Obsah (5)

§ 637§ 139§ 150§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-16872 Kohtuasi D.E ha

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. 19. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

1. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selles, et pooled on D.E pärijad võrdsetes osades ning kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) ühisomanikud. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kinnisasja ühisomand tuleb lõpetada selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadav tulem jagada peale kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt.
2. Asjaolust, et kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on kinnisasja ühisomandit võimalik jagada ka teistsugustel viisidel, ei võimalda järeldada, et kinnisasja ühisomandi oleks saanud käesoleval juhul lõpetada teistsugusel viisil.
3. Kostja ei vaielnud, et poolte ühisomand kinnisasjale tuleb lõpetada. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole ühisomandit lõpetanud kokkuleppel, siis oli põhjendatud ühisomandi lõpetamine, kuna seda nõudis hageja ühisomanikuna (AÕS § 76 lg-st 1). Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet ühisomandis oleva kinnisasja jagamise viisi suhtes.
4. Hageja esitas hagis nõude jagada kinnisasi müües see avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osa suurusele. Muul viisil ühisomandi 4 2-24-16872 lõpetamist taotletud ei olnud. Seega ei olnud maakohtul võimalik valida erinevate ühisomandi jagamise viiside üle. Maakohus sai otsustada vaid hageja nõude alusel ühisomandi lõpetamise hageja taotletud viisil. Maakohus ei pidanud kaaluma ühisomanike huve ühisomandis oleva kinnisasja lõpetamiseks teistsugustel ühisomandi jagamise viisidel.
5. Kostja oli vastuses hagile märkinud, et kinnisasja ühisomandi lõpetamine selle müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi jagamine poolte vahel võrdselt on ainuvõimalik asja jagamise viis. Kuigi kostja oli sidunud oma arvamuse kinnisasja ühisomandi jagamiseks avalikul enampakkumisel poolte vahel vaid juhuks, kui võimalik kompromiss jääb saavutamata, siis ei ole pooled kokkuleppel kinnisasja ühisomandit jaganud. Seega on maakohus põhjendatult järeldanud, et selline ühisomandi jagamise viis vastab mõlema ühisomaniku huvidele.
6. Asjaolust, et kinnisasja ühisomandi võib jagada ka teistsugusel viisil, ei olnud maakohtul põhjendatud muid viise ühisomandi jagamisel kaaluda. Ühisomandi jagamist teistsugusel viisil hagis ei taotletud ning kostja vastuhagi, milles nõuda ühisomandi jagamist teistsugusel viisil, kohtu määratud tähtaegadeks ei esitanud. Seega on maakohus õigesti hagi rahuldanud ja lõpetanud poolte ühisomandi kinnisasjale taotletud viisil, s.o kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi jagamisega peale kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt.
7. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

§ 637

lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil. Kuigi kostja ei ole tasunud tervikuna apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu 420 eurot (

§ 139

lg 2 ja § 137 lg 1, § 132 lg 4 p 5, riigilõivuseaduse § 59 lg-d 4 ja 15), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutulustel kaebuse puuduseid kõrvaldada. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

27. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda.

Kuna hagejal ei saa olla apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid (s.o vajalikke ja põhjendatud) menetluskulusid tekkinud (ringkonnakohus ei ole palunud hagejal esitada vastust apellatsioonkaebusele), siis ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 28. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 5