← Eesti

1-19-4791/11

Obsah (7)§ 120§ 121§ 65§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. juuni 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-4791 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Meril

121 lg 2 p 2, 3,

§ 120

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn D.O , isikukood XXX; kodakondsus XXX; elukoht: XXX emakeel: XXX; XXX; hetkel viibib vahi all; töötu; kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 11.09.2014.a otsusega

§ 121

ja

§ 120

järgi

§ 65lg 2 alusel lõpliku liitkaristusega 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

Kahtlustatavana peeti kinni 10.05.2019.a. Tõkend - vahistamine - kohaldatud Tartu Maakohtu 11.05.2019.a määrusega. Kaitsja Anu Pärtel Süüdistatav RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.O

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada D.O

§ 120

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista D.O-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub D.O-l reaalsele ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates D.O kahtlustatavana kinnipidamisest, so 10.05.2019.a.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel ülejäänud 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust jätta D.O suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui D.O ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning kohustusi. Määrata D.O katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata D.O-le kohustus mitte tarvitada alkoholi.

käitumiskontrolli ajaks täiendav

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada D.O-d osalema sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“, mille viib läbi EELK Tartu Perekeskus (aadress: Õpetaja 5, Tartu; grupijuht Anton Aunma, tel: 55517974) algusega 27.08.

  1. a. Tegemist on nelja kuu pikkuse perevägivalla tõkestamise programmiga, mille raames toimub iganädalaselt kokku 14 kohtumist nii grupis kui individuaalselt. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.01.
  2. D.O kohustub sotsiaalprogrammis osalemise eest tasuma ise.

§ 75

lg 4 alusel kohustada D.O-d registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada D.O-d käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ „Esmase hindamise“ teenuse raames arst. D.O on ravile allumiseks andnud eelneva nõusoleku.

§ 75

lg 4 alusel kohustada D.O-d käitumiskontrolli ajaks seadma endale hasartmängude mängimise piirangu õnnemängudele (kasiinomängud) ja totole (spordiennustused). Kehtiva mängukeelu ajal ei luba hasartmängukorraldajad D.O-d hasartmänge mängima. D.O kohustub endale seadma piirangu 36 (kolmekümne kuueks) kuuks. Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja pidaja on Maksu- ja Tolliamet. D.O kohustub vastava avalduse tegema e-maksuametis/e-tollis hiljemalt 2 (kaks) päeva pärast kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist. 2

(7)

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – vahistamine – tühistada D.O suhtes pärast reaalsele ärakandmisele kuuluva 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse kandmist ning vabastada D.O vahi alt 10.07.2019.a.

  1. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta D.O kaitsjatasu kokku 600 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista D.O-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:  sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et D.O-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 810 (kaheksasada kümme) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 67,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700033068 ning selgituse “D.O, otsus nr 1-19-4791, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures pakendis nr 1 asuv DVD-R plaat, millele on salvestatud M. N. ja süüdistatav D.O vaheline 10.05.2019 sõnumivahetus ja M. N. alaealise lapse poolt 03.05.2019 tehtud helisalvestis.
  3. Kannatanud M. N. (ik XXX, telefon: XXX, e-post XXX) ja A. R. (ik XXX, telefon: XXX, e-post XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks D.O vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3

(7)KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus D.O-d süüdistatakse selles, et tema
  1. aprillikuu alguses täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma perekonna elukohas aadressil XXX asuva eramu teisel korrusel, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas füüsilist vägivalda oma XXX M. N. suhtes, mis seisnes selles, et D.O haaras kinni kannatanu juustest, misjärel lõi teda korduvalt rusikaga näkku. Seejärel võttis D.O kinni M. N. ema A. R. juustest, misjärel tõmbas kannatanu kummargile ja lõi teda korduvalt vastu selga. Sellise tegevusega põhjustas D.O M. N. ja A. R. füüsilist valu. D.O-d süüdistatakse samuti selles, et tema 03.05.
  2. a kella 23:00 paiku oma perekonna elukohas aadressil XXX asuva eramu esimesel korrusel, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas füüsilist vägivalda oma XXX M. N. suhtes, mis seisnes selles, et D.O tõmbas kannatanut juustest ja lõi mõlema lahtise käega korduvalt kannatanule vastu pead, nägu, selga ja käsi, misjärel lõi kannatanule jalaga kõhtu, misjärel lõi kannatanule rusikaga vastu turja. Seejärel läks D.O teisele korrusele, kus lõi kaasa haaratud harjavarrega M. N. ema A. R. vastu pead, selga, jalgu ja käsi, misjärel lükkas D.O kannatanu pikali maha. D.O vägivallatsemist A. R. suhtes püüdis takistada M. N., misjärel tõmbas D.O M. N. juustest ning surus M. N. ja A. R. voodile istuma, misjärel lõi D.O M. N. korduvalt 2-3 korral rusikaga vastu näo paremat poolt. Sellise tegevusega põhjustas D.O M. N. füüsilist valu ning parema silmalau ja silmaümbruse kontsusiooni, verevalumi paremasse silma, hematoomi paremale õlavarrele, marrastuse paremale käsivarrele ja turjale punetuse ning A. R. füüsilist valu. Füüsilist vägivalda nägid ja kuulsid pealt alaealised lapsed, XX-aastane L. J. ja XXX-aastane D. N.. Sellega pani D.O toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. D.O-d süüdistatakse samuti selles, et tema 10.05.2019. a, olles alkoholijoobeseisundis, saatis oma kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX oma XXX M. N. kasutuses olevale telefoninumbrile XXX ja M. N. ema A. R. kasutuses olevale telefoninumbrile XXX ähvardava sisuga sõnumeid järgmiselt: − kell 00:38 saatis M. N. venekeelse sõnumi eest keelde tõlgituna „Ma põletan maja maha, kui sa ei võta toru“, misjärel kell 00:40 saatis venekeelsed sõnumid eesti keelde tõlgituna „Maja põleb“ ja „Rõõmusta“; − kell 1:46 saatis M. N. venekeelse sõnumi eesti keelde tõlgituna „Nüüd löön ma su maha ka 10 aasta pärast“; − kell 1:58 saatis M. N. venekeelse sõnumi eesti keelde tõlgituna „Ma põletan alustuseks su maja maha“; − kell 02:03 saatis M. N. venekeelse sõnumi eesti keelde tõlgituna „Ma tapan su ära“; − kell 02:19 saatis M. N. venekeelse sõnumi eesti keelde tõlgituna „2 minutit ja su maja põleb maha“; − kell 01:49 saatis A. R. venekeelse sõnumi eesti keelde tõlgituna „Annan teile 10 minutit, valan majale bensiini peale ja põletan maha, kui te ei võta toru“; − kell 01:55 saatis A. R. venekeelse sõnumi eesti keelde tõlgituna „Kui vabaks saan, tapan sinu ja M.“. 4

(7)M. N. ja A. R. oli alust karta ähvaruste täideviimist, kuna D.O oli alkoholijoobeseisundis ja käitus agressiivselt, M. N. ja A. R. olid kodust koos alaealiste lastega põgenenud ega julgenud koju naasta, kuna D.O on kannatanute suhtes olnud varem füüsiliselt vägivaldne ja kannatanutel oli alust karta ähvarduste täideviimist. Ähvardused olid tõsiselt võetavad, kuna D.O oli kallanud bensiini oma perekonna elukoha aadressil XXX asuva eramu esimesele korrusele ning lõhkunuv ja märatsenud majas. Sellega pani D.O toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu

§-s 121 lg 2 p-des 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus D.O-le karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 120

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus D.O-le karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada D.O-le liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ning tingimisi jätta ärakandmata jääv osa 2 aastat 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui D.O ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Osaliselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks lugeda 10.05.2019. a alates D.O vahi alla võtmisest. D.O peab järgima talle kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada D.O-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada D.O-d osalema sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“, mille viib läbi EELK Tartu Perekeskus (aadress: Õpetaja 5, Tartu; grupijuht Anton Aunma, tel: 55517974) algusega 27.08.

  1. a. Tegemist on nelja kuu pikkuse perevägivalla tõkestamise programmiga, mille raames toimub iganädalaselt kokku 14 kohtumist nii grupis kui individuaalselt. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.01.
  2. a. D.O kohustub sotsiaalprogrammis osalemise eest tasuma ise.

§ 75

lg 4 alusel kohustada D.O-d registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada D.O-d käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ „Esmase hindamise“ teenuse raames arst. D.O on ravile allumiseks andnud eelneva nõusoleku.

§ 75

lg 4 alusel kohustada D.O-d käitumiskontrolli ajaks seadma endale hasartmängude mängimise piirangu õnnemängudele (kasiinomängud) ja totole (spordiennustused). Kehtiva mängukeelu ajal ei luba hasartmängukorraldajad D.O-d hasartmänge mängima. D.O kohustub endale seadma piirangu 36 kuuks. 5

(7)Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja pidaja on Maksu- ja Tolliamet. D.O kohustub vastava avalduse tegema e-maksuametis/e-tollis hiljemalt 2 päeva pärast kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1380 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 60 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 570 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 60 eurot, ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. D.O töötas kuni aprillini 2019 K. OÜ XXX, teenides XXX eurot kuus. Seejärel võttis ta ennast töötuna arvele, et luua oma ettevõte. D.O elab koos XXX, kelle sissetulekud moodustuvad lastetoetustest, elatisest ja vanemahüvitisest. M. N. sissetulekud on XXX eurot kuus. Igakuised väljaminekud majalaenule, kahe auto liisingule, telefonidele ja kindlustustele on kokku XXX eurot. D.O-l on erinevaid võlgnevusi, mida nõuavad sisse erinevad kohtutäiturid. M. N. on kolm alaealist last, kellest kaks on D.O-ga ühised. Arvestades, et D.O-l puudub vabaduses töökoht, ülalpidamisel on mitu alaealist last ja igakuised kulud on suured, samuti seda, et tegemist on lähisuhtevägivalla kriminaalasjaga, kus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud halvendavad ka kannatanu olukorda, esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja nende riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt D.O ja tema perekonna hakkamasaamist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista D.O-lt menetluskuluna välja sundraha summas 810 eurot. Jätta kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 570 eurot ja kohtumenetluses tekkiv kaitsjatasu riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada D.O-l menetluskulud hüvitada 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav D.O aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav D.O , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.O süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120lg 1 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas 6

(7)D.O menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 570 eurot ja kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 30 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. D.O on nõus menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 67,50 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades D.O sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus D.O kaitsjatasu kokku 600 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades D.O varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 810 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.