← Eesti

1-22-3003/3

Obsah (6)§ 180§ 254§ 255§ 154§ 252§ 253

1-22-3003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3003 (21233001390) Kohtunik Regiina Lebedeva Krimina

) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254 ja KarS § 44 lg-test 1, 2, 3, 4 maakohus otsustas:

  1. Tunnistada E.T süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära (päevamäära suurus 24,35 eurot), s.o 974 (üheksasada seitsekümmend neli) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922400001701 ning selgitus: „E.T, 1-22-3003, rahaline karistus.“
  2. Mõista E.T-lt

§ 180lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ning kaitsjatasu katteks 115,20 1

(3)1-22-3003 eurot (sada viisteist eurot ja kakskümmend senti), s.o menetluskulud kokku 1096,20 eurot (üks tuhat üheksakümmend kuus eurot ja kakskümmend senti). Menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700020026 ning selgitus „E.T, 1-22-3003, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 254

lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

§ 255

lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks

§ 154

järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse

  1. peatüki sätteid. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. E.T süüdistatakse selles, et ta 27.12.2021 kella 22.50 paiku xxx asuvas korteris kehaliselt väärkohtles enda xxx O N . Nimelt E.T viskas enda xxx O N mobiiltelefoniga Huawei, millega tabas kannatanut kukla piirkonda, seejärel lõi O N käega korduvalt näkku. Sellise käitumisega põhjustas E.T kannatanule O N füüsilist valu ja kehavigastusi – paistetus vasakul põsel. Seega E.T süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes.
  3. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin taotleb 11.05.2022 koostatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku tunnistada E.T süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, s.o 974 eurot. Lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär summas 24,35 eurot. Samuti palutakse mõista E.T-lt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 981 eurot ja kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 115,20 eurot, s.o kokku 1096,20 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Kriminaalasi saabus kohtusse 17.05.2022.

§-s 253 ette nähtud tähtaeg – viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest süüdistatavale ja kaitsjale – möödus 01.06.2022. Kohtule ei laekunud

§ 252

lg-s 3 nimetatud süüdistatava või kaitsja kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Sellest järeldab kohus, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamisele käskmenetluse reeglite järgi vastavalt prokuröri ettepanekutele. 2

(3)1-22-3003
  1. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et E.T süü on tõendatud kriminaalmenetluse raames kogutud tõendikogumiga. E.T süüd tõendavad kannatanu O N ütlused, millest nähtuvalt 27.12.2021 alates kell 21.00 oli tema kodus koos oma xxx E.T-ga . Kella 22.30 paiku väljus magamistoast E.T ja juba oli meelestatud agressiivselt. Kui kannatanu keeldus magama minemast, siis E.T haaras kannatanut parema käe randmest ja hakkas teda magamistoa suunas tirima. Kannatanu sai end lahti kiskuda ja jooksis tütre tuppa, kus hakkas politseid välja kutsuma. Tütre toas jõudis E.T kannatanule järele ja haaras talt mobiiltelefoni, hakkas seda lõhkuma ja pärast viskas selle kannatanu pihta, tabades kannatanut kukla piirkonda. Kannatanu tundis sellest valu ja hiljem avastas kohas, kuhu telefon tabas, muhu. Pärast seda lõi E.T kannatanut parema käe peopesaga mitu korda vastu nägu. Viimasel korral surus käe rusikasse ja lõi kannatanut parema käe rusikaga näkku, vastu vasakut põske. Kannatanu tundis sellest tugevat valu, pärast lööki kukkus kannatanu voodisse. Kõike seda saatsid solvangud kannatanu aadressil. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab lähisuhte vägivalla infoleht, millest nähtuvalt on kannatanu andnud samasisulisi selgitusi politseiasmetnikule. 30.03.2022 vormistatud asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab seda, et kannatanu helistas 27.12.2021 kell 22.51 häirekeskusesse ning teatas, et mees lõi teda aadressil xxx rusikaga näkku. Samuti on vaadeldud sündmuskohale saabunud patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestist, millest nähtuvalt kaks patrullpolitseinikku suhtlevad väljas naisega, kes näitab vasakule põsele ja räägib, et tema mees lõi teda. 28.12.
  2. a isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega tõendab kannatanul tuvastatud vigastusi – vasak põsk on paistes ja ositi muutunud siniseks, prempoolsel põsel on punetus, paremal käelabal on kerge punetus, kaela peal marrastus. Neile tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et E.T tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.
  3. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd antud kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, siis leiab kohus, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks süüdistatava karistamist kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. Kuna kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse ja karistuse määra kohta, koostab ta vastavalt

§ 253p-le 1 ja §-le 254 kohtuotsuse.

6. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse toimepandud teo tehiolusid, süüdistatava isikut, karistust kergendava asjaoluna leppimist kannatanuga, karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti riikliku süüdistaja ettepanekut karistuse osas ja seda, et E.T-l puuduvad varasemad karistused. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistusliigi ja -määra osas vastab süüdistatava süü suurusele ning võtab arvesse muid olulisi karistuse mõistmise aspekte. Seega on olemas õiguslik alus riikliku süüdistaja karistusettepanekuga nõustumiseks. 7.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Praegusel juhul on väljamõistetavateks menetluskuludeks sundraha (981 eurot) ning kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu (115,20 eurot) ehk menetluskulu kogusummas 1096,20 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.