Obsah (15)

§ 175§ 193§ 164§ 161§ 173§ 158§ 157§ 162§ 168§ 165§ 170§ 171§ 172§ 65§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised Viru Maakohus Maido Roots 22.11.2024, Rakvere 2-21-18553 A. A.i (pankrotis) pankr

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 1933 lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta A. A.i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku A. A.i täitma usaldusisiku kohustusi.
2. A. A. on kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ega vara, samuti tuleb anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool anda üle usaldusisikule. A. A. peab usaldusisiku ülesannete raames hoidma võlgnikult saadavad maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksma.
3. Kohustada võlgnikku A. A.i esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise osas üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta
4. novembriks. Esimene aruanne tuleb võlgnikul kohtule esitada hiljemalt
5. november
7. Avaldada teade võlgniku A. A.i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8. Kohtumäärus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks resolutsiooni punktis 7 märgitud väljamakse teostamiseks ning Tartu Maakohtu registriosakonnale ärikeelu eemaldamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas

§ 161lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. ASJAOLUD Viru Maakohus kuulutas 10.02.2022 kohtumäärusega välja A. A.i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Võlausaldajate I üldkoosolek toimus 10.03.2022, kus ühtegi võlausaldajat ei osalenud. Kohus jättis 03.08.2022 kohtumäärusega pankrotimenetluses pankrotitoimkonna moodustamata. 17.07.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus pankrotihalduri vastuväite P AS nõudele, kinnitas võlausaldajate nimekirja ja avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihaldur esitas Viru Maakohtule aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks 08.01.

1. Haldur esitas avalduse ja taotluse täienduse 16.08.
2. Pankrotivaras puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, 2 mistõttu tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Pankrotimenetluses ei ole pankrotivara hulka laekumisi toimunud. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandieset käesolevas menetluses ei olnud. Müümata pankrotivara ja teistel isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Käesolevas menetluses puudus vara, mida oleks haldur saanud müüa. Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on vastutustundetud käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel seal juures arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse tema kohustustest vabastamiseks, võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ja et ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Pankrotihaldur taotleb ka menetlusabi andmist, pankrotihalduri tasu ja kulude kinnitamist, pankrotihalduri vabastamist pankrotihalduri kohustustest ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jääta usaldusisik määramata, kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ja lühendada kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kolmele aastale. Pankrotihaldur esitas taotluse deposiidi määramiseks, paludes määrata kohtul deposiiti tasutavaks summaks 2800 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt

§ 158

lg 6 alusel määratavat summat, palub haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Viru Maakohus määras 08.10.2024 kohtumäärusega, et A. A.i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 2800 eurot hiljemalt 23.01.

1. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. Viru Maakohtu kohtu esimehe 10.09.2024 käskkirja nr. 11-1/25 alusel jagati käesolev tsiviilasi Viru Maakohtu kohtunik Maido Roots menetlusse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Alates 01.07.2022 kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Seega kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud Pankrotiseaduse (

) sätted. Käesolev pankrotimenetlus on algatatud 10.02.2022, seega kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 193

lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut.

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 ja 3 sätestavab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3 vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning haldur peab esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul ei ole realiseeritavat vara, pandieset pankrotivarasse ei kuulu ning müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks vastutustundetud käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta, seega pankrotiseaduse mõttes on põhjuseks muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgniku pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ja välja maksmata jäänud Narva kohtutäitur T. A. nõue summas 174,60 eurot, R OÜ nõue summas 2162,13 eurot, I OÜ nõue summas 2346,53 eurot ning A OÜ nõue summas 2014,22 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo halduri ülesannete täitmisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Usaldusisiku kandidaadid puuduvad. Kohus leiab, et tulenevalt kuni 30.06.2022 kehtinud

§-st 171, tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 25.11.2021 esitatud pankrotiavalduses, seega on avaldus esitatud tähtaegselt enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist

§ 170

lg 1 kohaselt.

§ 171

lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 4 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

§ 171

lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku suhtes tuleb algatada kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on A. A. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis kohustub ta seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele ja algatada tuleb võlgniku kohustusest vabastamise menetlus, kuivõrd käesoleval juhul ei esine

§ 171lg-s 2 kohustustest vabastamise menetlust välistavad asjaolusid.

Kohus on seisukohal, et võlgniku usaldusisikuks tuleb määrata võlgnik A. A. ise. Võlausaldajad vastuväiteid seoses A. A.i usaldusisikuks määramisega ei esitanud. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel

§ 173sätestatud kohustustest.

Kohus pöörab võlgniku/usaldusisiku tähelepanu sellele, et kehtiva

§ 1933 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Pankrotihalduri tasu kinnitamine 5

§ 65lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Haldur taotleb tasu määramist

§ 65

lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23lg 3 kohaselt oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 2022.

aastal (s.o aastal, kui kuulutati välja A. A.i pankrot) 130,80 eurot. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 130 eurot tunnis ja pankrotihalduri ajakulu kokku moodustub 13 tundi. Seega moodustab pankrotihalduri tasu kokku 1690 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 371,80 eurot. Kokku 2061,80 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK (rk 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse mõttes. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 1690 eurot, millele lisandub käibemaks 371,80 eurot, kokku 2061,80 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab A. A.ile menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 654 eurot, millele lisandub käibemaks 143,88 eurot, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele OÜ Sentire M.K arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is. Halduri tasu summas 1263,92 eurot (koos käibemaksuga) kuulub väljamõistmisele võlgnikult ja kandmisele OÜ Sentire M.K arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is. Kohus lõpetab eeltoodu alusel pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik 6 Viru Maakohtu kohtunik Maido Rootsi 26.05.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON 1. Võtta A. A.ilt vastu loobumine määruskaebusest Viru Maakohtu 22.11.2024 määruse peale. 2. Lõpetada A. A.i määruskaebuse alusel alustatud määruskaebusmenetlus seoses määruskaebusest loobumisega. 3. Edastada määrus teadmiseks A. A.ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik 22.11.2024 kohtumäärus kohtumäärusega. 2-21-18553 jõustus 19.06.2025 maakohtu 26.05.2025 7