Obsah (5)

§ 133§ 131§ 134§ 132§ 15

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-3161 J.L-i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

§ 133

lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (

§ 131lg 2).

Sotsiaalhoolekande seaduse (

) § 134 lõike 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna linnal on puudu vajalikud dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada.

§ 134

lõikes 2 määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra sätestab

§ 132

ning arvestamise korra

§ 133. 11.

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24) § 9 lõike 1 kohaselt linnaosa valitsus hindab abi vajava inimese ja/või perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada. Abivajadust ei hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemisel. Määruse nr 24 § 9 lõike 2 kohaselt abivajaduse hindaja: 1) lähtub taotleja esitatud dokumentidest ja klienditöö käigus kogutud teabest; 11) kohustab abivajajat esitama tema ja pereliikmete sissetuleku ja vara kohta tõendid ja dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest; 2) palub vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas toimetulekut ja arengut käsitlevaid eksperdihinnanguid ja nõustamiskokkuvõtteid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest; 3) külastab vajaduse korral abi vajavat inimest tema tavapärases keskkonnas, et selgitada välja tema toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajadus ning sobivaim abi.

1. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 2). Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2) teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt (SÜS § 21 lg 1 p 1).
2. Kohtu hinnangul võimaldavad Tallinna linna esitatud seisukohad ja tõendid järeldada, et Tallinna linnal on menetlus kaebaja taotluse osas pooleli ning linn ei ole kaebaja taotluse lahendamisega põhjendamatult viivitanud. 14.

, SÜS ning määrused nr 24 ja 26 kohustavad taotlejat esitama Tallinna linnale toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele kaasa. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (määruse nr 26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (

§ 132

lõiked 3 ja 4, § 133 § 15, 6¹-10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud kulud.

1. Vastustaja on kaebajale koostanud küsimused 18.11.2024 (dtl 117-118). Esimene küsimus palub edastada pangakinnitustega pangakontode väljavõtted, mis on suunatud kaebaja tegelike sissetulekute ja kulude tuvastamisele, mis on mõlema toetuse liigi seisukohast asjakohane. Teine ja kolmas küsimus on suunatud tuvastamaks, kas ja millised on kaebaja tegelikud kulud eluasemele. Neljas küsimus on suunatud kaebaja tegelike kulude ja 3 3-24-3161 abivajaduse tuvastamisele. Viies küsimus on suunatud kaebaja tegelike sissetulekute tuvastamisele.
2. Kaebaja leiab, et on viidatud küsimustele vastanud juba taotluse esitamisel, kui esitas vastused talle eelnevate kuude kohta esitatud küsimuste pinnalt (dtl 34 jj). Vastustaja on 18.11.2024 kirjas nende vastuste osas selgitanud järgmist: „Mööname, et olete esitanud küsimuste osas omaselgitused, kuid sisulisi ja konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele ei ole Te endiselt andnud, mis võimaldaksid Teie perekonnamajanduslikku toimetulekut terviklikult hinnata. Samuti ei ole Te esitanud palutud dokumente.“
3. Kõrvutades kaebaja selgitusi (dtl 34 jj) vastustaja 18.11.2024 küsimustega (dtl 117-118) nähtub esmalt, et kaebaja ei ole esitanud palutud pangakonto väljavõtteid panga kinnitusega. Teiseks nähtub, et vastustaja soovib lisaselgitusi eluasemekulude osas ja dokumentaalselt esitatud tõendeid (küsimused nr 2 ja 3) – kaebaja vastused on selles osas üldsõnalised ega võimalda selgitada välja tegelike kulude ja võlgnevuste suurust. Üksnes e-kiri ja kommunaalkulude arve ei ole piisavad kõrvaldamaks vastustaja viidatud kahtlusi võlgnevuste tegelikkusele vastavuse osas. Kaebaja abivajaduse osas (küsimus nr 4) ei ole kaebaja vastused samuti piisavad, sest kaebaja keeldub sõnaselgelt kolmandate isikutega seotud lepingute edastamisest viitega konfidentsiaalsusele. Küsimuse nr 5 osas ei ole samuti kaebaja selgitanud seoses 03.10.2024 kirjas viidatud tööl käimisega seotud asjaolusid.
4. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale täiendavate küsimuste esitamine oli põhjendatud.
5. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei olnud nõus kaebaja taotletud abivajaduse hindamisega peale kohtuistungit (dtl 2). Vastustaja on 18.11.2024 kirjas (dtl 118) selles osas selgitanud, et „sotsiaaltoetuste taotlustega seonduvaga tegelevad konkreetset taotlust menetlevad spetsialistid, kas osakonnas või vajadusel taotleja kodus, mistõttu on välistatud abivajaduse hindamine ja taotlusega seotud küsimuste esitamine kohtuistungil või kohtumajas.“
6. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). Vastustaja ei ole kohustatud kohtumajas või teise haldusasja kohtuistungil kaebaja abivajadust hindama. Kui kaebaja soovib, et vastustaja esitaks küsimused haldusmenetluse raames suuliselt kaebajale on kaebajal võimalik selles osas vastustajale taotlus esitada. Abivajaduse hindamise eesmärki (

§ 15

) silmas pidades, on vastustajal sel juhul kohustus pakkuda kaebajale erinevad alternatiivsed ajad kohtumiseks. 21. Kuigi toetuse väljamaksmise tähtajad on erinevad (toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (

§ 134

lg 2); sissetulekust sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast (määrus nr 26 § 3 lg 2 ls 2)) on väljaselgitamist vajavad asjaolud praegusel juhul sedavõrd kattuvad, et saab pidada eesmärgipäraseks (HMS § 5 lg 2) nende taotluste osas ühe küsimustiku esitamist. Selline teguviis on ka taotlejat vähem koormavam.

1. Vastustaja on nimetatud küsimustiku osas selgitanud (dtl 75), et kaebaja ei võtnud 18.11.2024 kirja Omniva kaudu vastu, 19.11.2024 nimetatud kirja väljastamine kaebajale isiklikult ebaõnnestus ning kiri ootab saajat Kaubamaja postkontoris. Esitatud asjaoludest ei nähtu kohtu hinnangul, et vastustaja hoiduks teadlikult kaebajaga suhtlemast või tema abivajaduse hindamisest (vt ka käesoleva määruse p-d 22 ja 23). Vastustaja on püüdnud küsimused kaebajani toimetada seaduse nõudeid järgides. Sellest, et vastustajal on võimalik kasutada veel ka muid kätte toimetamise viise (nt HMS § 27), ei järeldu, et vastustaja oleks viivituses. Vastustaja saab asjaolusid kaaludes otsustada, millist kättetoimetamise viisi 4 3-24-3161 kasutada. Mõistlikuks saab pidada sedagi, et vastustaja võtab arvesse, kuidas kaebajale varasemalt on õnnestunud dokumente kätte toimetada. Eesmärgiks peab olema see, et isik ka tegelikult dokumendiga tutvuda saab, kuid vastustajal peab olema võimalik tuvastada dokumendi kättesaamise aeg, sest sellest sõltuvad menetluses määratud tähtajad. Kohtu hinnangul vastustaja seda eesmärki ka järginud on.
2. Kohus juhib siiski vastustaja tähelepanu sellele, et lisaks juba kasutatud lubatavatele kättetoimetamise viisidele on e-postile küsimuste saatmine haldusorgani jaoks vähe koormav alternatiivne lisaviis, kuidas küsimused kaebajani toimetada. Seejuures on kaebajal kohustus dokumendi kättesaamisel seda ka kinnitada. Kui kaebaja seda olenemata oma praeguses asjas esitatud väidetest ei tee, saab kaebaja jätkuvalt dokumentide kättetoimetamisele ise kaasa aidata need vastu võttes või neile järele minnes.
3. Vastustaja märgib seejuures kohaselt (dtl 78), et kaebajale on võimalik teha 10.11.2024 taotluse osas otsus peale seda, kui kaebaja on 18.11.2024 kirja kätte saanud (millest hakkab kulgema kaebaja vastamistähtaega) ja sellele vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg vastamiseks on möödunud.
4. Kaebaja on asja juurde esitanud 22.11.2024 avalduse täienduse ja asja juurde vastustaja 19.11.2024 otsuse nr 5-8/1695-10, millega jäeti kaebaja sotsiaaltoetuse taotlus läbi vaatamata. Tegemist on otsustusega haldusmenetluses, mille menetluse läbi viimise osas esitas kaebaja kaebuse asjas a-aa-aaaa ja mis kaebajale tagastati ja mille osas on määruskaebemenetlus pooleli. Selle otsustuse sisu ei mõjuta käesolevas haldusasjas tuvastatut.
5. Eelnevat arvestades ei ole äratuntav, et vastustaja oleks menetlusega põhjendamatult viivitanud. Seda silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks.
6. Praeguse vaidluse puhul tuleb silmas pidada ka seda, et toimetulekutoetuse eesmärk ongi ajutise meetmena leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (sotsiaalhoolekandeseaduse (

) § 131 lg 1). Toimetulekutoetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused/.../(vt ka TlnRnKm 13.12.2023 nr c-cc-cccc/11). Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada kohtu hinnangul siiski väheintensiivseks. Ühest küljest ei saa üldjuhul Põhiseaduse (PS) § 28 lõike 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul väheintensiivsele riivele toetuda. Teisalt on kaebaja nõue praegu suunatud menetluse kiirendamisele ning kaebaja saab tema taotluse suhtes tehtava lõppotsuse osas kaebuse esitada, mis tagab ka kaebaja õiguste kaitse. Seetõttu peab kohus muuhulgas menetluse kiirendamisele suunatud kaebusega kaitstava õiguse (PS § 14, § 28 lg 2) riivet väheintensiivseks. Sealjuures arvestab kohus, et isikul on läbi kaasaaitamiskohustuse täitmise võimalik menetlust kiirendada, mis vähendab kohtu hinnangul riive intensiivsust veelgi.

1. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel tagastada, kuna kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
2. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotlus
3. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, 5 3-24-3161 mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.
4. Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole siiski välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra tekitamist. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused, mis võib õigustada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, olenemata sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (vt ka TlnRnKm 13.12.2023 nr c-cc-cccc/11).
5. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat maksma kaebajale toimetulekutoetust november 2024 eest 895,24 eur. Kaebaja põhjendab, et kaebaja elatub töövõimelanguse toetusest, puudetoetusest ja taotleja ema stipendiumist ja lastetoetusest. See katab vaevu üüri ja kommunaalkulud, eritoiduks, toiduks ja raviks ei jää midagi. Kuna kaebaja maksab kogu raha üüriks siis ei ole puudega ja 2 töövõimelangusega haige inimese esmavajadused tagatud juba 15 kuud ja on viinud raskele tervisehalvenemisele, mida oleks saanud vältida, kui esmavajadused oleks tagatud olnud. Kaebaja on esitanud ka tõendid eelnevalt J.L ja S.R tervise olukorra pideva halvenemise kohta ja kuidas on kaebaja pere pikaajaliselt vaimselt väärkoheldud, mis on tekitanud tervise kahjud, mis on juba pöördumatud.
6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik kohustada vastustajat taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest, kui vaidlusaluse taotluse menetlemiseks kogu vajalik teave puudub. Kaebaja ei ole ka 18.11.2024 kirja Omniva kaudu vastu võtnud ega seetõttu vastanud talle ka 18.11.2024 kirjas esitatud täiendavatele küsimustele. Seesugune apaatsus toetuste saamise eelduseks olevate toimingute teostamisel (ka varasemate taotluste puhul) näitab selgelt, et kaebaja heaolu vaidlusalusest rahast tegelikkuses mingilgi määral ei sõltu ja tal ei ole selle raha kättesaamisega kiiret.
7. Kuna kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline (perspektiivitus), jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse rahuldamine eeldaks praegusel juhul selle tuvastamist, et vastustaja on viivitanud otsuse tegemisega, kuigi kaebaja on täitnud kohaselt kaasaaitamiskohustust ning esitanud kõik asjakohased tõendid toetuste määramiseks. Kaebajale adresseeritud küsimusi ei ole alust pidada ilmselgelt asjakohatuteks. Vastustaja on esitanud põhjendused kaebaja taotlusele lisatud vastuste osas, miks need ei ole taotluse lahendamiseks piisavad. Vastustaja on selgitanud kaebajale küsimuste kättetoimetamisega seotud raskuseid.
8. Lähtuvalt sellest, et toimetulekutoetuse eesmärk on vältida äärmist materiaalset puudust, mis aitab takistada ka teiste põhiõiguste ülemäärast riivet, märgib kohus täiendavalt, et esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamine praegusel juhul tähendaks seda, et on ilmne, et 6 3-24-3161 kaebaja kaitstavad huvid võivad toetuse välja maksmata jätmisel esialgse õiguskaitse korras saada kahjustada viisil, mida hiljem kohtulahendiga kõrvaldada ei ole võimalik.
9. Kaebaja õiguskaitse vajaduse seab esmalt aga kahtluse alla vastustaja poolt kohaselt välja toodu, et vastustaja poolt riiklikesse andmebaasidesse tehtud päringutest (dtl 128 jj) nähtub, et kaebajale on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus summas 36,31 eurot. Eesti Töötukassa on määranud kaebaja tütrele ja kaebajale töövõimetoetuse oktoobris 2024 vastavalt summas 351,75 eurot ja 351,75 eurot. Kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust summas 362,70 eurot. Vastustaja selgitab, et toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus ehk kokku summas 1146,20 eurot. Vastustaja märgib kohaselt, et kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks. 37.

§ 131

lõike 3 alusel kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir on 2024 aastal 200 eurot kalendrikuus (2024. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 6 p 2). Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (

§ 131lg 4).

Vastustaja viitab seega õigesti, et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks (

§ 131

lõike 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360 eurot (ema ja tütar) mitte 720 eurot nagu väidab kaebaja. Kohus viitab täiendavalt, et praegusel juhul ei kohaldu

§ 131lõige 12.

1. Kaebaja õiguskaitse vajaduse seab täiendavalt kahtluse alla ka see, et vastustaja viited kaebaja tegutsemisele sotsiaalmeedias annavad aluse järeldada, et kaebaja ei ole välja toonud kõiki asjakohaseid sissetulekuallikaid. Kaebaja esitatud selgitustest ega dokumentidest ei nähtu, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht elamispinna kaotamiseks või esmavajaduste rahuldamata jätmiseks. Arvestades varasemalt kohtumenetluses väljendatut (vt nt TlnRnKm 12.02.2024 nr b-bb-bbbb), ei ole põhistatud ega tõendatud kaebaja väide, et kaebajale ei ole tagatud esmavajadused juba 15 kuu vältel. Ka ei ole kaebaja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas väidetavad terviseprobleemid on seotud vahetult vastustaja tegevusega toetuse taotluse menetlemisel.
2. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguslik alus.
3. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Muud selgitused
4. Määruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed ja aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
5. Kohus meenutab kaebajale, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). 7 3-24-3161 (allkirjastatud digitaalselt) 8