← Eesti

1-17-7519/3

Obsah (9)§ 121§ 424§ 74§ 64§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50

1-17-7519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7519 (17230200425) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 121

lg 2 p 2 ja § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav V.P Ik: XXX, EV kodanik; kesk-eriharidus; töökoht: xxxxOÜ; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.08.

  1. Kahtlustatavana kinni peetud 24.02.2017 kuni 25.02.17, 11.06.2017 kuni 12.06.
  2. Viibis vahi all 13.06.2017 kuni 09.08.
  3. Varasem karistatus: - Viru Maakohtu 04.05.2016 otsusega nr 1-163816

§ 424

järgi vangistus 8 kuud

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks (katseaeg kuni 30.05.2018). Kohtueelsel menetlusel advokaat Andres Tamm Kaitsja RESOLUTSIOON 1. V.P süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. V.P süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. 4.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud 1 aasta ja 2 kuusele vangistusele Viru Maakohtu 04.05.2016 otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o vangistus 8 (kaheksa) kuud ning mõista kohtuotsuste kogumis 1 liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. 5.

§ 68

alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.02.2017 kuni 25.02.17, s.o 2 (kaks) päeva ja 11.06.2017 kuni 09.08.2017, s.o 1 kuu ja 29 päeva, kokku 2 (kaks) kuud ja 1 (üks) päev ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 6.

§ 69

lg 1, 3 ja § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 599 (viissada üheksakümmend üheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada V.P üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning V.P-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 sätestatud kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Ülesõidu 1, Jõhvi, tel: 6637896; Rakvere talitus: F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere, tel: 3223916). 8.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada V.P-d järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx. • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 9.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada V.P-d üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. 10.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada V.P-d üldkasuliku töö tegemise ajal asuma esimesel võimalusel alkoholi sõltuvusravile ning läbima talle määratud ravi. 11.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada V.P-d üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 12.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada V.P suhtes lisakaristust, võttes V.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümme) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 10 kuulise tähtaja möödumisel.

  1. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
  2. V.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. V.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 873 (kaheksasada seitsekümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „V.P , 1-17-7519, menetluskulud, ositi 2 tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel V.P poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitsja sõidukulud 233,98 eurot jätta riigi kanda.
  4. Asitõend: 1 CD plaat kõnesalvestusega (tl 25), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: V.P juhtis tahtlikult 24.02.2017 kella 22:40 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Kreutzwaldi tn 15 juures sõiduautot Audi A6 reg.märgiga xxxxolles alkoholijoobes (alkoholijoove - tõendusliku alkomeetriga mõõtetulemus 1,33 mg/l) sõites teelt välja vastu tänavavalgustusposti. Samuti tema juhtis tahtlikult 11.06.2017 kell 21:27 Tallinnas Tööstuse 53 maja juures suunaga Kungla tn mootorsõidukit OPEL INSIGNIA reg.nr. xxxxolles joobeseisundis (alkoholijoove – tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,04 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. V.P pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti V.P 25.05.2017 kella 00:10 paiku Tallinnas Xxxxkorteris haaras oma elukaaslasel Raili Speek’il mõlema käega kaelast, kägistas ning lõi rusikaga vähemalt kaks korda vastu pead, millega tekitas kannatanule xxxx füüsilist valu, hingamisraskuse ja tervisekahjustusi – pea pindmised hulgivigastused, lõua all 2x2 cm marrastus, vasakul pool kaelal 0,3x3cm ja 1x2 cm marrastused, paremal põsel suunurga juures hematoom ja turse, parema põse siseküljel limaskesta vigastus, kuklapiirkonnas juuksepiiri all 3x4 cm hematoom, paremal pool otsmikupiirkonnas marrastused ja turse. 3 Oma tegevusega tekitas V.P xxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise mis on toime pandud lähisuhtes s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 09.08.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav V.P ja tema kaitsja Andres Tamm järgneva kokkulepe: Võttes arvesse, et süüdistatav tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut nõuab prokurör kohtus

§ 424

järgi kuritegude toimepanemise eest karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja

§ 121

lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus 8 (kaheksa) kuud vangistust, seega lõplik karistus on 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg.1 korras arvata karistusaja hulka eelvangistus 11.06.2017 – 09.08.2017 ehk 1 kuu ja 29 päeva ja kinnipidamine 24-25.02.2017 ehk 2 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, mis asendada vastavalt

§ 69

lg 1 üldkasuliku tööga 599 (viissada üheksakümmend üheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lõikes 1 pundktides 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti

§ 75

lg 2 p 2 alusel süüdistatav on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi. Samuti

§ 75

lg 2 p 5 alusel süüdistatav on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal asuma esimesel võimalusel alkoholi sõltuvusravile ning läbima talle määratud ravi. Samuti

§ 75

lg 2 p 8 alusel süüdistatav on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 (kümneks) kuuks.

Menetluskulud: kaitsjatasu 168.- ja sõidukulud 233,98 millest sõidukulud 233,98 jätta riigi kanda. Sundraha on 705.- eurot. Kokku 873.- eurot. Menetluskulude tasumiseks taotleb süüdistatav anda tähtaeg 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 72,75 eurot. 4 Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 121

lg 2 p 2 ja § 424 sätestatud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, mis absoluutsummana moodustab 873 eurot ning tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 12 kuu jooksul tasudes igakuiselt 72,75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja sõidukulud 233,98 eurot jätta riigi kanda. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.