← Eesti

4-23-3303/15

4-23-3303 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2023.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3303 (263023004673) Kohtunik Endla Ülviste Koht

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuvälise menetleja 28.09.2023.a otsusega tunnistati G.W süüdi LS §

§ 242

lg 1 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 41 kuni 60 km/h ja liiklusnõuete muus rikkumises, ning temale määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et 08.09.2023.a kell 23.28 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Valgu tee 2-l kilomeetril, s.o asulasisesel teel juhtis G.W mootorsõidukit kiirusega 111 km/h± 4 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus kuni 50 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 57 km/h. Olles esmase juhtimisõigusega juht juhtis mootorsõidukit, millel puudus taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

  1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja M. R ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja vormikaamera sn U09421 salvestisega.
  2. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (s.o. kuni 800 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg-s 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kuna LS §

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest karistusseadustiku (Kar

S) § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 3 järgi.

  1. Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga. Esmase juhiloa saajalt eeldatakse juhtimisõiguse saamiseks vajaliku koolituse läbimist ja ilmselgelt peaks sellisel juhil õpitu värskelt meeles olema. Esmane juhiluba väljastatakse selleks, et algaja juht tõestaks enda sobivust juhina liikluses ja õiguskuulekas käitumine on eelduseks, et esmase juhiloa tähtaja möödumisel saaks juht juhiloa.
  2. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid. 2

(7)4-23-3303
  1. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuste eesmärkide täideviimiseks ära võtta.
  2. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt asulasisesel teel juhitud sõiduki kiirus ületas olulisel määral lubatut, samuti pani isik ühe teoga toime mitu väärtegu. Isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge.
  3. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõttes, et juhtimiselt kõrvaldamine keskmises määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  4. 11.10.2023.a esitas G.W eelnimetatud otsusele kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist väärteo toimepanemises LS § 242 lg 1 järgi ning lõpetada selles osas menetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. Tühistada otsus karistuse liigi osas ja teha uus otsus, asendades karistus rahatrahvi või arestiga, mis asendada ühiskondlikult kasuliku tööga.
  5. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta pani toime rikkumise LS § 242 lg 1 järgi. Kaebaja sõidukil oli ees selgelt nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk ehk vahtraleht. Sõidu alguses oli vahtraleht ka sõiduki tagaosas selgelt olemas ja nähtaval kohal. Kaebaja ei tea, mis põhjustel see sõidu jooksul ära tuli, kuid kuna taga istusid kaassõitjad, siis eelduslikult nende mittetahtliku tegevuse tulemusel. Kaebaja lisab ka pildid oma kasutuses olnud sõidukitest, millelt on näha, et kaebaja kasutab alati vahtralehte ning tema tahtlus on suunatud liiklusnõuete täitmisele. Väärteona on karistatavad KarS § 15 lg 3 kohaselt vaid tahtlikud ja ettevaatamatud teod ja kaebaja käitumine ei vasta hooletusele ega ettevaatamatusele. Tähelepanelik ja kohusetundlik suhtumine ei saa eeldada sõidu jooksul korduvat kontrollimist, kas vahtraleht on endiselt sinna kinnitatud kohal olemas, kui vahtraleht on korrektselt ja püsivalt sõidukile kinnitatud ning see ei saa lihtsalt ära tulla.
  6. Lisaks ei nõustu kaebaja karistuse liigiga, sest juhtimisõiguse säilimine on kaebajale ja tema perele eluliselt tähtis. Kaebaja palub arvestada asjaoluga, et rikkumine pandi toime vahetult peale 90 km/h ala lõppu ja tegemist oli õhtuse/öise ajaga ning ühtegi isikut tee läheduses ei viibinud. Juhtimisõiguse ära võtmine ei ole proportsionaalne meede, sest isik ei suhtunud hoolimatult oma teosse, kahetses tehtut ning tunnistas oma rikkumist. Kaebajal on vaja maalt linna tööle sõita. Juhtimisõiguse ära võtmine mõjutab kaebaja elukorraldust pikaajaliselt ja esimese rikkumise järel on tegemist liiga raske karistusega.
  7. Kaebaja on kokkuvõttes valmis kandma kõiki teisi karistusi, rahatrahvi, aresti ning asenduskaristusena tegema üldkasulikku tööd. Kaebaja ei proovi kuidagi õigustada oma tegevust või vastutusest kõrvale saada, vaid kanda riigi ees oma karistust selliselt, mis võimaldab tal tööl käia ning pere toetada. Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil
  8. Menetlusalune isik jäi esitatud kaebuse juurde ning palus väärteootsuse karistuse osas tühistada sest, ta ei soovi, et juhiload ära võetakse. See tähendab elu mujale ümberkorraldamist, 3
(7)4-23-3303 siis ei ole võimalik emale abiks olla. Ema sai suure kinnistu, kus on vaja ehitada. Peab tööl käima, et raha teenida ja neid kulutusi. Kaebaja soovib rahatrahvi või üldkasulikku tööd.
  1. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et rikkumine on väga suur ja kaebajal on ka varasem kogemus suure rikkumise näol. Juba varem sai karistuseks 10 päeva aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, mis oli väga karm karistus. Seega ei saanud praegune karistus tulla üllatusena. Eluline vajalikkus juhtimisõigusel oli teada, kuid ta ei jätnud tegu toime panemata. Talle on kahel korral omistatud algaja juhti juhtimisõigus, talle on selgitatud korduvalt, millised on reeglid ja karistused, sellest hoolimata otsustas ta selle teo toime panna. Mis puutub vahtralehte, siis see tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Nagu ta ütles, et märk ei olnud kindlalt kinnitatud, kui inimesi on autos palju, on arusaadav, et see märk võib sealt ära kaduda. Kohtuväline menetleja palub mitte muuta otsust ja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  3. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, vaadanud politseiametniku rinnakaamera salvestist ning kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud LS §

§ 242lg 1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemine G.W Tilga poolt ning temale määratud karistus on kooskõlas Kar

S § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.

  1. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse G.W Tilgale süüks LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumist ning sellega LS § 227 lg 3 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse, 50 km/h, ületamist vähemalt 57 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et G.W juhtis 08.09.2023.a kell 23:28 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Valgu tee 2-l kilomeetril, s.o asulasisesel teel, mootorsõidukit Volvo 740 reg. märgiga xxx kiirusega 111 ± 4 km/h. Menetlusalune isik tunnistab kiiruse ületamist.
  2. 08.09.2023.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on G.W Tilga juhitud sõiduki Volvo 740 reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade Stalker II MDR nr AS008358 töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 111 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati paigalseisva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 107 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 57 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, G.W Tilgal avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle.
  3. Kohtuistungil andis G.W ütlused, mille kohaselt on hüpekate tegemine neil sõpradega kombeks olnud. Mäest alla teelõigul on väike küngas ja 50 km/h ala täpselt seal künka keskel. Temaga kokku oli sõidukis 5 inimest. Paberist vahtraleht oli klaasi ja aluse vahel ning ei olnud hästi kinnitatud. Arvatavasti sõbrad lükkasid selle paigalt ära. Eluliselt vajalikuks muutus juhtimisõigus peale eelmisel suvel kooli lõpetamist.
  4. M R kohtuistungil antud ütluste kohaselt, oli ta 08.09.2023.a patrullteenistuses tööl koos H. 4

(7)4-23-3303 Vesikuga ja teostati liiklusjärelevalvet Märjamaa alevis. Lubatud sõidukiirus oli seal 50 km/h. Kuulis Märjamaa alevi suunas liikuva sõiduauto kõva heli, nagu kiirendataks. Kui auto tuli nähtavale fikseeris H. Vesik selle kiiruseks 111 km/h. Keerasid sõidukile järele, panid tööle sinised-punased märgutuled, sõiduk pidurdas, keeras vasakule. Sõiduk oli vanem Volvo, peatus, autos oli 5 inimest. Kolleeg palus juhil väljuda, kes oli kaebuse esitanud isik, tegemist oli algaja juhiga. Oma teo põhjenduseks ütles, et tahtis sõpradele „hüpeka“ tunnet tekitada, kui nägi politseid, läks kõrvalteele. Kontrollisime algaja juhi tunnusmärke, esiklaasil oli vahtraleht, aga tagumisel ei olnud see nähtaval kohal. Politseiametniku turvakaamera salvestiselt nähtu kinnitab tunnistaja ütlusi. (lisatud failina KISi )
  1. Kohtu hinnangul leidis kohtulikul arutamisel tõendamist, et G.W ületas 08.09.2023.a kell 23.28 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Valgu tee 2-l kilomeetril, s.o asulasisesel teel, juhtides mootorsõidukit Volvo 740 reg. märgiga xxx tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust, mitte vähem kui 57 km/h. G.W tunnistab, et ta ületas kiirust ning selgitas, et ületas kiirust eesmärgiga teha hüpet 50km/h alal.
  2. G.W pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud G.W Tilga teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus LS § 15 lg 1 p 3 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo.
  3. Samuti pannakse väärteoprotokolli kohaselt pannakse G.W Tilgale süüks LS § 106 lg 3 nõuete rikkumist ja sellega LS § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o esmase juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimist algaja juhi tunnusmärgita. Asjas puudub vaidlus selles, et G.W on algaja juht ja 08.09.2023.a kell 23.28 tema juhitud mootorsõidukil ei olnud taga nähtav algaja juhi tunnusmärk.
  4. Kohtuistungil andis G.W ütlused, mille kohaselt vahtraleht ei olnud hästi kinnitatud ja selle võisid kaassõitjad paigast lükata. M R kinnitas, et taga aknal ei olnud vahtraleht nähtaval kohal. Samuti vormikaamera salvestiselt on näha, et G.W Tilga juhitud autol taga nähtaval kohal polnud algaja juhi tunnusmärki. G.W Tilga kaebusele lisatud fotodest, millel nähtuvatel autodel on algaja juhi tunnusmärgid, ei saa kohus järeldada kuidagi tema tähelepanelikku ja kohusetundlikku suhtumist seoses 08.09.2023.a toimunud sündmusega. Kuna G.W jättis algaja juhi tunnusmärgi korrektselt ja püsivalt auto tagumisele aknale kinnitamata ning selle võisid paigast lükata kaassõitjad, on kohtu hinnangul süütegu toime pandud ettevaatamatusest. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et halvasti kinnitatud tunnusmärk võib kaasreisijate tegevuse või sõiduki liikumise tagajärjel kergesti asendit muuta ja olla seejärel mittenähtav.
  5. Kohtu hinnangul leidis kohtulikul arutamisel tõendamist, et 08.09.2023.a kell 23.28 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Valgu tee 2-l kilomeetril esmase juhtimisõigusega G.W Tilga poolt juhitud mootorsõidukil puudus sõidukil taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
  6. G.W pani väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest, kohus ei tuvastanud G.W Tilga teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus LS § 106 lg 3 nõuet ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. 5
(7)4-23-3303
  1. Kohus leiab, et G.W Tilgale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. Kohtuväline menetleja leidis väärteootsuses õigesti, et G.W on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning määras KarS § 63 lõike 1 kohaselt põhikaristuseks LS § 227 lg 3 järgi sanktsiooni keskmises määras mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks.
  3. LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.
  4. Kohus leiab, et G.W Tilga teosüü on suur. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis, G.W ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 57 km/h tunnis, seega ületas ta sõidukiirust ülemmäära lähedases määras ja ta pani samaaegselt toime kaks liiklusväärtegu. Väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulasisesel teel, pimedal ajal ja kaassõitjaid täis autoga suurtel kiirustel toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et G.W seadis oma tegevusega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara ning veelgi enam, ta seadis ohtu ka nelja autos viibinud kaassõitja elu ja tervise.
  5. Karistusregistri teatisest nähtub, et G.W ei oma kehtivat väärteokaristust, kuid Pärnu Maakohtu 23.07.2021.a otsusega on G.W süüdi tunnistatud väärteo LS § 227 lg 3 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, temale mõisteti põhikaristuseks arest 10 päeva ning lisakaristusena võeti temalt juhtimisõigus ära kolmeks kuuks. Kohtuotsusest nähtub, et G.W ületas 23.07.2021.a asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h, s.o sõitis asulavälisel teel kiirusega 153 km/h +/-9 km/h. (tl 24-26) Transpordi ameti liiklusregistri väljavõtte (tl 18 pöördel-19 pöördel) kohaselt omistati G.W Tilgale esmane juhtimisõigus 18.02.2021.a ning võeti ära Pärnu Maakohtu 23.07.2021.a otsusega. Teist korda omistati temale esmane juhtimisõigus 16.08.2022.a, kuid G.W , tegemata mingit järeldust temale varem mõistetud karmist karistusest, pani toime samasuguse liiklussüüteo toime veidi enam kui aasta pärast esmase juhtimisõiguse teistkordset omandamist.
  6. Kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. (RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76; RKKK 2.11.2023, 4-22-4139). Käesolevas asjas on tuvastatud, et esmast juhtimisõigust omanud G.W , olles 23.07.2021.a süüdi tunnistatud väärteos LS § 227 lg 3 järgi, pani taas esmase juhtimisõiguse omanikuna 8.09.2023.a toime liiklusväärteo LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo ning kohus leiab, et G.W Tilga karistuse liigi ja määra valikul tuleb arvestada tema varasema karistusega, kuigi see oli teo toimepanemise ajaks arhiveeritud. Vaatamata Pärnu Maakohtu poolt 23.07.2021.a aresti mõistmisele ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisele, pani G.W taas kõigest aasta peale esmase juhtimisõiguse saamist toime raske liiklussüüteo LS § 227 lg 3 järgi. G.W 6
(7)4-23-3303 G.W Tilga poolt kiiruse ületamise asjaolud, s.o soov tekitada temaga koo s sõidukis olevates noortes hüpeka tunnet, näitab, et G.W Tilgal puudub vastutustunne ning tema arusaam liiklusohutusest on vaatamata korduvalt omandatud esmasele juhtimisõigusele puudulik. Seega on põhjendatud tema ajutine kõrvaldamine liiklusest, kuni juhtimisõiguse omandamiseni.
  1. G.W Tilga poolt avaldatud kahetsust ei pea kohus siiraks, kohtu hinnangul ei kahetse G.W toimepandut, mida kinnitab ka asjaolu, et politseisõidukit märgates püüdis ta kõrvatänavale pöörates politsei eest varjuda. Tema kahetsus on üksnes ajendatud soovist kergendada vastutust toimepandu eest ning säilitada esmane juhtimisõigus. Seega ei ole G.W Tilga kahetsust põhjust käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristus vastab G.W Tilga süü suurusele. Rahatrahv või arest ei ole piisav mõjutamaks G.W Tilga süütegude toimepanemisest hoiduma, kuna ka varasem karistus aresti näol koos juhtimisõiguse äravõtmisega ei ole oma eesmärki täitunud.
  2. Esmast juhiluba omav G.W ei ole aru saanud ohutu liiklemise algpõhimõtetest ja elementaarsest turvalisusest, eirab jätkuvalt liiklusreegleid ning ta tuleb liiklusest eemaldada seaduskuuleka ning kaasliiklejaid arvestava ja ohutu liikluskäitumise omandamiseni. Menetlusaluse isiku selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada ning, et see oli tema hinnangul ohutu, näitavad, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist juhusüüteoga, noorel juhil on tekkinud juba harjumus kiirust ületada ning suurel kiirusel „hüpete“ tegemine on seltskondlikuks tavaks saanud. Seetõttu G.W võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
  3. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Auto kasutamise vajadus pidi olema menetlusalusele isikule teada enne süüteo toime panemist. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise.
  4. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.