KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 5. märts 2019 Kohtuasja number 1-18-4870 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu I.Z-i (isikukood XXX) vangist

§ 74lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28.

jaanuari

1. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu I.Z Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus muutmata ja I.Z-i määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. I. Z tunnistati Viru Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega süüdi

§ 424

lg 2 järgi kiir-kokkuleppemenetluses ja teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-te 1 ja 3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel määrati reaalsele ärakandmisele 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 9.

juunist kuni 11. juunini 2018, s.o 3 päeva, ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust 1 aasta 1 kuu ei pöörata täitmisele, kui I. Z-i i pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p-de 1–6 ja § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel pandud kohustusi.

§ 74

lg 3 alusel määrati katseajaks 2 aastat.

§ 50lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel mõisteti I.

Z-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Kohtuotsus jõustus

1. juunil
2. Kriminaalhooldus algas
3. juunil 2018 ja lõpeb
4. juunil
6. Kriminaalhooldaja esitas
7. jaanuaril 2019 kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku I. Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune rikkus alkoholi tarvitamise keeldu.
8. Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrusega kriminaalhooldaja taotlus rahuldati ja I. Z-ile Viru Maakohtu
11. juuni
12. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu vangistust pöörati täitmisele. 3.1 Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et
13. juulil 2018 toimunud esmakohtumisel selgitati I. Z-ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning ta kinnitas, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Seega oli I. Z teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest ja nende rikkumise tagajärgedest. Kohustust mitte tarvitada alkoholi selgitati I. Z-ile ka hoolduskava tutvustamisel ja allkirjastamisel
14. septembril
15. 3.2 Keelust hoolimata tarvitas I. Z alkoholi, mida ta on ise tunnistanud. Rikkumiste kohta on koostatud
16. detsembril 2018 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi tulemus oli positiivne, näidates 0,337 mg/l, ja
17. jaanuaril 2019 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi tulemus oli positiivne, näidates 0,246 mg/l. Seega on nii kriminaalhooldusaluse isiku selgituste kui ka koostatud protokollidega rikkumine tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole. 3.3 Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamine vabandatav ei külaliste käimise ega alaealise tütre sünnipäeva tähistamisega. Alkoholi tarvitamise keeld on elementaarne hoolsuskohustus, mida korduvalt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistatud hooldusalusel tuleb täita. I.Z on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Nimelt läks ta
18. juulil 2018 kandma šokivangistust ning kell 19.25 tuvastati tal Viru Vangla pääslas alkoholijoove 0,066 mg/l väljahingatavas õhus, millele ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Järgnevalt ilmus I. Z
19. septembril 2018 registreerimisele alkoholijoobes: kell 10.40 tuvastati tal alkoholijoove 0,395 mg/l. Kohustust mitte tarvitada alkoholi selgitati I.Z-ile ka hoolduskava tutvustamisel ja allkirjastamisel
20. septembril
21. Järgnevalt ilmus I. Z
22. detsembril 2018 kell 12.05 registreerimisele alkoholijoobes, kui tal fikseeriti alkoholijoove 0,337 mg/l. Ka järgmisel kohtumisel
23. jaanuaril 2019 tuvastati alkoholijoove 0,246 mg/l. I.Z tunnistab kõiki alkoholitarvitamisi. Seega on tuvastamist leidnud, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Alkoholismivastast ravi I.Z nõus läbima ei ole. 3.4 Arvestades I. Z-i käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudaks edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja -kohustusi. Süüdimõistetu ei ole motiveeritud kandma tingimuslikku vangistust. I.Z ei suhtu piisavalt tõsiselt talle määratud karistusse ega kriminaalhooldusesse. Kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole otstarbekas. Kohus näeb isiku selgituste pinnalt, et ta ei teadvusta endale probleemi ega mõista, et ta ei tohi katseaja kestel üldse alkoholi tarvitada. Ta õigustab ennast sellega, et töötab ja maksab alimente. Töökoha omamine on küll oluline, kuid kriminaalhooldusega ei ole võimalik jätkata, kui isik arvab, et alkoholi tarvitamise keeld on ebaoluline ja seda ei pea ta järgima. Positiivne on ka see, et isikul ei ole uusi väär- ega kuritegusid ehk karistuse eesmärgi saavutamisel on perspektiivi. Kuid isiku suhtumine karistuse tingimustesse, nimelt alkoholi tarvitamise keelu täitmisesse, teeb praegu kriminaalhoolduse jätkamise võimatuks.
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Z , kes taotleb määruse tühistamist. Süüdimõistetu märgib, et tunnistab oma süüd. Tal on kaks alaealist last, kellele ta maksab 2

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Maakohus pööras I.Z-ile määratud karistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud.

1. Kohus tuvastas erakorralise ettekande arutamisel, et I. Z on korduvalt rikkunud talle katseajaks kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu. Samas tuvastas kohus sedagi, et kriminaalhooldusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi oli I. Z-ile selgitatud nii
2. juulil 2018 toimunud esmakohtumisel kriminaalhooldajaga kui ka hoolduskava tutvustamisel ja allkirjastamisel
3. septembril
4. Mõlemal kohtumisel tuvastati I.Z-il alkoholijoove. Korduvatele selgitustele vaatamata ei suutnud I.Z ka edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda, ning alkoholijoove tuvastati tal nii
5. detsembril 2018 kui ka
6. jaanuaril 2019 toimunud kohtumistel kriminaalhooldajaga.
7. Määruskaebuses on I. Z avaldanud soovi ja valmisolekut minna alkoholismiravile. Kohtul on aga alust kahelda süüdimõistetu lubaduse siiruses ja tõsiseltvõetavuses. Seejuures juhib kohus tähelepanu sellele, et ehkki tegemist on esimese I. Z-i kohta koostatud erakorralise ettekandega, on kriminaalhooldaja I. Z-i varasemalt korduvalt kirjalikult hoiatanud (
8. juulil ja
9. septembril 2018). Hoiatustele vaatamata on I.Z alkoholi tarvitamist jätkanud. Maakohtus peetud istungil on I. Z end õigustanud, selgitades, et ta ju pidevalt ei joo ning tööl käib ta kainena. Istungil ei näinud I.Z vajadust minna ravile. Seetõttu on kohtul alust arvata, et määruskaebuses on I.Z avaldanud vastupidist üksnes eesmärgiga vältida karistuse täitmisele pööramist. Puudub alus uskuda, et isikul oleks reaalne soov oma probleemiga tegeleda ning edaspidi oleks alkoholi tarvitamise keelu rikkumine välistatud.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I.Z-i määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Mati Kartau 3