Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 76

1-18-4870 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-4870 (18244000504) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona

§ -st 76 ja KrMS § -dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta W.R Viru Maakohtu 11.06.2018 otsusega nr 1-18-4870 mõistetud ja Viru Maakohtu 28.01.2019 määrusega nr 1-18-4870 täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 11.06.2018 otsusega tunnistati W.R süüdi

§ 424lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega.

karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud kolm päeva.

§ 74

lg -te 1 ja 3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuu pikkune vangistus. Ülejäänud karistuse osas määrati, et see jääb täitmisele pööramata tingimusel, et W.R ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 –6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakaristusena võeti W.R-ilt 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimis e õigus.

1. Kriminaalhooldaja esitas 16.01.2019 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata W.R-ile mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus W.R alkoholi tarvitamise keeldu. 1 1-18-4870
2. Viru Maakohus rahuldas 28.01.2019 määrusega kriminaalhooldaja taotluse ja W.R-ile Viru Maakohtu 11.06.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele.
3. 28.11.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid W.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. W.R-i karistusaeg algas 20.05.2019 ja see lõppeb 20.06.2020.

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 05.12.2019.

Kinnipidamisasutus toetab W.R-i ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas jagab prokuratuur vangla seisukohta W.R-i ennetähtaegseks vabanemiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas W.R , et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Ta kinnitab, et tal on võimalik asuda koheselt tööle B ASi, kus ta ka varasemalt töötas. Vangistusse sattus ta alkoholiprobleemide tõttu. Antud ajaks on ta end kodeerinud ja manustatud ravimi mõju kestab suveni. Täiendavalt avaldas W.R , et alkoholi tarvitamine polnud sage. Kuna kriminaalhooldusametniku vastuvõtt toimus Kohtla-Järvel, siis leidis ka alkoholi tarvitamine aset Kohtla-Järvel. St, et 5 tööpäeva veetis ta T tööl, ent nädalavahetuseti Kohtla -Järvel viibides tarvitas ta alkoholi. Ta ei oska selgitada, miks ta varasemalt end ei kodeerinud. Võimaliku vabanemise korral asub ta elama T oma endise abikaasa ja laste juurde. Nendega toimub sage suhtlus, sh suheldi viimati täna, so kohtuistungi toimumise päeval. Abikaasa ja lapsed toetavad tema nende juurde elama asumist, sest ka lapsed ootavad elatise maksmist. Sotsiaalprogrammiga seonduvalt selgitas W.R , et tema hinnangul on talle pakutud sotsiaalprogrammi sihtrühmaks pigem narkomaanid, mitte aga alkohoolikud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud W.R-i isikliku toimiku materjalide ja prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid arvestades, et alused W.R-i ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 8.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et W.R on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg -le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 järgmist [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 2 1-18-4870

1. Hinnates W.R-iga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et W.R-i käitumine vangistuse ajal on olnud üldjoontes korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on W.R vangistusaja jooksul töötanud, ta omandab riigikeelt, ta omab vabu rahalisi vahendeid vabanemisjärgseks toimetulekuks ja ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipidamisasutus kinnitab tal vangistuse ajal distsiplinaarkaristuste puudumist ja tema positiivset suhtumist ametnikesse. Tema vabanemise kasuks räägivad ka kindla elu- ja töökoha olemasolu ühes lähedaste toetusega, ent samuti ka kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu. Eelneva pinnalt on alust seisukohaks, et W.R-i puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad.
2. Käesoleva määruse p-s 9 osutas kohus kõrgeima astme kohtu lahendi 1- 09-14104 p- s 21 märgitule, mille kohaselt on isiku vabastamise üle otsustamisel kaalukaks isiku käitumine karistuse kandmise ajal. See seisukoht baseerub otseselt

§ 76lg 4 regulatsioonil.

Kohus rõhutab, et Riigikohus ja

§ 76

lg 4 kasutavad oma sõnastustes ja käsitlustes väljendit “kari stuse kandmise aeg”. Sellest tuleneb, et ennetähtaegse vangistusest vabanemise küsimuse otsustamisel ei lähtu kohus mitte üksnes vangistusest, kui karistusajast, vaid karistuse kandmise aega tuleb hinnata selle tervislikkuses. Seega - kui süüdlast karistatakse esmalt karistusega, mida algselt täitmisele ei pöörata, kuid see pööratakse täitmisele alles hiljem, siis on tema karistusajaks nii see karistuse osa, mida isik kannab vangistuses, kui ka osa, mil ta oli tingimisi vangistusest vabastatud.

1. Antud määruse ajaolude ja menetluse käiku kajastavates t alapunktidest nähtub, et W.R-i karistusaeg on mitme-etapiline. Kohtuotsuse kohaselt tuli tal algselt ära kanda 2 kuu pikkune reaalne vangistus. Ülejäänud osa talle mõistetud vangistusest jäi täitmisele pööramata tingimusel, et W.R täidab kontrollnõudeid ja kohustusi, sh oli tal keelatud alkoholi tarvitamine. Kuna W.R rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, pöörati vangistus, selle ärakandmata osas, täitmisele. Seega on W.R-i käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis arvestatav nii tema esmane ehk koheselt ära kandmisele kuulunud vangistuse aeg, ajavahemik, mil ta oli tingimisi vangistusest vabastatud, kui ka hilisem, täitmisele pööratud vangistusaeg. Viimatist, ehk täitmisele pööratud vangistusaega käsitles kohus käesoleva määruse p -s
2. Selle karistusaja osa hindab kohus läbituks positiivse lt ja W.R-i vabastamist toetavaks. Kohtul puuduvad andmed, et W.R-i koheselt ära kandmisele kuulunud karistusaja osas oleks esinenud negatiivseid asjaolusid, mis välistaks või seaks vähemalt kahtluse alla W.R-i vabastamise. Mis puudutab W.R-i tingimisi kantud karistusaega, siis leiab kohus, et hinnang tema tingimisi kantud karistusajale on negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.
3. W.R-i karistamise aluseks on korduv mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Uute samalaadsete kuritegude ärahoidmiseks rakendas kohus W.R-ile ajutist ehk katseaja ulatuses alkoholi tarvitamise keeldu. Kõnealust keeldu rikkus W.R korduvalt, päädides vangistuse ärakandma osas karistuse täitmisele pööramisega. Märgitust järeldub, et W.R-i uute kuritegude ohuprognoosi hindamisel on kaalukas esiteks tema sisemine soov ja tahe hoiduda/loobuda alkoholi tarvitamisest, ja teiseks tema suutlikus seda teha. Nende aspektidega on seotud isiku enda arusaam ja teadvustamine alkoholi tarvitamise keeldust, taolise keelu põhjustest ja alkoholi tarvitamisega kaasneivaist ohtudest. Analüüsides W.R-i iseloomustusse kantud andmeid, nähtub, et W.R-ile on mõistmatu tema karistuse täitmisele pööramine, sest ta läbis alkoholivastase ravi. Samas on ta sellele eelnevalt korduvalt ja korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja ta eitab mistahes alkoholiprobleeme. Kohtu veendumusel pole W.R-i suhtumine ja arusaamad alkoholi vangistuse ajal vähemalt seniks muutunud. Materjalidest nähtuv alt allutati W.R sotsiaalprogrammi „Eluviisi treening“. Ta võttis sellest küll osa, ent tunnistust talle ei väljastatud. Ka kohtuistungil kinnitas 3 1-18-4870 W.R , et kõnealusest programmist osavõtuks tal motivatsioon puudus, sest tema hinnangul on kõnealune programm suunatud eelkõige narkomaanidele. Justiitsministeeriumi kodulehelt kättesaadava informatsiooni kohaselt on kõnealune programm suunatud nii alkoholi kui narkootilisi aineid tarvitavatele inimestele ja selle eesmärgiks on isikus endas m uutuste esile kutsumise soovi tõstmine. Arvestades W.R-i eelnevat sagedast alkoholi tarvitamist, tuleb kõnealuse või ka mõne muu sarnase programmi, mis suunaks teda alkoholi tarvitamisega kaasnevat riskikäitumist hindama, läbimist pidada vältimatult vajalikuks meetmeks. Kuna W.R pole leidnud endas motivatsiooni programmi kohaseks läbimiseks ja ta ka ei teadvusta alkoholiprobleeme, siis saab järeldada, et W.R ei teadvusta alkoholi tarvitamisega kaasnevat riskikäitumist, ta ei soovigi seda teadvustada, ta ei adu ka alkoholi tarvitamise seost tema karistuse aluseks oleva õigusvastase käitumisega ja tema poolne sisemine motivatsioon oma riskikäitumise muutmiseks on madal. Seega pole W.R-ist lähtuv oht alkoholi tarvitamisega seotud liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud, temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab W.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
4. Seoses W.R-i suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid W.R-i varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse W.R-i just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 4