

§ 65

lg-s 2 sätestatule, mis ei võimalda jätta vangistust osaliselt täitmisele pööramata.

1. Maakohus konfiskeeris põhjendatult kuriteo toimepanemise vahendina sõiduki, mida on K. Kiviaru korduvalt alkoholijoobes juhtinud nii käesolevas asjas menetletavates tegudes kui ka
2. aastal. Seega on kohane ja proportsionaalne sõiduki konfiskeerimine uute samaliigiliste kuritegude toimepanemise vältimiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja prokuröri ning kaitsja kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.
4. Kaitsja arvates mõistis maakohus K. Kiviaru 9.11.2024 teos põhjendamatult süüdi

§ 424lg 2 järgi. Apellatsioonis väidetakse, et K. Kiviaru jõi 9.11.2024 hommikul enne sõitma 4

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises süüdi (Ko

To, tl 12). Samuti tunnistas K. Kiviaru end süüdi 27.12.2024 kohtuistungil mõlemas etteheidetavas kuriteos. Süüdistav nentis seejuures, et eeldas 9.11.2024, et ei ole joovet, aga selgus et oli. Kaitsja avaldas seejärel arvamust, et K. Kiviarule esitatud süüdistus on mõlemas teos põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning kohtumenetluses ei vaielda selle üle, kas teod on toime pandud (KoTo, tl 56 pöördel). Kohtulikul uurimisel ei esitanudki kaitsja ega süüdistatav 9.11.2024 teo asjaolusid kinnitavate tõendite, sh abipolitseinik X ütluste, 9.11.2020 kell 11.20-11.24 K. Kiviarul tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joobe ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohta, mingeid omapoolseid avaldusi ega vastuväiteid (KoTo, tl 56 pöördel ja viidatud tõendid tl-d 31-36).

1. Kolleegium viitab täiendavalt sellelegi, et kaitsja ei esitanud ka ristküsitlusel süüdistatavale ühtegi küsimust, millist alkoholi ja kui suures koguses tarvitas süüdistatav 9.11.2024 eelneval õhtul. Samuti ei küsitlenud kaitsja süüdistatavat selle kohta, mitu tundi ta öösel magas või millist alkoholi, kui suures koguses ja mis kella ajal ta 9.11.2024 enne sõiduki juhtima asumist tarvitas (KoTo, tl 59 – 59 pöördel). Teisesküsitlusel prokurörile vastates avaldas süüdistatav, et läks 9.11.2024 sõpra koju viima, arvates, et on kaineks saanud. Alkoholi tarvitas viimati eelmisel õhtul palju, täpselt ei lugenud, aga ilmselt 10 purki Saku Originaali. Prokuröri täpsustavale küsimusele vastates tunnistas süüdistatav, et jõi 9.11.2024 hommikul enne sõitma asumist lisaks pooliku purgi eelmisest õhtust alles jäänud Saku Originaali (KoTo, tl 60). Kohtuvaidlustes märkis kaitsja kohtukõne lõpuosas täiendavalt, et on võimalik, et K. Kiviaru pani 9.11.2024 teo toime ettevaatamatusest, sest võis lahtunud õlle põhja juues uskuda, et ei ole kriminaalses joobes, vaid on jääknähtudes (KoTo, tl 61 – 61 pöördel).
2. Kolleegium selgitab, et KrMS §-s 14 sätestatud võistleva menetluse põhimõtte kohaselt peavad kohtumenetluse pooled esitama kohtule tõendeid esitatud väidete kinnitamiseks. Praeguses asjas olid kaitsjale ja süüdistatavale 9.11.2024 teo faktilised asjaolud ja selle kohta kogutud tõendid teada kohtueelse menetluse lõpuleviimisest. Kaitsja ega süüdistatav ei ole süüdistuse tõendeid kummutavaid ega kaitseversiooni kinnitavaid tõendeid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, esimese astme kohtus ega apellatsioonimenetluses esitanud. Seega sai maakohus KrMS § 15 lg-st 1 tulenevalt 9.11.2024 teole hinnangut andes tugineda vaid tõenditele, mida esitati, avaldati ja protokolliti kohtulikul uurimisel. Ringkonnakohtu lahend võib KrMS § 15 lg-s 2 sätestatu kohaselt tugineda samuti vaid neile tõenditele, mis on 5

§ 424järgi süüdi tunnistada.

Apellandi arvates pidas K. Kiviaru rooli istudes võimalikuks, et tal esinevad jääknähud, seega oli tema tahtlus suunatud väärteo toimepanemisele, kuid tal puudus tahtlus toime panna kriminaalkuritegu. Apellant rõhutab, et kriminaalne joove on alates 0,75 mg/l, aga süüdistataval oli alkomeetri näit vaid veidi üle selle piiri. Kolleegium apellandi arvamust ei jaga. Maakohtus leidis kahtlusteta tõendamist, et K. Kiviarul tuvastati liiklusseaduse tähenduses alkoholijoove, st tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,79 mg/l ehk rohkem kui 0,75 mg/l. Kuivõrd K. Kiviarul tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi rohkem kui 0,75 mg/l, loeti ta LS § 69 lg-st 2 tulenevalt õigustatult joobes olevaks. Kõnealusel juhul piisabki K. Kiviaru joobeseisundi tuvastamiseks vaid väljahingatava õhu alkoholisisalduse määramisest ning eraldi ei ole vaja tõendada muutusi juhi terviseseisundis, sest neid eeldatakse. 22. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et praeguses asjas on tõusetunud põhjendatud kahtlus, kas isik teadis oma joobeseisundist ja seetõttu pidanuks maakohus in dubio pro reo printsiibist lähtudes tõlgendama kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Maakohus ei eksinud KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtete vastu. Otsuse põhjendustest ilmneb veenvalt ja jälgitavalt, miks kohus jõudis tõendikogumi põhjal järeldusele, et süüdistatav juhtis ka 9.11.2024 mootorsõidukit alkoholijoobes. Maakohus leidis põhjendatult, et tarvitades alkoholi rohkelt nii õhtul kui lisaks ka hommikul, pidas K. Kiviaru võimalikuks, 6

§ 424

lg 2 järgi ning tagajärjetuks jääb kaitsja taotlus käsitada 9.11.2024 tegu väärteona. 23. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta K. Kiviaru kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja K. Kiviarule on mõistetud karistus kooskõlas

§-s 56 sätestatu ja kehtiva kohtupraktikaga. Maakohtu põhjendused on jälgitavad ning põhinevad kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. See, et kaitsja arvates võiks K. Kiviaru kui alkoholisõltuvuse käes kannatatavale inimesele mõista reaalse vangistuse asemel tingimisi vangistuse, kohustades teda osalema sotsiaalprogrammides ja andma vereanalüüse ei tähenda, et maakohus on karistuse mõistmisel eksinud. 24. Kuriteo asjaolusid arvestades hindas maakohus K. Kiviaru teosüü keskmiseks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistust kergendavaks asjaoluks luges

§ 57lg 1 p 3 tähenduses K.

Kiviaru väljendatud kahetsuse. Positiivse asjaoluna arvestas kohus, et süüdistatav asus 2024. aasta novembris alkoholisõltuvusega tegelema. Neil asjaoludel mõistis maakohus põhjendatult K. Kiviarule

§ 424

lg 2 järgi kahe kuriteo toimepanemise eest karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o kaks aastat vangistust.

1. Eksitav on apellandi väide, et maakohus luges K. Kiviaru karistust kergendavaks asjaoluks mõlemas etteheidetavas kuriteos süüditunnistamise. Sellist asjaolu maakohus ei arvestanud. Kohtuvaidlustes ja apellatsioonis väidetu kohaselt ei ole K. Kiviaru 9.11.2024 kuritegu toime pannud ega tunnista end ühes etteheidetavas teos süüdi. Eksitav on seegi apellandi väide, et maakohus luges karistust kergendavaks asjaolu, et K. Kiviaru on kohustatud kohtuotsuse alusel oma alaealisele lapsele elatist maksma. Tegelikult tõdes maakohus otsuses, et elatise maksmine ei ole karistust mõjutav asjaolu, sest ka kinnipidamisasutuses on ülalpidamiskohustuse täitmiseks võimalik töötada. Korrektne pole apellandi etteheide, et maakohus jättis karistuse mõistmisel arvestamata, et süüdistatav pöördus
2. aasta novembri lõpus, peale järjekordset joomasööstu, Kordamed AS-i, kus talle tehti aine esperaliga blokeeriv süst. Kõnealust asjaolu on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud.
3. Kolleegium peab paljasõnaliseks apellatsioonis esitatud tõendamata väidet, et alkoholi blokeeriv süst välistab täielikult (aasta jooksul) K. Kiviaru poolt uute kuritegude toimepanemise, sest alkoholi tarvitamisel võib saabuda ilma arstiabita surm silmapilkselt. Maakohtus uuritud Kordamed AS-i 2.12.2024 tõendi kohaselt teostati K. Kiviarule detoksikatsiooniravi, alustati alkoholivastast ravi Esperaliga suu kaudu 5 päeva ning seejärel tehti alkoholi blokeeriv depoopreparaadi süst. Viidatud tõendist ilmnevalt on K. Kiviarule keelatud ühe aasta jooksul kõik alkohoolsed joogid ja alkoholi sisaldavad ravimid, kuid puuduvad viited kaitsja väidetud tagajärgedele (KoTo, tl 52). Kolleegiumi hinnangul puudub maakohtu tuvastatud asjaolusid ja K. Kiviaru senist käitumist silmas pidades kindlus selleski, et süüdistatav on valmis alkoholismi ravi pärast aasta möödumist jätkama.
4. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus karistas K. Kiviaru põhjendamatult reaalse vangistusega ning süüdistava mõjutamiseks täidaks eesmärgi vangistus, millest 2-3 kuud võiks kanda reaalselt, kuid ülejäänud tuleks jätta tingimisi kohaldamata koos katseajaks määratud kontrollnõuetega, sh kohustustega esitada vereanalüüsi tulemusi, osaleda vastavates 7

§ 424

lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Pärnu Maakohtu 20.10.2023 otsusega karistati teda

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 10 kuud ning lisaks käitumiskontrolli nõuetele kohustati K. Kiviaru osalema sotsiaalprogrammides ja mitte tarvitama alkoholi. Samuti kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Seega on K. Kiviaru samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Seejuures on K. Kiviaru suhtes kohaldatud mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi täielikult vabastamist kui ka mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kohustades teda osalema sotsiaalprogrammides ja mitte tarvitama alkoholi. Paraku ei ole eelnevalt mõistetud karistused, sh põhikaristuse individualiseerimise viisid, mõjutanud K. Kiviaru edaspidi õiguskuulekalt käituma. 29. Seega asus maakohus õigustatult seisukohale, et puuduvad alused kohaldada K. Kiviaru suhtes

§-s 74 sätestatut. Karistusest osaline vabastamine ei omaks süüdistatava suhtes kasvatavat mõju ega täidaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Praeguses asjas ei esine ka selliseid kuritegu ega süüdistatava isikut iseloomustavaid erandlikke asjaolusid, mis muudaks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. See, et K. Kiviaru pöördus alkoholisõltuvuse ravimiseks meditsiiniasutusse, peab üleval oma alaealist last ja tasub pangalaenu, ei ole alus

§-s 74 sätestatu kohaldamiseks. Ka kinnipidamisasutuses on tagatud võimalused töötamiseks ja sõltuvusraviks. Apellatsioonis on jäetud tähelepanuta seegi, et K. Kiviaru pani uued kuriteod toime viimase kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Maakohus leidis õigesti, et

§ 69

lg-st 7 tulenevalt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69

lg-s 6 sätestatud vahekorras ja mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg-s 2 sätestatule.

Seega jääb kaitsja taotlus K. Kiviarule mõistetud karistuse muutmiseks rahuldamata. 30. Apellant vaidlustab süüdistatavale kuuluva mootorsõiduki Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX konfiskeerimist põhjendusega, et puuduvad konfiskeerimise eeldused. Kolleegium apellandiga ei nõustu.

§ 83

lg-s 1 sätestatu ja kohtupraktika kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale (vt ka RKÜK 3-1-1-37-07, p 16; RKKK 3-1-1-78-13, p 8). Puudub vaidlus asjaolus, et konfiskeeritav sõiduk kuulub K. Kiviarule (KoTo, tl 42). Kaitsja väidab eksitavalt, et maakohus konfiskeeris mootorsõiduki üksnes seoses 9.11.2024 süüteoga. Otsusest nähtuvalt tuvastas maakohus, et K. Kiviaru pani 8.06.2024 ja 9.11.2024 ehk mõlemad

§ 424järgi süüksarvatavad teod toime konfiskeeritava mootorsõidukiga.

Maakohus tõi täiendavalt välja sellegi, et Pärnu Maakohtu 16.11.2021 (asjas nr 1-21-7092) ja 20.10.2023 (asjas nr 1-23-5960) otsustest ilmnevalt, millega tunnistati K. Kiviaru süüdi ja karistati mootorsõiduki tahtlikus joobeseisundis juhtimises, kasutas ta kuritegude toimepanemisel samuti mootorsõidukit Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX. Järelikult asus 8

§ 83lg 1 alusel temale kuuluv mootorsõiduk kui süüteo toimepanemise vahend.

31. Kolleegium leiab, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise küsimust otsustades hindas maakohus õigesti K. Kiviarule mõistetava karistuse, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ning konfiskeerimise mõju kogumis. Tuvastatud asjaolude ja K. Kiviaru käitumise pinnalt on piisav ja põhjendatud alus arvata, et sõiduki süüdistatava valdusesse jätmisel võib K. Kiviaru panna samalaadseid õigusrikkumisi toime edaspidigi. Senised K. Kiviaru suhtes kohaldatud leebemad karistuslikud meetmed, sh juhtimisõiguse äravõtmine, pole suutnud teda mõjutada hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest. Kolleegiumi ei veena apellandi väide, et Kordamed AS-s tehtud süst, mis blokeerib K. Kiviaru alkoholi tarvitamist ühe aasta jooksul on piisav, et süüdistatav hoiduks edaspidi samalaadsete süütegude toimepanemisest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et K. Kiviaru senine käitumine on näidanud, et tema valduses olev mootorsõiduk kujutab süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu jätkuvalt suurt ohtu kaasliiklejale. Järelikult on süüdistatavalt

§ 83lg 1 alusel mootorsõiduki konfiskeerimine vajalik ja proportsionaalne meede. 32. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 3.01.2025 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Menetluskulu 33. Süüdistatava valitud kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata, jääb süüdistatava apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 9