← Eesti

1-20-2952/18

Obsah (6)§ 121§ 74§ 65§ 68§ 69§ 75

1-20-2952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2952 (20233000407) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi s

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav P.W isikukood XXX; elukoht xxx; viibib PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna arestimajas; Vene Föderatsiooni kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx; varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud; tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 30.03.2020, vahistatud Viru Maakohtu loal. Viru Maakohtu 14.05.2020 määrusega vabastatud vahi alt. Kaitsja Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2020 RESOLUTSIOON Tunnistada P.W süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.01.2020 kohtuotsusega nr 1-20-141 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust ning mõista P.W-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 30.03.2020 kuni 14.05.2020, s.o 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. 1 1-20-2952

§ 69

lg 1 alusel asendada P.W-le mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 638 (kuuesaja kolmekümne kaheksa) tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada P.W üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja- kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest.

§ 75

lg 4 alusel kohustub P.W peale kohtuotsuse jõustumist 5 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni kontrollnõuete täitmise lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Narvas Fama tn 10/3, kabinet 14, verevõtt tööpäeviti 7.30-12.30). P.W on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline (vastavalt SYNLAB Eesti OÜ hinnakirjale maksab uuring kokku 30 eurot ja 2 senti). Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et P.W ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Välismaalasest süüdistatav ei ole nõus võtma endale kohustust lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga (KrMS § 244²). Asitõendiks olev CD-R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 2 1-20-2952 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mõista P.W-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ning 303 (kolmsada kolm) eurot ja 60 senti riigi õigusabi kulude katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada P.W osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi kulud summas 98, 40 eurot ning kohtumenetlusega kaasnenud õigusabi kulud summas 291, 60 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel kohustub P.W hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1179 (üks tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) eurot ja 60 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700019482 ning selgitus „P.W , 1-20-2952, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS 1. P.W ´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.01.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-141

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (kehaline väärkohtlemine lähisuhtes ja korduvalt) kriminaalkorras karistatud, 30.03.2020.a kella 11.33 paiku xxx asuvas ühiselamu toas nr xxx, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, lõi oma abikaasat N H käega näkku lõua piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitas P.W kannatanule N H füüsilist valu. Sel moel pani P.W toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas P.W , tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 14.05.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus P.W süüdimõistmist

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.01.2020 kohtuotsusega nr 1-20-141 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta, 2 kuud ja 22 päeva vangistust, mõistes P.W-le liitkaristuseks 1 aasta, 10 kuud ja 22 päeva vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 30.03.2020-14.05.2020, s.o 1 kuu ja 14 päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks 1 aasta, 9 kuud ja 8 päeva vangistust, mis tuleb

§ 69lg 1 alusel asendada 638 tunni üldkasuliku tööga.

Töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. P.W on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi

§ 75

lg 1, p-de 1-6 ja lg 2 p-de 2, 8 alusel.

§ 75

lg 4 alusel kohustub P.W peale kohtuotsuse jõustumist 5 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni kontrollnõuete täitmise lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja 3 1-20-2952 analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Välismaalasest süüdistatav ei ole nõus võtma endale kohustust lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga (KrMS § 244²). Asitõendiks olev CD-R plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. P.W-lt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha summas 876 eurot ning riigi õigusabi kulud summas 303,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada P.W osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi kulud summas 98, 40 eurot ning kohtumenetlusega kaasnenud õigusabi kulud riigi kanda. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel kohustub P.W hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1179,60 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

  1. 22.05.2020 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et saab aru menetluskulu hüvitamise kohustusest ja hakkab seda täitma. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
  5. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Samuti tuleb menetluskulude küsimus lahendada vastavalt kokkuleppele.
  6. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-
  7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.