← Eesti

2-25-4982/9

Obsah (6)§ 661§ 430§ 433§ 150§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4982 Tsiviilasi Bigbank aktsiaseltsi hagi H. A. vastu

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

§ 661lg 4 alusel lühendavad pooled edasikaebe õigust 1 päevani.

Hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust s.o summas 630 eurot Bigbank AS arveldusarvele nr EEXXX, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-4982, H. A. riigilõivu osaline tagastamine“. Kohtumääruse põhjendused 3 2-25-4982 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Bigbank aktsiaselts esitas 31.03.2025 Harju Maakohtule hagi H. A. vastu võlgnevuse nõudes. 05.05.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 09.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. 09.05.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks ka kompromissi, milles paluvad, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja 2-25-4982 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 13.05.2025 kohtumäärusega jättis kohus kompromissi käiguta ning kohustas pooli selgitama kompromissi aluseks olevaid asjaolusid. 14.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. 21.05.2025 esitas kostja vastuse kohtunõudele. 22.05.2025 määras kohus pooltele tähtaja uue kompromissi esitamiseks. 02.06.2025 esitas pooled kohtule uue kompromissi. Pooled on sõlminud kompromissi võttes arvesse, et 28.05.2025 seisuga on hageja nõue kostja vastu lepingu raames 20 433.22 eurot, millest: a. Tagastamata krediidisumma moodustab 18 728.86 eurot; b. Sissenõutavaks muutunud intress moodustab 923.84 eurot; c. Lepingu haldustasu moodustab 7.50 eurot; d. Sissenõutavaks muutunud viivis on 773.02 eurot; e) Lisaks punktile d) on hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-25-4982 raames riigilõivu 1 260 eurot. f) Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu lisanduvat viivist 11,50 % tagastamata krediidisummalt aastas. g) Ülaltoodut kokku võttes on hageja nõue kostja vastu 28.05.2025.a seisuga 21 693.22 eurot, millest 20 433.22 eurot on põhinõue ja 1 260 eurot menetluskulud. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

§ 661lg 4 alusel lühendavad pooled edasikaebe õigust 1 päevani.

4 2-25-4982 Kohus on seisukohal, et 02.06.2025 esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad kostja kanda. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 1260 eurot, so 630 eurot ning kanda see Bigbank AS arveldusarvele nr EEXXX, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-4982, H. A. riigilõivu osaline tagastamine“. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasumisele kuulunud riigilõivust (1260 eurot) pool, s.o 630 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule Bigbank AS arveldusarvele nr EEXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.