← Eesti

2-24-15515/30

Obsah (6)§ 78§ 83§ 781§ 1§ 782§ 783

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-15515 Määruse kuupäev Tartu, 20. juuni 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal Kohtuasi Neta

§ 78¹ p-de 6 ja 15 kohaselt merinõue.

Hageja merinõue on seotud Eesti territooriumil asuva laevaga.

§ 83kohaselt võib täitemenetlus olla suunatud laeva valdaja vastu.

Sellisel juhul kehtib täitmine ka omaniku suhtes. Konventsiooni art 1 lg 2 kohaselt on arestimine kohtuotsuse alusel laeva liikumise keelamine või kinnipidamine merinõude tagamiseks, mitte täitemenetluse läbiviimiseks või kohtuotsuse või muu täitedokumendi rahuldamiseks. Seega on konventsiooni ja

-i järgi juba puhtalt merinõude olemasolu laeva arestimiseks piisav.

  1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta laeva arestimise taotlus rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus ühtegi hagi tagamise eeldust kontrollinud. Ka on laeva arestimine hagi tagamise abinõuna kostjat üleliia koormav, tekitades talle ulatuslikku varalist kahju. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu, kuna hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Kostja on hageja nõude oma nõudega hageja vastu tasaarvestanud ning kostja nõue hageja vastu ületab kordades hageja väidetavat nõuet.
  2. Kostja tasus
  3. oktoobril 2024 kohtu deposiidikontole tagatise 160 000 eurot. Tagatise tasumise tõttu vabastas maakohus
  4. oktoobri
  5. a määrusega laeva arestist ning asendas kostja kohtu deposiiti kantud rahasummaga.
  6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
  7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 663 lg 5) alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  8. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  9. detsembri
  10. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on laeva taotluse alusel õigesti arestinud. Ta märkis, et laeva arestimiseks piisab vaid merinõude olemasolust, sest arestimine toimub merinõude tagamiseks, mitte kohtuotsusest või muust täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamise tagamiseks. Seega ei pidanud ka maakohus hindama tavapäraste hagi tagamise eelduste täidetust. Kuna hageja nõue on käsitatav merinõudena

§ 781p 12 mõttes, siis oli laeva arestimine praegu põhjendatud.

Kostja väidetud tasaarvestuse vastuväide ei saa olla laeva arestimata jätmise alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hageja laeva arestimise taotlus rahuldamata. 2

(5)2-24-15515 Kostja hinnangul rikkus ringkonnakohus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei võtnud pärast kostja menetlusse kaasamist arvesse tema väiteid haginõude ja hagi tagamise eelduste põhistatuse kohta. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et laeva arestimiseks ei piisa üksnes merinõude olemasolust, vaid täidetud peab olema ka mõni konventsiooni art 3 lg-tes 1 või 2 sätestatud kriteerium. Kohtud ei ole ühegi nimetatud eelduse täidetust kontrollinud.
  1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 kaudu kohalduva TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja määruskaebus rahuldatakse.
  3. Kassatsioonimenetluses on vaidluse kese pooltevahelise remondi- ja parandamislepingu esemeks olnud laeva arestimine. Pooled vaidlevad selle üle, kas laeva arestimise eeldused olid praegusel juhul täidetud.
  4. Nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva saab merinõude ja hagi tagamiseks arestida vastavalt

-ile ja

  1. aasta rahvusvahelisele laevade arestimise konventsioonile (konventsioon), mille Eesti Vabariik ratifitseeris
  2. märtsil 2001 (

§ 1lg 4).

13.

§ 782

lg 1 teise lause järgi kohaldatakse laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades

-is kehtestatud erisusi. Seega kohaldatakse laeva arestimisel üld- ja erinormi konkurentsi korral erinormi. Eeltoodu tähendab, et kuigi

§ 782lg 1 teine lause viitab küll Ts

MS-i hagi tagamise sätetele (TsMS §-d 377 jj), on nende kohaldamine piiratud

-ist tulenevate erisustega. Sellest tulenevalt ei laiene laeva arestimisele TsMS-i sätted hagi tagamise tavapäraste eelduste osas (vt nende kohta nt RKTKm 26.02.2025, 2-23-18026/106, p 12). Nimelt on konventsiooni art 1 lg 2 kohaselt laeva arestimine merinõude tagamiseks mõeldud eraldiseisva tagatisabinõuna, mitte tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmise kindlustamiseks. Laeva arestimist

-i tähenduses tuleb seega eristada laeva kui vara arestimisest hagi tagamise abinõuna (TsMS § 378 lg 1 p 2, § 389). 14. Laeva arestimine eeldab üksnes seda, et esineb arestimise alus ning asjaomase laeva arestimine on seaduse järgi lubatud. Arestimise alus esineb siis, kui laeva arestimist taotletakse merinõude täitmise tagamiseks (

§ 782lg 1 esimene lause).

Laeva arestimise õigust andvad merinõuded on ammendavalt loetletud

§-s 781. Muu kui merinõude täitmise tagamiseks laevale aresti seada ei saa (konventsiooni art 2 lg 2). Arestida võib üldjuhul vaid laeva, mis on arestimise aluseks oleva merinõudega

§ 782lg 2 mõttes seotud.

Seejuures ei välista arestimist see, kui laev kuulub nõude eest mittevastutavale isikule (konventsiooni art 3 lg 3,

§ 83

). Arestida võib laeva, mis on aresti seadmise ajal selle isiku omandis, kes vastutab merinõude täitmise eest ja kes oli nõude tekkimise ajal selle laeva omanik, mille vastu merinõue tekkis, või selle laeva laevapereta prahtija, ajaprahtija või reisiprahtija, mille vastu merinõue tekkis (

§ 782lg 3).

Eeltoodut ei kohaldata siiski laeva omandiõiguse või valdusega seotud nõuete puhul (

§ 782lg 31). Arestimise aluse esinemist ja konkreetse laeva arestimise lubatavust tuleb avalduses Ts

MS § 381 lg 2 kohaselt põhistada ehk väited peavad olema põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 11.12.2024, 2-23-9874/43, p 12). 3

(5)2-24-15515
  1. Konventsiooni art 8 lg-st 1 tulenevalt on Eesti kohtul üldjuhul võimalik arestida kõiki Eesti vetes olevaid laevu, mitte üksnes neid laevu, mille kodusadam on Eestis. Sellise võimaluse näeb ette ka TsMS § 382 lg 3 esimene lause, mille kohaselt saab laeva arestida ka juhul, kui laev asub Eesti kohtu tööpiirkonnas. Siiski sõltub laeva arestimise menetlus ka sellest, milline kohus on pädev arestiga tagatud merinõuet sisuliselt lahendama. Konventsiooni art 7 lg 1 kohaselt on pädevad kohtuasja lahendama aresti kohaldanud riigi kohtud või selle riigi kohtud, kus anti laeva aresti alt vabastamise eesmärgil tagatis, välja arvatud juhul, kui pooled saavutavad või on saavutanud kehtiva kokkuleppe kohtuasja andmiseks teise riigi kohtu alluvusse, mis tunnistab jurisdiktsiooni, või vahekohtule.
  2. Kui laeva arestinud Eesti kohtule allub ka arestiga tagatud merinõude lahendamine, siis on laeva arestimise avalduse lahendamine osa hagimenetlusest, mitte hagita menetlus, ja seda ka juhul, kui laeva arestimise avaldusele ei järgne hagiavalduse esitamist (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 12). Kui laeva arestimist taotletakse juba enne hagi esitamist, tuleb laeva arestimise avalduses TsMS § 382 lg 1 teise lause järgi põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Kui laeva arestimise taotluses ei ole välja toodud ega TsMS § 235 tähenduses põhistatud ühtegi objektiivset asjaolu selle kohta, miks hagi kohe ei esitata, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Enne seda peab aga kohus andma hagejale TsMS § 384 lg 2 esimese lause järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765/21, p 10.1).
  3. Kui laeva arestinud Eesti kohus ei ole pädev merinõuet sisuliselt lahendama, siis ei ole laeva arestimise taotluse lahendamine osa hagimenetlusest, vaid iseseisev hagita menetlus (vt sarnaselt RKTKm 09.12.2008, 3-2-1-130-08, p 28). Sellisel juhul tuleb kohtul sarnaselt TsMS § 382 lg-ga 2 määrata laeva arestimise määruses avaldajale tähtaeg (mitte pikem kui üks kuu) vastava hagi esitamiseks pädevale (vahe)kohtule (konventsiooni art 7 lg 3). Kui määratud tähtaja jooksul ei ole menetlust pädeva (vahe)kohtu ette viidud, võib merinõude eest vastutav isik nõuda laeva aresti alt vabastamist või laeva arestist vabastamiseks antud tagatise tagastamist (TsMS § 382 lg 2 kolmas lause, TsMS § 195, konventsiooni art 7 lg 4).
  4. Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis peab kohus laeva arestist vabastama, st kohtul puudub selles osas kaalutlusõigus (

§ 783lg 1, konventsiooni art 4 lg 1).

Kohtulik diskretsioon piirdub sel juhul üksnes piisava tagatise suuruse ja vormi määramisega, kui pooled ei suuda selles ise kokkulepet saavutada, ületamata seejuures arestitud laeva väärtust (

§ 783lg 2).

Piisav tagatis on üldjuhul selline, mis katab merinõudest tuleneva põhivõla ning sellelt arvutatava viivise, samuti nõude maksma panemisest tekkivad võimalikud menetluskulud. Tagatise sobivad vormid on nt tagatissumma tasumine kohtu deposiiti või samas summas pangagarantii esitamine.

  1. Praeguses asjas otsustas maakohus vabastada vaidlusaluse laeva aresti alt tagatise vastu juba neli päeva pärast aresti kohaldamist. Nagu ka ühe hagi tagamise abinõu asendamisel teisega, ei välista ka laeva aresti asendamine muu tagatisega võimalust laeva arestimise määrust vaidlustada (TsMS § 390 lg 1). Ka pärast aresti asendamist on kaebemenetluse käigus võimalik kontrollida, kas laev arestiti õiguspäraselt või mitte.
  2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et käesoleval juhul on hageja taotlenud laeva arestimist

§ 781p 12 kohase merinõude täitmise tagamiseks.

Küll aga ei ole maa- ega ringkonnakohus hinnanud vaidlusaluse laeva arestimise lubatavust

§ 782lg 2 mõttes (vt ka käesoleva määruse p 14). Ts

MS § 669 lg 1 p 5 järgi on määruse põhjendamata jätmine oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata vaidlusaluse laeva arestimise eeldusi, arvestades seejuures käesolevas määruses esitatud kolleegiumi tõlgendusi laeva arestimist reguleerivate sätete kohta. Praeguses asjas esiletoodust lähtudes võib eelkõige kõne alla tulla laeva seotus arestimise aluseks oleva merinõudega

§ 782lg 2 p 2 järgi. 4

(5)2-24-15515 21. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse laeva arestimisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.