Obsah (5)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-4870 Määruse tegemise aeg ja koht 28.jaanuaril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi

§ 424

lg 2 järgi kiir-kokkuleppemenetluses ja karistati 1 aasta 3 kuuli se vangistusega.

§ 74lg 1 ja 3 ja Ka r

S § 424 lg 4 p 1 alusel määrati r eaalsele ärakandmisele 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.06.2018 -11.06.2018 s.o. 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 kuu 27 päeva vangistust. H.X-i 1 kuu 27-päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda alates tema vanglasse saabumise ajast või kinnipidamisest KrMS § 414 järgi.

§ 74

lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust 1 aasta 1 kuu täielikult täitmisele mitte pöörata, kui H.X 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p 1-6 ja

§ 75

lg p 2, 8 sätestatud kohustusi.

§ 74

lg 3 alusel määrata katseajaks 2 aastat.

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel mõisteti H.X-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 -ks kuuks. Kohtuotsus jõustus 27.06 .

1. 1 Kriminaalhoolduse algus 27.06.2018, kriminaalhoold use lõpp 11.06.
2. Erakorraline ettekanne on koostatud, kuna H.X on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi: - 17.12.2018 kell 12:05 tuvastas Viru Vangla Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnikmetoodik Kaja Krivan registreerimise käigus aadressil Kooli 2a, Jõhvi H.X-il alkoholijoobe 0,337 mg/L kohta. Alkoholijoove fikseeriti alkomeetriga Alcovisor Mark X2 SN: 120355 (indikaatorvahendi järgmise kontrollimise aeg 31.03.2019); -14.01.2019 kell 11:55 tuvastas Viru Vangla Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina registreerimise käigus aadressil Kooli 2a, Jõhvi H. X-il alkoholijoobe 0,246 mg/L kohta. Alkoholijoove fikseeriti alkomeetriga Alcovisor Mark X2 SN: 113937 (indikaatorvahendi järgmise kontrollimise aeg 28.02.2019). 17.12.2018 antud kirjalikus seletuses kirjutas H.X , et ta tuli registreerimisele alkoholi jääknähtudega, eelmisel päeval olid käinud külalised. 14.01.2019 antud kirjalikus seletuses kirjutas H .X , et eelmisel päeval tarvitas alkoholi ligikaudu 200g viskit, kuna tütrel oli sünnipäev, kes sai 16-aastaseks. Esmakohtumine H.X-iga toimus kriminaalhooldusosakonnas 02.07.2018, kus k riminaalhooldusalusele selgitati põhjalikult kohtumääruse sisu, kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. H.X on andnud allkirja, et kriminaalhooldusaluse õigused ja kohutused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusametnik märgib, et H.X asus Viru Vanglas šokivangistust kandma 02.07.
3. 02.07.2018 kell 19:25 tuvastati H .X-il Viru Vangla pääslas alkoholijoove 0,066 mg/l kohta väljahingatavas õhus, millele ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. H. X vabanes šokivangistusest 29.08.2018 ja kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. tuli samal päeval Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et 26.09.2018 registreerimisele ilmus H.X alkoholijoobes, kell 10:40 tuvastati alkoholijoove 0,395 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Antud seletuses kirjutas, et eelmisel päeval jõi, kuna kohtus klassikaaslasega, kes välja tegid. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Kohustust mitte tarvitada alkoholi selgitati H .X-ile ka hoolduskava tutvustamisel ja allkirjastamisel 26.09.
4. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et 17.12.2018 kell 12:05 ilmus H.X registreerimisele alkoholijoobes, kui tal fikseeriti alkoholijoove 0,337 mg/l kohta. Ka järgmisel kohtumisel 14.01.2019 tuvastati alkoholijoove 0,246 mg/l kohta. H. X ei soovi läbida alkoholivastast ravi. H. X töötab alates 01.10.2018 xxx. Katseajal uute õigusrikkumiste kohta info puudub. Kriminaalhooldusametnik taotleb

§ 74lg 4 ja Kr

HS § 31 lg 1 alusel pöörata H.X-ile mõistetud karistus täitmisele. 2 H.X selgitas kohtuistungil, et ta tarvitab alkoholi, aga maksab alimente ja töötab. Tööl käib ta kainena, aga miks tuleb välja, et ametniku juurde tulemas on tal alkoholi tarvitamise tunnused, ta ei tea. Ta ei leia, et ta vajab alkoholivastast ravi, sest ta ei joo ju kogu aeg. Maakohtu määruse põhjendused

§ 74

lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni aasta võrra või pöör ata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 l g 4, § 75 l g 3, § 76 l g 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, et Krim inaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et 02.07.2018 toimunud esmakohtumise ajal selgitati H.X-ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga , et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Seega oli H.X teadlik kriminaalhoolduse kohustustest ja tagajärgedest, kui ta talle määratud kohustusi rikub. Kohustust mitte tarvitada alkoholi selgitati H.X-ile tutvustamisel ja allkirjastamisel 26.09.

1. ka hoolduskava Kriminaalhooldusalune tarvitas alkoholi keelust hoolimata. Isik on rikkumisi tunnistanud (17.12.2018 ja 14.01.2019). Samuti on antud rikkumise kohta koostatud 17.12.2018 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi tulemus oli positiivne näidates 0,337 mg/l kohta; 14.01.2019 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi tulemus oli positiivne näidates 0,246 mg/l kohta. Seega on nii kriminaalhooldusaluse isiku selgituse, kui ka koostatud protokollidega rikkumine tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole. Kohus tuvastas, et kohustuste täitmata jätmise kohta ei ole süüdimõistetul esitanud ühtegi mõjuvat põhjust või asjaolu, mille alusel oleks rikkumisi võimalik lugeda vabandatavaks. Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamise mõjuvaks põhjuseks ei külaliste käimine ega alaealise tütre sünnipäev. Kui isik teab talle pandud kohustustest, siis ta peabki tegema endast kõikvõimaliku, et neid mitte rikkuda. Kohtu hinnangul on alkoholi mitte tarvitamise kohustuse täitmine elementaarne hoolsuskohustus, mida hooldusalusel tuleb täita, kui isik saab karistada korduvalt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Seda enam, et isik on katseaja kestel korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning järjepidevalt jätkab sellega. Nimelt isik läks 02.07.2018 kandma šokivangistust ning kell 3 19.25 tuvastati H .X-il Viru Vangla pääslas alkoholijoove 0,066 mg/l kohta väljahingatavas õhus, millele ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Järgnevalt 26.09.2018 registreerimisele ilmus H.X alkoholijoobes, kell 10.40 tuvastati alkoholijoove 0,395 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Kohustust mitte tarvitada alkoholi selgitati H.X-ile ka hoolduskava tutvustamisel ja allkirjastamisel 26.09.
2. Järgnevalt 17.12.2018 kell 12.05 ilmus H .X registreerimisele alkoholijoobes, kui tal fikseeriti alkoholijoove 0,337 mg/l kohta. Ka järgmisel kohtumisel 14.01.2019 tuvastati alkoholijoove 0,246 mg/l kohta. Isik tunnistab kõiki alkoholi tarvitamisi. Seega kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et isikul on alkoholi tarvitamisega probleemid. Isik ise ei tunnista, et tal oleks probleem alkoholi tarvitamisega ja ei ole nõus läbima alkoholivastast ravi. K äesolev erakorraline ettekande näol on tegemist esimese erakorralise ettekandega. Kohtule esitatud ettekandest ja materjalidest nähtub, et H.X on rikkunud katseaja tingimusi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades H.X-i käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu hinnangul pole isik motiveeritud kandma tingimusliku vangistust vabaduses. Kohus järeldab sellest, et H.X ei suhtu piisavalt tõsiselt talle määratud karistusse ega sellest tingimusliku vabastamise kontrollnõuetesse ja kohustustesse. Ta ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi ega ole nõus läbima alkoholi vastast ravi. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole otstarbekas, kuna H.X ei ole motiveeritud tõsiselt suhtuma tema üle kehtestatud korrale. Kohus näeb, isiku selgituste pinnal, et ta ei teadvusta endale probleemi, et ta ei tohi üldse tarvitada alkoholi katseaja kestel. Ta õigustab ennast sellega, et töötab ja maksab alimente. Töökoha omamine on väga oluline isiku puhul. Samas tuleb tunnistada, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik jätkata, kui isik arvab, et alkoholi tarvitamine on ebaoluline asi ja seda ei pea ta vältima. Positiivne on ka see, et isikul ei ole uusi väär- ega kuritegusid ehk karistuse eesmärgi saavutamisel on perspektiiv. Isiku suhtumine karistuse tingimustesse, nimelt alkoholi tarvitamise keelu täitmisesse teeb praegu kriminaalhoolduse jätkamise võimatuks. Isik ei väljendanud isegi soovi loobuda alkoholi tarvitamisest, rääkimata sammudest, mis aitaksid teda vältida alkoholi tarvitamist, näiteks ravi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Rikkumised on tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kohus leiab, et kriminaalhooldus H .X-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada 4 alkoholi korduvalt ja jätkab selle rikkumisega järjepidevalt. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta ega oma motivatsiooni mitte tarvitada alkoholi. Antud juhul peab kohus nõustuma kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhooldusega jätkamine ei ole enam põhjendatud. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja H.X tuleb saata karistust kandma. Juhindudes

§ 74lg 4, Kr

MS § 427, kohus M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Kaja Krivan 16.01.2019 erakorraline ettekanne H.X `e Viru Maakohtu 11.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Viru Maakohtu 11.06 .2018 kohtuotsusega nr 1-18-4870 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu vangistust täitmisele ning saata H.X kandma karistust, kokku ärakandmisele 1 aasta 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmisele vanglasse ilmumise kuupäeva KrMS § 414 alusel. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5