← Eesti

2-23-3834/24

Obsah (15)§ 367§ 403§ 330§ 331§ 231§ 238§ 162§ 175§ 218§ 394§ 199§ 45§ 176§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-3

) § 376 lg 4 p 2 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja esitas 01.11.2023 nõude täpsustuse, milles laiendas

§ 367

järgi protsendina esitatud viivisenõuet selliselt, et laenusummalt 8751,14 eurot arvestatava viivise määr on 0,15% päevas ning õigusabikulude hüvitiselt 1035 eurot arvestatava viivise määr on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määr (dtl-d 276-278). Kostja vaidles hageja avaldusele vastu (dtl 283). Kohus määras 24.08.2023

§ 403

lg-st 1 juhindudes avalduste ja dokumentide esitamise tähtajad ja otsuse teatavakstegemise aja (dtl 102). Avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäev oli 29.09.2023 ja vastaspoole menetlusdokumendile vastamise tähtpäev 13.10.2023. Hageja esitas nõude täpsustuse 01.11.2023 (dtl 276). Hagiavalduse menetlemisel kirjalikus menetluses lõpeb asja kohtulik arutamine tähtaja möödumisel, mille jooksul on pooltel võimalik avaldada arvamust vastaspoole esitatud avalduste ja dokumentide kohta, mis esitati avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Eeltoodut arvestades on hageja esitanud avalduse nõude täpsustamiseks pärast

§ 330

lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist ning asja arutamise lõppemist.

§ 330

lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras.

§ 331lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva 6

(12)seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole põhjendanud nõude laiendamise taotluse hilinenud esitamist mõjuva põhjuse esinemisega. Kohus on võimaldanud kostjal avaldusele vastata. Avalduse esitamine ei too kaasa vajadust teha kohtu ja kostja poolt täiendavaid toiminguid, mis põhjustavad menetluse lahendamise viibimist. Seetõttu leiab kohus, et hageja avaldust on võimalik menetleda vaatamata hilinenud esitamisele, sest avalduse menetlemine ei põhjusta asja lahendamise edasist menetlemist. Kohus menetleb seetõttu hageja esitatud viivisenõuet, mis on esitatud 01.11.2023 menetlusdokumendis.
  1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled on sõlminud 28.08.2021 laenulepingu nr
  2. Hageja on soovinud asjaolu tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 8-13, laenuleping). Lepingudokumendist nähtuvalt on selle hageja esindajana 28.08.2021 digitaalselt allkirjastanud J. N. ja kostja esindajana 30.08.2021 digitaalselt allkirjastanud E. L. (dtl 8). Laenulepingust nähtuvalt on hageja lepingupoolena laenuandja ning kostja lepingupoolena laenusaaja. Laenulepingu kohaselt on laenulepingu põhitingimused järgmised: hageja on kostjale andnud laenu 10 105 eurot (dtl 9, p 1.1), kostja kohustub tasuma laenujäägilt intressi 6% aastas (dtl 9, p 2.3), laen tagastatakse osamaksetega annuiteetgraafiku alusel (dtl 9, p 2.4), laenu tagastamise tähtpäev on 28.07.2031 (dtl 9, p 2.1). Lepingutingimused on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 9-10). Laenulepingu punktist 1.2 nähtuvalt on laenusumma antud kostjale üle ajavahemikus 25.02.2021-09.04.2021 tehtud ülekannetega kostja pangakontodele EEXXX ja EEXXX(dtl 9, p 1.2). Laenusumma kostjale üleandmine on seega tõendatud lepingudokumendiga. Kostja ei ole esitanud vastuväited laenulepingu sõlmimisele ja laenu üleandmisele ega tõendanud hageja avaldatust erinevaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud poolte vahel VÕS § 396 lg 1 mõistes tähtajalise laenulepingu sõlmimise 28.08.2021 laenulepingu nr 20210225 lepingudokumendis märgitud tingimustel. Hageja on avaldanud, et laenulepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus märgitud tagasimaksed (dtl-d 11-13) olid arvestatud ebaõigesti ning pooled lähtusid hagi lisas 2 esitatud graafikust (dtl-d 14-16). Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu täitmisel on lähtutud laenulepingu lisaks 1 oleva graafiku asemel hagi lisana 2 esitatud graafikust. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kuivõrd pooled on lähtunud laenulepingu lisaks 1 oleva graafiku asemel hagi lisana 2 esitatud graafikust, on pooled sellega avaldanud vastastikku tahet lugeda graafik laenulepingu tingimuseks. 6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja on pooltevahelise laenulepingu üles öelnud laenulepingu punkti 4.1.1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 p 2 alusel. Hageja on soovinud tõendada ülesütlemisavalduse tegemist 07.02.2023 ülesütlemisavaldusega (dtl-d 26-29). Kohtu hinnangul nähtub ülesütlemisavalduse dokumendist, et see on 07.02.2023 digitaalselt allkirjastatud S. J. poolt, avalduse punkt 3 sisaldab viidet poolte vahel sõlmitud laenulepingule ning avalduse punkt 7 avaldust nimetatud lepingu ülesütlemiseks (dtl 26). Kohus leiab, et tahteavalduse koostamine 07.02.2023 seisuga on ülesütlemisavalduse dokumendiga tõendatud. Hageja on soovinud tõendada lepingu ülesütlemisavalduse kostja poolt kättesaamist hageja esindaja Severinas Jakubauskase ja kostja juhatuse liikme E.L. e-kirjavahetusega (dtl-d 30-31). Kohtu hinnangul nähtub hageja esindaja 07.02.2023 e-kirja pealkirjast ja sisust, et e-kirjaga saadetakse epostiaadressile XXX laenulepingu ülesütlemisavaldus ning nõue laenu tagastamiseks (dtl-d 30-31). E-kirjast ei nähtu, kas ja millise sisuga dokument on e-kirjale manusena lisatud. Kostja juhatuse liikme 13.02.2023 e-kiri on saadetud vastusena hageja esindaja 07.02.2023 e-kirjale ning e-kirja sisust nähtuvalt on kostja saanud kätte ülesütlemisavalduse (dtl 30). See nähtub kosta esindaja ekirjas väljendatud arvamusest, et puudub tõendus ja ka reaalne alus lepingu ülesütlemiseks (dtl 30). Kostja esindaja on osundanud e-kirjas saadud dokumendi punktile 6 ja selles märgitud põhjendusele, milleks on osamakse viivitus (dtl 30). Ülesütlemisavalduse punkt 6 sisaldab hageja viidet VÕS § 399 lg 1 p-le 2 (dtl 27, p 6). Eeltoodust nähtuvalt tõendab kostja esindaja 13.02.2023 7

(12)e-kiri koosmõjus hageja esindaja 07.02.2023 e-kirjaga ja 07.02.2023 ülesütlemisavaldusega seda, et kostja on saanud ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 13.02.
  1. Kohus arvestab seejuures, et kostja ei ole vastu vaielnud ülesütlemisavalduse kättesaamise väitele. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused, milleks on hageja poolt ülesütlemisavalduse tegemine ja kostja poolt selle kättesaamine.
  2. Laenulepingu punkt 4.1.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „4.
  3. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.
  4. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas“ (dtl 10). Laenulepingu punkt 5.1 sätestab, et laenusaaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (dtl 10). Kohus leiab, et kuivõrd kostja kohustused ei saa tagada hageja nõudeõigusi kostja suhtes, on pooled lepingu sõlmimisel sisustanud terminit „kostja kohustusi tagav vara“ selliselt, et kostja kohustusi tagavaks varaks on kostjale kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused. Sellisest tõlgendusest on lähtunud kohtu hinnangul ka hageja, kes on hagis avaldanud, et tagatis tähendab kogu laenusaaja vara õiguste poolt (dtl 4, p 5). Kostja ei ole sellisele tõlgendusele vastu vaielnud ning on tuginenud kostja käibe- ja põhivara väärtusele (dtl 204). Kohus leiab, et laenulepingu punkti 4.1.1 järgi on laenulepingu ülesütlemise eeldusteks kostja vara väärtuse oluline vähenemine, hageja poolt kostjalt täiendava tagatise nõudmine ning kostja poolt hagejale täiendava tagatise mitteandmine. Kohus peab asja lahendamisel välja selgitama, kas ja millises ulatuses on kostja kohustusi tagava vara väärtus langenud. Seetõttu peab kohus tuvastama, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus lepingu sõlmimise ajal ning milline oli kostja vara väärtus lepingu ülesütlemise ajal. Kohus tegi hagejale 24.08.2023 ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus lepingu sõlmimise ajal ning lepingu ülesütlemise ajal (dtl 102). Lepingu punkti 5.1 kohaselt on pooled tagatisena pidanud silmas kogu kostja vara. Kohus nõustub sellega, et lepingu punktis 5.1 ei sisaldu poolte kokkulepet pandiõiguse seadmiseks. Asjaolu, et laenuandja nõue ei ole tagatud pandiõigusega, ei piira poolte õigust leppida kokku eeldustes, mille esinemisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt tagatist. Kohus on seisukohal, et laenulepingu punkt 4.1.1 sisaldabki sellist kokkulepet, mille alusel on hagejal õigus nõuda tagatist, kui lepingu punktis 5.1 nimetatud vara väärtus väheneb oluliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud, milline oli 30.08.2021 seisuga kostja kohustusi tagava vara väärtus, mille hageja võttis lepingu sõlmimisel aluseks. Kuivõrd hagejale on teada asjaolud, mida aluseks võttes hageja kostjaga laenulepingu sõlmis, on hagejal puudunud takistused neid asjaolusid kohtule avaldada. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kostja kohustuste suurenemise 31.12.2022 seisuga võrreldes 2021.a I poolaasta seisuga. See nähtub 2021.a I poolaasta ja 2022.a majandusaasta aruannete andmete võrdlusest, mille kohaselt on kostja kohustused suurenenud 961 615 euro võrra (dtl-d 114-181). Kostja kahjumlikku tegevust ja rahavoogude negatiivsust arvestades, mida tõendab vandeaudiitori arvamus (dtl 192), tõendab kostja kohustuste kasv kostja majandusliku seisundi halvenemist. Kostja majandusliku seisundi halvenemine ei anna aga teavet selle kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus lepingu sõlmimise aja seisuga. Samuti ei sisalda kostja majandusliku seisundi halvenemise kohta teavet sisaldavad hageja esitatud tõendid teavet selle kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus 2023.a veebruaris. Kohtu hinnangul ei nähtu laenulepingu punktist 4.1.1 poolte kokkulepe selle kohta, et hagejal on õigus laenuleping üles öelda kostja majandusliku seisundi või majandusliku näitaja halvenemisel, nt kahjumi suurenemisel. Seega ei anna kostja majandusliku seisundi halvenemine hagejale õigust leping üles öelda. Lepingutingimusest nähtuvalt on pooled sõnaselgelt sidunud lepingust taganemise õiguse kohustusi tagava vara väärtuse vähenemisega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja kohustusi 8
(12)tagava vara väärtus lepingu sõlmimise ajal ning lepingu ülesütlemise ajal. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on sellise vara väärtus on vähenenud. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud kostja kohustusi tagava vara väärtuse vähenemist. Kuivõrd vara väärtuse vähenemist ei ole tõendatud, ei saa kohus hinnata ka väärtuse vähenemise ulatuse olulisust. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja kohustusi tagava vara väärtus oli ülesütlemise aja seisuga oluliselt vähenenud. Seega ei olnud laenulepingu punktis 4.1.1 sätesatud ülesütlemise eeldus täidetud ning hagejal puudus õigus leping nimetatud tingimusele tuginedes üles öelda. Seetõttu ei oma lepingu ülesütlemise avaldus õiguslikke tagajärgi. 8. VÕS § 399 lg 1 p 2 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuuluvat osamakset 116,57 eurot, mis sisaldas nii põhiosa tagasimakset kui ka intressimakset. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Laenulepingu punkt 4.1.2 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „4.

  1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: [---] 4.1.
  2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 30 päeva möödumist Laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest“ (dtl 10). Kohus leiab, et pooled on laenulepingu punktis 4.1.2 kokku laenulepingu erakorralise ülesütlemise alustes ning tingimustes. Lepingutingimuse kohaselt on laenulepingu ülesütlemise eeldusteks esiteks kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, hageja poolt kostjale lepingurikkumisest teatamine ning kostja poolt rikutud kohustuse mittetäitmine pärast hagejalt teate saamisest 30 päeva möödumist. Eeltoodust tulenevalt on pooled asendanud VÕS §-s 399 sätestatud laenulepingu ülesütlemise alused ning VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja andmise regulatsiooni poolte kokkuleppega. Seadus ei piira lepingupoolte õigust leppida majandus- või kutsetegevuses sõlmitud laenulepingus kokku ülesütlemise alustes ja korras seaduses sätestatust erinevalt. Eeltoodut arvestades ei kohaldu pooltevahelisele lepingule VÕS § 399 lg 1 p 2, § 114 ja §
  3. Hageja ei ole kostjale saatnud kirjalikku teatist 28.01.2023 osamakse tasumise kohustuse rikkumise kohta. Hageja ei ole sellise teatise saatmisele hagi aluses ka tuginenud. Kuivõrd hageja ei ole saatnud kostjale laenulepingu punktis 4.1.2 nimetatud teatist, puudus hagejale laenulepingu punkti 4.1.2 järgi õigus laenuleping üles öelda põhjusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuulunud laenusumma ja intressi osamakset. Seetõttu ei anna 28.01.2023 osamaksega viivitamine hagejale õigust laenulepingu ülesütlemiseks ning hageja 07.02.2023 ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa lepingu lõppemist alusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 osamakset. Kuigi pooltevahelisele lepingule ei kohaldu VÕS § 399, § 114 ja § 196, ei omaks ülesütlemisavaldus õiguslikke tagajärgi ka siis, kui nimetatud sätteid tuleks kohaldada. Laenulepingu ülesütlemisele kohaldub VÕS § 196 lg
  4. Hageja ei ole andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 alusel täiendavat tähtaega 28.01.2023 osamakse tasumiseks. Samuti ei ole hageja välja toonud, et täiendavat tähtaega polnud vastavalt VÕS § 116 lõike 2 p-dele 2-4 vaja määrata. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja tahtlus VÕS § 104 lg 5 mõistes või raske hooletus VÕS § 10´4 lg 4 mõistes otsekorralduse limiidi määramisel. Seetõttu ei olnud laenulepingu ülesütlemise eeldus täidetud VÕS § 196 lg 2 järgi, mistõttu ülesütlemine ei oleks omanud õiguslikke tagajärgi ka seaduse kohaldumisel.
  5. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 07.02.2023 ülesütlemisavaldus ei omanud õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa pooltevahelise laenulepingu lõppemist erakorralise ülesütlemisega ning VÕS § 399 lg 1 järgi hagejale laenusumma kohese tagastamise nõudeõiguse tekkimist kostja vastu. Kogu laenusumma tagastamise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Seetõttu ei ole kostja laenulepingu punkti 3.1 mõistes laenu tagastamisega viivitanud ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hagejal puudus õigus 9

(12)laenulepingu punkti 4.1.1 järgi lepingust taganemiseks. Hageja ei teostanud seoses kostja poolse makseviivitusega laenulepingu punktis 4.1.2 kokkulepitud õigusi. Seetõttu ei olnud hageja poolt õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt õigusabikulude hüvitamist VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg-te 1 ja 2 järgi. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiavalduse rahuldamata laenusumma 8751,14 eurot tagastamise, õigusabikulude 1035 eurot tasumise, põhinõudelt 8751,14 eurot ulatuses 0,15% päevas viivise alates 10.03.2023.a tasumise ja põhinõudelt 1035 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise alates 10.03.2023.a tasumise nõuetes. 10. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 11.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab sellest lähtuvalt menetluskulud hageja kanda. 12.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Hageja on pidanud kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus osaliselt põhjendamatuks. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindasid lepinguliste esindajatena advokaadid Lee Laanemae, Pirkko-Liis Harkmaa, Piret Schasmin ja Maria Pihlak, kes on advokaatidena

§ 218lg 1 p-s 1 nimetatud esindajateks.

Eeltoodust tulenevalt kuuluvad lepinguliste esindajate kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei piira nelja esindaja kasutamine kostja õigust nõuda menetluskulude hüvitamist. Kohus võtab nelja esindaja poolt õigusabi osutamist arvesse õigusani vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel, sest mitme esindaja kasutamine võib, kuid ei pruugi kaasa tuua täiendavat ajakulu, mida ei tekiks ühe esindaja korral. 13. Kostja on palunud kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 8508 eurot. Kostja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 39,7 tundi. Keskmiseks tasumääraks nähtuvalt kostjale õigusabi eest osutatud arvetest ja ajakulust on 214,31 eurot tunnis (8508:39,7=214,31), millele ei lisandu käibemaksu (dtl-d 249-256).

§ 394

lg 1 kohaselt on hagile vastamine kostja kohustus ning ühtlasi

§ 199lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalik toiming.

Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine vajalik ja põhjendatud toiming. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2 kohaselt peab advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Asjatundliku õigusteenuse eelduseks on see, et advokaat täiendab pidevalt oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Advokaat ei või kasutada kliendi huvide kaitsmiseks seadusega vastuolus olevaid viise ja vahendeid.

§ 45lg 2 ja § 218 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt eeldatakse esindajalt asjatundlikkust.

VÕS § 624 lg-st 1, advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 4 kohaselt on advokaadist esindajal kliendi suhtes teavitamiskohustus. 10

(12)Kohus on seisukohal, et kutsetegevuses õigusabi osutava esindaja kohustus osutada asjatundlikku õigusabi hõlmab esindaja kohustust tutvuda asja materjalidega, koguda asjas andmeid ja tõendeid ning neid analüüsida ja kujundada analüüsist lähtuvalt menetluslik positsioon, millest lähtuvalt koostatakse ja esitatakse kohtule kostja vastus. Tulenevalt teavitamiskohustusest ja asjatundliku õigusabi osutamise kohustusest on esindajal seejuures kohustus suhelda kliendiga. Seetõttu leiab kohus, et esindajate poolt ajavahemikus 22.03.2023 kuni 06.04.2023 tehtud toimingud mahus 9,9 tundi (sh kohtumine kliendiga ja tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine) kujutavad kogumis kostja vastuse koostamiseks ja esitamiseks vajalikke eeltoiminguid, mille tegemine on vajalik, välja arvatud 31.03.2023 toimingute osaks märgitud Lee Laanemae ja Piret Schasmini omavaheline suhtlus (31.03.2023 ajakulud 1,4 ja 1,1 tundi). Asja õiguslikku keerukusastet ja keskmist mahtu arvestades ei ole mitme esindaja samaaegne kasutamine vajalik, mistõttu ei ole mitme esindaja teenuste kasutamisest tingitud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul saab eeltoodut arvestades 31.03.2023 osutatud õigusteenuse ajakulu lugeda põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Ajakulu on mittevajalik ja põhjendamatu 0,5 tunni ulatuses. Asja õiguslikku keerukusastet, hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostja vastusele lisatud dokumentide mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik aeg õigusliku positsiooni kujundamiseks, kliendiga suhtlemiseks ning tõendite kogumiseks maksimaalselt 8 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 1,4 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 22.03.2023 kuni 06.04.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 8 tunni ulatuses. Kostja esindajate poolt ajavahemikus 12.04.2023 kuni 17.04.2023 tehtud toimingud mahus 15,5 tundi (sh vastuse esitamine kliendile tutvumiseks) on kogumis kostja vastuse koostamine ja kohtule esitamine. Tegemist on vajalike ja põhjendatud toimingutega. Asja õiguslikku keerukusastet, kostja vastuse koostamisele eelnenud ettevalmistuste mahtu ning kohtule esitatud kostja vastuse mahtu arvestades on ajakulu osaliselt põhjendamata. Eeldades hagiga eelnevat tutvumist, kliendiga suhtlemist, õigusliku positsiooni kujundamist ning materjalide kogumist, saab kostja vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajaks lugeda 10 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 5,5 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 12.04.2023 kuni 17.04.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 10 tunni ulatuses. Kostja lepinguline esindaja tegi 24.04.2023 toimingu, milleks oli e-toimiku ja menetluse hetkeseisu kontroll, ajakulu 0,1 tundi. Kohtu hinnangul on vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust osutava esindaja kohustuseks hoida ennast menetluse seisuga kursis. Seetõttu on ajakulu 0,1 tundi vajalik ja põhjendatud. Kostja esindajad tegid ajavahemikus 24.08.2023 kuni 29.09.2023 toiminguid (sh kohtunõude analüüs, kohtule esitatava vastuse koostamine, suhtlus kliendiga) mahus 6,8 tundi seoses kohtu poolt määratud avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaga. Kohtu määratud tähtaja jooksul avalduste ja dokumentide esitamine kujutab endast

§-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on selliselt vajalik ja põhjendatud tegevus. Eeldades kohtu poolt selgituskohustuse täitmise raames antud selgituste vähest mahtu, kostja juba eelnevalt välja kujundatud õiguslikku positsiooni, on vastuse koostamise ja kohtule esitamise vajalik ja põhjendatud aeg 5,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 1,3 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 24.08.2023 kuni 29.09.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 5,5 tunni ulatuses. Kostja esindajad tegid ajavahemikus 29.09.2023 kuni 13.10.2023 toiminguid (sh hageja seisukoha ja tõendite analüüs, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine) mahus 7,4 tundi seoses kohtu poolt määratud vastaspoole menetlusdokumendile vastamise ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaga. Kohtu määratud tähtaja jooksul avalduste ja dokumentide esitamine kujutab endast

§-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist, menetluskulude nimekirja 11

(12)esitamine on

§ 176

lg-s 2 sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine ning on selliselt vajalikud ja põhjendatud tegevused. Kohtule esitatud menetlusdokumentide maht ja sisu ei ole kooskõlas nende koostamiseks kulunud ajaga. Hageja esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning kostja koostatud vastuse mahtu arvestades on hageja menetlusdokumendi analüüsimiseks, sellele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks vajalik ja põhjendatud aeg 6,4 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 1 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 29.09.2023 kuni 13.10.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 6,4 tunni ulatuses. Eeltoodut arvestades on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 30 tundi (8+10+0,1+5,5+6,4=30). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tasu keskmiseks tasumääraks on 214,31 eurot tunnis (tasu 8508 eurot : ajakulu 39,7 tundi =214,31 eurot), millele ei lisandu käibemaksu (dtl-d 249-256). Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse keskmine tunnitasu 214,31 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on avaldanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Eeltoodut arvestades on kostja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 6429,30 eurot (põhjendatud ajakulu 30 tundi x tunnitasu 214,31 eurot = 6429,30 eurot). Kohus määrab ülaltoodut arvestades kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulise esindaja kulu 6429,30 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 2078,70 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmiseks (85086429,30=2078,70).

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt.

Kohus rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 6429,30 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.