4-24-1351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1351 (2315,24,002282) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekr
§ 69
lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd. 3.
§ 69
lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. W.F ´i 10 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase elukohajärgse Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakond (Tartu mnt 85, Tallinn, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.
§ 69
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
§ 69
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 29.04.
- VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.03.2024 koostatud väärteoprotokollist nr AB1614488 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 28.03.2024 kell 21.56 peeti Keemikute 1 juures Maardu linnas Harjumaal suunaga Narva mnt poole kinni sõiduk, mida juhtis W.F , kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 27.03.2024 kuni 26.07.
- Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Ei saanud teavitust
- kuupäeva kohta, et juhtimisõigus on peatatud. Tuli teavitus jaanuaris e-toimikusse, pärast seda ei olnud. Politseinik teatas kinnipidamisel, et 27.03.2024 oli juhtimisõigus ära võetud. Helistas sõbrannale, et auto ära viia. Viimase istungi kohta leidis andmeid, kuid eelmise kohta andmeid ei leidnud. Mingi dokument tuli, kuid ei saanud avada. Kohtusse ei pöördunud, et saadetaks dokumenti teises vormingus. Läks xxx tänavale, lähimasse politseijaoskonda asju ajama, et teada saada milles asi.
- kuupäeva teavitust ei saanud. Ei suutnud välja selgitada millega seoses see info tuli. Saab süüdistatada vaid iseennast. Kuna töötab, ei saanud telefoni võtta, tagasi helistamiseks oli liiga hilja. 09.04.2024 vist viis oma juhiloa Transpordiametile. E-postile saadeti teavitus selle kohta, et peab juhiloa ära viima, kirjale mitte vastata, samuti oli ka hoiatus. On kõigega nõus, teeb kõik, et trahvid ära maksta. On ise süüdi. On kõigi süüdistustega nõus, palub mitte määrata aresti, asendada üldkasuliku tööga, elukoha järgi saab teha üldkasulikku tööd, on varem teinud. Töötab juba alates
- semptembrist samal töökohal, võtab ühendust täituritega, kellele sattusid trahvid, ja maksab ära. Lepib maksegraafikute osas kokku, on võimalik ära tasuda võimalikult kiiresti ja teha üldkasulikku tööd. On paindlik töögraafik, töötab kas kella 14.30ni või 18.00ni. Saab tööl kokku leppida. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isik vastutab sõltumata sellest, kas ta oli teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest. Rikutud on hoolsuskohustust. Ta saanuks pöörduda kohtu poole kui ei saanud lahti määrust. Siiani ei ole teada, miks ta istungile ei ilmunud. Isiku rahatrahvid on maksmata, seega rahalist koormust ei ole otstarbekas panna. Seetõttu tuleks kohaldada teiseliigilist karistust, aresti, asendades selle üldkasuliku tööga kui menetlusalune isik sellega nõus on. Rahatrahvi esimesel võimalusel tasumise lubadus ei ole usutav, sest seda lubas tasuda trahvi ka eelmise aasta okstoobris. Seetõttu taotleb menetlusalusel isiku süüditunnistamist LS § 201 lg 2 järgi ja karistamist arestiga 10 päeva. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on W.F-ile AM ja B kategooria juhtimisõigus omistatud 13.03.
- Samadest andmetest nähtuvalt on W.F-ilt juhtimisõigus karistusena ära võetud ajavahemikuks 27.03.2024 kuni 26.07.
- Karistusregistri andmete kohaselt karistati menetlusalust isikut Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 30.10.2023 otsusega nr 2302,23,011693 LS § 207 lg 1 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Menetlusalune isik esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele ja Harju Maakohtu 11.03.2024 määrusega jäeti maakohtule esitatud kaebus läbi vaatamata ning määrus jõustus 27.03.2024, mistõttu oli menetlusaluselt isikult juhtimisõigus karistusena ära võetud ajavahemikul 27.03.2024 kuni 26.07.
- Seega on W.F ´il sellel ajavahemikul keelatud mootorsõidukit juhtida ning 28.03.2024 sõidukit juhtides oli ta LS § 90 lg 1 p 1 märgitud isikuks. Menetlusalune isik on sõiduki juhtimist põhjendanud sellega, et ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest, kuid kohus ei saa sellist põhjendust pidada asjakohaseks. Menetlusalune isik oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsusest, millega temalt juhtimisõigus ära võeti. Vastasel juhul ei oleks ta saanud maakohtule kaebust esitada. Seejuures 2 esitas menetlusalune isik kaebuse e-toimiku kaudu, mitte ei esitanud seda maakohtule paberkandjal või esitanud läbi avaliku internetivõrgu. Seega oli menetlusalune isik kursis etoimiku võimalustega ning kasutas seda. Seejuures saadeti menetlusalusele isikule kutse tema kaebuse arutamisele 29.12.2023 ja kohtuistung oli määratud 11.03.2024, kuid menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Ta ei vastanud ka temale tehtud telefonikõnele kohtust ega helistanud tagasi, kuigi tema telefoninumber on olnud sama seniajani. Seejuures ei ilmutanud menetlusalune isik nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamist ise mingit huvi esitatud kaebuse vastu ning kuna menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, jättis kohus kaebuse läbi vaatamata ja saatis sellekohase määruse e-postiga ka menetlusalusele isikule, kes määrusele ei reageerinud. Kuna menetlusalune isik määruskaebust ei esitanud, jõustus määrus edasikaebamata kujul. Kuna menetlusalune isik ei märkinud kaebusesse mitte ühtegi kontakti enda kohta, pidi kohus temaga ühendust võtma rahvastikuregistrile menetlusaluse isiku poolt edastatud kontaktidel, s.o elektronposti aadressil ja telefoninumbril, mis on senini samad, kuid ühegagi neist ühendust ei saadud. Seega pidi menetlusalune isik kui ta ei teadnud mitme kuu vältel tema esitatud kaebuse tulemusest midagi, ise huvi tundma selle vastu, mis tema kaebusest on saanud ja kui menetlusalune isik ei tundnud nelja kuu jooksul pärast maakohtule kaebuse esitamist kaebuse tulemuse vastu huvi, riskis menetlusalune isik võimalusega, et kohtuvälise menetleja otsus jõustub ja tal puudub sõiduki juhtimise õigus ning sõidukit juhtima asudes võib ta toime panna uue süüteo. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta ei olnud teadlik kaebuse lahendusest ja seda just seetõttu, et ta ise selle vastu huvi ei tundnud, ei ole kohtu arvates süüd ega õigusvastasust välistavaks asjaoluks ning kohtuvälise menetleja otsuse jõustumine sai võimalikuks just menetlusaluse isiku enese tegevusetuse tõttu. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
§ 56
lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest kokku 5 korral, neist kahel korral ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Väärtegude eest on menetlusalust isikut neljal korral karistatud rahatrahviga ja viimasel korral sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Määratud rahatrahvidest on tasutud vaid üks, s.o esimesena määratud rahatrahv, kuid ülejäänud rahatrahvid on jäetud tasumata. Menetlusalust isikut on karistatud ka
§ 424
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning temalt välja mõistetud menetluskulu on ta samuti jätnud osaliselt tasumata. Seega ei ole rahaline mõjutamine menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunanud ja menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks või siis soov seda teha. Ankeetandmete kohaselt menetlusalusel isikul on töökoht olemas, millest võiks eeldada ka sissetuleku saamist, kuid see asjaolu ei ole rahaliste kohustuste täitmist taganud. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada 3 teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu arvates toetab rangemaliigilise karistuse kohaldamise vajadust ka asjaolu, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud ka
§ 424
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata. Sellised karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalust isikut ei ole mõjutanud ei rahatrahvid, tingimisi kohaldamata jäetud vangistus ega ka juhtimisõiguse äravõtmine, s.t menetlusaluse isiku suhtumine õiguskorda ei ole muutunud. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine, kuivõrd süü ei ole mõõdetav ja menetlusalune isik on toime pannud vaid ühe süüteo. Kohtuvälises menetluses ega ka kohtumenetluses ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis saaks karistust mõjutada kergendamise või raskendamise suunas. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusaluse isiku tervislik seisund võimaldab üldkasulikku tööd teha, ning menetlusalusel isikul on ka püsiv töökoht, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4