lg 2 p 4,7, § 200 lg 2 p 4,7 järgi, U.L-i süüdistuses
lg 2 p 4,7, § 200 lg 2 p Kriminaalasi 7 järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatavad R.P U.L Isikukood: XXX , elukoht XXX, EV kodakondsus, põhiharidus, töökoht puudub, varem kohtulikult karistatud:
lg 2 p 4, 5;
lg 2 p 1;
lg 2 p 1;
alusel lühimenetluses 1 aastase vangistusega; liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 12 päeva vangistust; 6. 19.01.2010.a. Harju Maakohtu otsuse järgi
alusel 2 lühimenetluses 4 kuulise vangistusega, eelvangistuses viibitud ajaga loetud kantuks 3 päeva vangistust (17.01.2010.a. kuni 19.01.2010.a., kandmisele kuulus 117 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 234 tundi; üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 6 kuud; katseaja lõpp 18.07.2010.a.; Üldkasulikust tööst pole senini ühtegi tundi tehtud; Tõkend – vahustamine alates 01.03.2010.a. (kahtlustatavana kinni peetud 27.02.2010.a. U.L Isikukood: XXX, elukoht XXX, EV kodakondsus, põhiharidus, töökoht Veksel Ehitus, varem kriminaalkorras karistatud: 1. 24.07.2002.a. Harju Maakohtu otsuse järgi KrK § 115 lg 1; KrK § 140 lg 1; KrK § 195 lg 2 alusel 3 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 2. 06.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsuse järgi
lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 alusel 30 päevase vangistusega, mis asendatud 120 tunniga üldkasuliku tööga; 3. 18.12.2003.a. Harju Maakohtu otsuse järgi
lg 2 p 4, 8 alusel 5 kuulise vangistusega; liitkaristuseks mõisteti 3 astat 11 kuud vangistust; 4. 23.05.2007.a. Harju Maakohtu otsuse järgi
alusel lühimenetluses 30 päevase vangistusega; liitkaristuseks mõisteti 1 kuu 25 päeva vangistust; Karistus kantud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 27.02. kuni 01.03.2010.a., 15.03.2010.a. Kaitsjad Milvi Söörd ja Andres Alas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi R.P U.L
lg 2 p 4,7 järgi ja ka ristada teda vangistusega 5 aastat, § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.
Harju Maakohtu 19.01.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus 117 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamise päevast 27.02.2010.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada süüdi U.L
lg 2 p 7 järgi ja karistada teda vangistusega 3 3aastat;
lg 2 p 4,7 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.02 kuni 01.03.2010.a. ja 15.03.2010.a., kokku 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.L ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista R.P U.L-ilt ja U.L-ilt solidaarselt MV’i kasuks 14 750.- krooni; välja mõista R.P U.L-ilt MV’i kasuks 3800.- krooni; välja mõista R.P U.L-ilt ja U.L-ilt solidaarselt 10 425.03 krooni JPV kasuks. Asitõendid, mis asuvad kriminaalasja juures linnavidevalvesüsteemi kaamera videosalvestis CD-l– jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Nimeta Baar OÜ Nimeta Baari videovalvekaamera videosalvestis CD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - OÜ Molly Malones baari Molly Malones videovalvekaamera videosalvestis CD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - AS Signaal linnavideovalvesüsteemi kaamerate videosalvestis CD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - AS IMG Kasiinod Grand Prix kasiino videovalvekaamera videosalvestis CD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - AS Eesti Statoil videovalvekaamera videosalvestis CD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Kahtlustatavale R.P U.L kuuluva sõiduki Volkswagen Golf reg nr XXX võtmed, registreerimistunnistus, kindlustuspoliis – jätta kriminaalasja materjalide juurde kuni hagi tagamise kohta tehtud meetmete suhtes lõpliku otsuse vastuvõtmiseni (kuuluvad kriminaalasjas arestitud sõiduki juurde) - Ostutšekid –hävitada otsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad. Asitõendid, mis ei asu kriminaalasja materjalide juures: 4 - Sõidukis Volkswagen Golf reg nr XXX asuvad esemed, mis ei kuulu sõiduki põhi- ja lisavarustuse hulka– tagastada omanikule R.P U.L; - Prillid - tagastatud omanikule JPV. Tsiviilhagi tagamiseks on Harju Maakohtu 02.03.2010.a. kohtumääruse alusel arestitud ja 03.03.2009.a. Maanteeameti liiklusregistris seatud käsutamise keeld R.P U.L-ile kuuluvale sõiduautole Volkswagen Golf reg nr XXX VIN-kood WVWZZZ1HZRW085045 ehitusaasta 1993.a. Eesti Vabariigi kasuks Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu (arestitud vara on paigutatud Põhja Prefektuuri Lõuna Politseiosakonna parklasse)- jätta täitemenetluse läbiviimiseks aresti alla. Välja mõista riigituludesse menetluskulud: - - R.P U.L-ilt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875.(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 231,50 (kakssada kolmkümmend üks) krooni ja kaitsjatasu 11 700.- (üksteist tuhat seitsesada) krooni; U.L-ilt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 231,50 (kakssada kolmkümmend üks) krooni ja kaitsjatasu 10 500 (kümme tuhat viissada) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Ees- ja perekonnanimi, 1-10-9264, sundraha, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15.12.2010.a. SÜÜDISTUS R.P U.L süüdistus: R.P U.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja röövimise, 11.12.2009.a kella 08:00 kuni 10:00 paiku, viibides Tallinnas Tulika 31/Endla 45a asuvas Arnelli grillbaaris, võttis koos U.L-iga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MV kuuluva järgneva vara, mis asus kannatanu juures: mobiiltelefoni Samsung SGH-P310, väärtusega 1000 krooni; nahast rahakoti, väärtusega 100 krooni, milles olid juhiluba, Swedbank pangakaart, ID-kaart, sõiduki dokumendid, Neste krediitkaart; hõbedast kaelaketi prooviga 925, väärtusega 2700 krooni. Peale esemete vargust, 11.12.2009.a. ajavahemikus kell 09:49 kuni 09:51, viibides aadressil Tulika 33 Tallinnas, võttis R.P U.L ja U.L omastamise eesmärgil kannatanu rahakotis olnud Swedbank sularahaautomaadist MV arveldusarvelt sularaha summas 14 750 krooni, kasutades tema pangakaarti, mille pin-kood oli neile eelnevalt baaris teatavaks saanud, tekitades kokku vargusega MV varalist kahju summas 18 550 krooni. 5 Seega R.P U.L, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, võttes isikute grupis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse, s o
Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 15.02.2010.a. kella 04:27 paiku, Tallinnas Rannamõisa tee 14c maja juures, tungis koos U.L-iga isikute grupis kallale JPV´ile, seejuures U.L juhtis sõidukit Ford Scorpio reg nr XXX, millega sõidutati kannatanu sündmuspaigale, R.P U.L tõmbas röövimise eesmärgil kannatanu sõiduki tagaistmelt välja ning hakkas teda peksma käte ja jalgadega selja ja näo piirkonda, nii et kannatanu tundis füüsilist valu. Peksmise käigus võttis R.P U.L JPVilt omastamise eesmärgil ära kannatanule kuuluvad esemed, mis asusid kannatanu juures, taskutes ja sõidukis: fotokaamera Sony P200 7,2 MP, väärtusega 3911,65 krooni, milles oli mälukaart 1GB, väärtusega 1095,26 krooni; kaamerakoti, väärtusega 312,93 krooni; musta värvi villase mütsi, väärtusega 450 krooni; rahakoti, väärtusega 469,40 krooni; sularaha 900 krooni ja 10 EUR (156,47 krooni), rahakotis olid kliendikaardid, haigekassakaart, loteriikaart; käekella GANT hõbedast värvi ja sinise nahast rihmaga, väärtusega 3129,32 krooni; prillid, väärtusega 8308,34 krooni – kokku kannatanule kuuluvat vara 18 733,37 krooni väärtuses. Kannatanult äravõetud esemed R.P U.L ja U.L omastasid, sõites sündmuskohalt koos nende esemetega minema ning jättes kannatanu teele lamama. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastused näol ja kätel ning varalist kahju kokku summas 18 733,37 krooni. Seega R.P U.L, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime röövimise, s o
U.L süüdistus: U.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, 11.12.2009.a kella 08:00 kuni 10:00 paiku, viibides Tallinnas Tulika 31/Endla 45a asuvas Arnelli grillbaaris, võttis koos R.P U.L-iga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MV kuuluva järgneva vara, mis asus kannatanu juures: mobiiltelefoni Samsung SGH-P310, väärtusega 1000 krooni; nahast rahakoti, väärtusega 100 krooni, milles olid juhiluba, Swedbank pangakaart, ID-kaart, sõiduki dokumendid, Neste krediitkaart; hõbedast kaelaketi prooviga 925, väärtusega 2700 krooni. Peale esemete vargust, 11.12.2009.a. ajavahemikus kell 09:49 kuni 09:51, viibides aadressil Tulika 33 Tallinnas, võttis R.P U.L ja U.L omastamise eesmärgil kannatanu rahakotis olnud Swedbank sularahaautomaadist MVarveldusarvelt sularaha summas 14 750 krooni, kasutades tema pangakaarti, mille pin-kood oli neile eelnevalt baaris teatavaks saanud, tekitades kokku vargusega MV varalist kahju summas 18 550 krooni. Seega U.L, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes isikute grupis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse, s o
Samuti tema, 15.02.2010.a. kella 04:27 paiku, Tallinnas Rannamõisa tee 14c maja juures, tungis koos R.P U.L-iga isikute grupis kallale JPV´ile, seejuures U.L juhtis sõidukit Ford Scorpio reg nr XXX, millega sõidutati kannatanu sündmuspaigale, R.P U.L tõmbas röövimise eesmärgil kannatanu sõiduki tagaistmelt välja ning hakkas teda peksma käte ja jalgadega selja ja näo piirkonda, nii et kannatanu tundis füüsilist valu. Peksmise käigus võttis R.P U.L JPVilt omastamise eesmärgil ära kannatanule kuuluvad esemed, mis asusid kannatanu juures, taskutes ja sõidukis: fotokaamera Sony P200 7,2 MP, väärtusega 3911,65 krooni, milles oli mälukaart 1GB, väärtusega 1095,26 krooni; kaamerakoti, väärtusega 312,93 krooni; musta värvi villase mütsi, väärtusega 450 krooni; rahakoti, väärtusega 469,40 krooni; sularaha 900 krooni ja 10 EUR (156,47 krooni), rahakotis olid kliendikaardid, haigekassakaart, loteriikaart; käekella GANT hõbedast värvi ja sinise nahast rihmaga, väärtusega 3129,32 krooni; prillid, väärtusega 8308,34 krooni – kokku kannatanule kuuluvat vara 18 733,37 krooni väärtuses. Kannatanult 6 äravõetud esemed R.P U.L ja U.L omastasid, sõites sündmuskohalt koos nende esemetega minema ning jättes kannatanu teele lamama. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastused näol ja kätel ning varalist kahju kokku summas 18 733,37 krooni. Seega U.L , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime röövimise, s o
SÜÜDISTATAVATE ÜTLUSED Kohtuistungil süüdistavana ülekuulatud R.P U.L ei tunnistanud ennast süüdi röövimises, varguses aga tunnistas oma süüd osaliselt. R.P U.L seletas kannatanu MV kuriteoepisoodi kohta järgmist. 11.12.2009.a. viibis R.P U.L kella 5-6 paiku hommikul koos oma venna ja kannatanuga Arnelli baaris, kõik tarvitasid alkoholi ja alkoholi eest tasusid kordamööda. Baaris nägi R.P U.L seltskonda, ta tahtis seltskonnas viibiva tüdrukuga tuttavaks saada ning kannatanu MV laenas R.P U.L-ile selleks oma hõbedast kaelaketi, mida R.P U.L kannatanule tagasi ei andnud ning müüs pärast tuttavale. Baaris oli kannatanu MV päris tugevas alkoholijoobes ning kui oli tema kord arvet tasuda, siis andis ta R.P U.L-ile oma pangakaardi ja ütles PIN-koodi, et viimane maksaks sellega arve kinni. R.P U.L aga läks kannatanu pangakaardiga baarist välja ja suundus sularahapangaautomaadi juurde. Seal ühines R.P U.L-iga vend U.L, R.P U.L võttis kannatanu kontolt välja kokku 14000 krooni, millest andis poole vennale. Seejärel viskas pangakaardi minema, rohkem ta baari tagasi ei läinud. R.P U.L eitab kannatanu mobiiltelefoni ja rahakoti äravõtmist. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1, § 293 lg 1 alusel R.P U.L-i kohtueelses menetluses antud ütlustest 2 k, t.l.285 viiendast lõigust neli lauset, mille kohaselt rääkis R.P U.L järgmist: „Arnelli baaris mängis Viirlaid laua peal pangakaardi ja telefoniga ning siis oli mul selge, et tahan pangakaarti enda kätte, et näha palju tal seal arve peal raha on. Sain V pangakaardi kätte, peale seda rääkisime veel juttu, kui ta magama jäi laua ääres, võtsin temalt ka arvatavasti tal kaelas olnud hõbeketi, mis oli päris jäme. Viirlaid ei pannud tähelegi, et ma tema pangakaardi ära võtsin. Ta ei saanud kuni lõpuni aru, et ma tema pangakaardi varastasin ja pangakontolt raha välja võtsin“. Ütluste erinevust põhjendas R.P U.L sellega, et oli ütluste andmisel sügavas depressioonis ning järgis uurija soovitusi selles, et süü omaksvõtt kergendab tema olukorda. Kannatanu JPVi kuriteoepisoodis seletas R.P U.L, et sai kannatanuga tuttavaks 15.02.2010.a. baaris, varem nad teineteist ei tundnud. Kannatanu kutsus seejärel R.P U.L-i kaasa Raekoja platsil asuvasse restorani, sealt läksid nad Arnelli baari, kuna kannatanu soovis õhtut jätkata. R.P U.L helistas vennale U.L-ile , et too tuleks autoga Harju tänavale, kust seejärel sõideti kolmekesi Arnelli baari. Arnelli baaris veetsid nad 1,5-2 tundi, maksid söökide ja jookide eest võrdselt. R.P U.L oli kaasas 300-400 krooni sularahas ja 70 eurot. Kannatanuga suhtles enamasti R.P U.L, räägiti inglise keeles. Pärast Arnelli baaris istumist küsis kannatanu, kuhu saaks veel edasi minna ning kus oleks rahvast rohkem. R.P U.L pakkus sõita Türisalu grillbaari, samas ütles ta kannatanule, et on vaja autot tankida. Kannatanu oli nõus bensiini eest maksma, ütles, et pole probleeme. Hakati kolmekesi autoga sõitma, roolis oli V.W. Tee peal järsku muutus kannatanu närviliseks, karjus, et see pole õige tee, nõudis hotelli tagasi sõitmist. Kannatanu hakkas autos laamendama, valas õlle maha, pildus oma asju. Siis ütles R.P U.L V.W-le , et see keeraks otsa ringi ja sõidaks linna tagasi. Kuna kannatanu ei rahunenud maha, tahtis R.P U.L kannatanu autost välja visata. V.W peatas auto, R.P U.L tuli autost välja, kannatanu istus autos, väljuda ei soovinud ja hoidis ukselingist kinni nii kõvasti, et see murdus. Selle peale vihastas R.P U.L veelgi rohkem, võttis kannatanu õlgadest kinni ja tõmbas ta autost välja. Kannatanu püüdis lüüa R.P U.L-i rusikaga näkku, vastuseks lõi R.P U.L ta ühe löögiga maha, seejärel peksis jalgadega, kui kannatanu oli kõhuli maas. Peale seda istus R.P U.L autosse ja sõitis koos U.L-iga minema. Kannatanu asju ei ole R.P U.L 7 ära võtnud. Pärast seda tulid R.P ja U.L autoga linna tagasi, käisid veel grillbaaris ja mängisid Grand Prix kasiinos. Süüdistatavana ülekuulatud U.L tunnistas ennast süüdi mõlemas kuriteoepisoodis osaliselt, seletas järgmist. 11.12 2009.a. pidutsesid tema, R.P U.L ja MV öö läbi baarides, lõpuks jõudsid Arnelli baari, kus ostsid sööke ja jooke kordamööda. V.W ja R.P U.L maksid sularahas, kannatanu - pangakaardiga. U.L jäi vahepeal laua peal magama. Mingil hetkel nägi U.L , et kannatanu andis oma pangakaardi R.P kätte, et too maksaks arve kinni. R.P aga läks sellega baarist välja, V.W järgnes talle ning nägi teda uuesti Kristiine keskuse sularahapangaautomaadi juures. Kui V.W sinna jõudis, võttis R.P raha välja juba teist korda, kokku võttis R.P kannatanu kontolt välja 2 või 3 korral 14-15 000 krooni. U.L küsis endale sellest 7000 krooni. Peale seda läksid mõlemad minema. 15.02.2010.a. helistas U.L-ile R.P U.L, et on vaja sõita taksopargi juures olevasse baari. U.L tuli autoga Raekoja platsi juurde, võttis R.P koos varem talle tundmatu hollandlasega peale ja nad kolmekesi sõitsid Arnelli baari. Baaris tarvitasid R.P ja hollandlane alkoholi, ostsid ka söögid, selle eest maksid mõlemad. U.L jõi vaid ühe õlle. Arnelli baaris veetsid nad poolteist tundi. Hollandlasega suhtles ainult R.P , räägiti inglise keeles, mida V.W ei oska. Siis tahtsid R.P U.L ja kannatanu minna jätkama, V.W pidi nad kohale viima. Mõlemad, nii R.P U.L kui kannatanu näitasid V.W-le suunda Rocca al Mare poole. Sõidu ajal muutus aga kannatanu närviliseks, hakkas kätega vehkima ja karjuma, millest sai U.L aru, et kannatanu tahab Viru hotelli. U.L keeras auto otsa ringi, sõitis 40-50 m, kui R.P käskis auto kinni pidada ja läks ise kannatanut autost välja viskama, kuna kannatanu laamendas autos, lõhkus autoukse ära ja ei tahtnud bensiini eest maksta. Miks pidi kannatanu bensiini ostma, U.L ei tea, autot tankida ei olnud vaja. R.P U.L sai kannatanu autost välja tiritud, auto juures tekkis nende vahel kähmlus. Mis seal täpselt toimus, seda U.L ei näinud, ise jäi ta rooli. V.W nägi vaid seda, et kannatanu istus maas ja püüdis helistada mobiiltelefoniga. R.P U.L istus autosse ja nad sõitsid kahekesi kohe minema. Tagasiteel nägi U.L R.P käes rahakotti ja fotoaparaadi sarnast eset, kuid lähemalt vaadelda ta seda ei jõudnud, kuna sõidukiirus oli 120 km/h. Need olid kannatanu asjad, R.P U.L viskas need sõidu ajal autoaknast välja ja ütles, et ei taha ühtki asja autosse jätta. KOHTU JÄRELDUSED Kuulanud üle süüdistatavad, kannatanud ja tunnistajad, uurinud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid ja hinnates neid kogumis oma siseveendumuse alusel jõuab kohus järgmistele järeldustele. 1. Kohus leiab, et R.P ja U.L-i süü kannatanu JPVi röövimises on tõendamist leidnud. Kannatanu JPVi ütluste kohaselt nägi ta süüdistatavaid esimest korda 14.02.2010.a. Algul tutvus ta R.P-ga baaris, kui vaatas olümpiamänge, seejärel läksid nad Iiri pubisse Raekoja platsil ning siis tegi R.P ettepaneku võtta takso ja sõita baari, kus oleks lõbusam. Kella 00.00-01.00 paiku läksid nad taksopeatusse, seal ootas tumedat värvi auto, millel ei olnud takso tunnuseid, roolis oli U.L . Baaris oldi kolmekesi, telliti sööke, jooke, mille eest maksid R.P U.L ja kannatanu. Kannatanu suhtles ainult R.P-ga , räägiti inglise keeles ja saadi üksteisest ka aru. Kui aeg oli juba hiline, tahtis kannatanu baarist lahkuda, R.P ja U.L lubasid viia ta autoga hotelli tagasi. Autos istus kannatanu tagaistmele, V.W oli roolis ja R.P juhi kõrval. Mingit juttu bensiini ostmisest ei olnud. Mõne aja pärast sai kannatanu aru, et auto suundub linnast välja, kuigi tal oli vaja sõita kesklinna. Kannatanu hakkas kohe rääkima, et tahab sõita kesklinna, keegi ei teinud sellest välja. Seoses sellega sattus kannatanu paanikasse, püüdis helistada hädaabinumbrile ja oma sõbrale Eestis, kuid see ei õnnestunud. Siis pöörati auto ringi ja peatuti pimedas kohas, R.P tuli autost välja ja püüdis kannatanut autost välja tõmmata. Kannatanu 8 arvas, et turvalisem on tema jaoks olla autos, ta haaras ukselingist kinni ja hoidis nii kõvasti, et see läks katki. R.P-l õnnestus kannatanu autost välja tirida, ta hakkas teda peksma jalgade ja kätega, lüües vastu rindu, põski, huuli, käsi ja selga. Kannatanu püüdis jõudumööda vastupanu osutada, selle käigus kaotas ta prillid ja üritas kaitsta mobiiltelefoni, et tal oleks võimalik pärast oma asukohta teatada. Seetõttu oli kannatanu peksmise ajal kõhuli lumel. Kaugelt tuli auto ja kui see lähenes, istus R.P autosse tagasi, V.W oli endiselt roolis ja nad sõitsid minema. Umbes 10 minuti pärast tuli kohale politsei, alles siis sai kannatanu aru, et talt võeti ka asjad ära. Tal oli ühest taskust kaduma läinud fotoaparaat ja müts, käekell ja tagataskust rahakott, milles oli alla 50 euro väärtuses kroone ja alla 100 euro. Kannatanu ristküsitluse käigus avaldas kohus kaitsja taotlusel kannatanu kohtueelses menetlusest antud ütlustest 1 k, t.l.16 lõigu, mille järgi said täpsustatud kannatanu kõnede kellaajad: ajavahemikul 04.26 kuni 04.28 tegi kannatanu kolm kõnet, millest esimene katse toimus kannatanu autos viibimise ajal ning viimase kõne tegi kannatanu pärast süüdistatavate lahkumist sündmuskohalt. Samuti sai täpsustatud pärast kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustest 1 k, t.l.16 kolmanda lõigu p 4 avaldamist, et äravõetud käekell oli mitte Seiko nagu ta nimetas esimesel ülekuulamisel, vaid Gant. Kannatanu seletas seoses sellega kohtule, et tal on kaks käekella ning avastanud Seiko käekella kodus, teatas kannatanu menetlejale järgmisel ülekuulamisel, et tegelikkuses võeti talt ära Gant käekell. Kannatanu ütlusi refereerides asusid mõlemad kaitsjad seisukohale, et need ei ole usaldusväärsed, kuna kannatanu oli ise tugevas alkoholijoobes, ei tajunud ta täiel määral tema vastu toimepandu asjaolusid adekvaatselt ega saanud üldse aru, et talt võeti mingi vara ära. Kohus sellega ei nõustu ega leia alust kahelda kannatanu ütluste õigsuses. Kannatanu ei eitanud seda, et tarvitas enne temaga toimunut alkoholi, see leiab kinnitamist ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (1 k, t.l.5), kuid kohus leiab, et ainuüksi kannatanu joobeseisund ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Kannatanu ristküsitluse käigus antud ütlustest nähtuvalt rääkis ta juhtunust selgelt ja arusaadavalt. Ta rääkis kellaajalise täpsusega mitmes kohas on ta enne ja pärast R.P U.L-iga tuttavaks saamist käinud, kui palju alkoholi tarbinud, suutis üksikasjalikult kirjeldada Arnelli baari, kust lahkus R.P ja U.L-iga koos. Kannatanu seletas, et tarbitud alkoholi kogus ei olnud nii märkimisväärne, et takistada tal mõista, et süüdistatavad viivad ta linnast välja, kuigi ta oli eelnevalt nende mõlemaga kokku leppinud, et nad toovad ta Kesklinnas asuvasse hotelli tagasi. Asjaolu, et kannatanu ei tundnud asjade äravõtmise hetke, ei pruugi olla tõendiks, et temalt midagi ära ei võetud, vaid see oli tungitud tema paanikaseisundist ning olukorrast, kus teda sõidutati tahte vastaselt inimtühja pimedasse kohta ning hakati seal kasutama vägivalda. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal kindel soov minna pärast Arnelli baari külastamist hotelli puhkama ning tal ei olnud plaanis minna süüdistatavatega koos veel lõbutsema. Kannatanu lisas samuti, et juhul, kui süüdistatavad polnuks nõus teda hotelli viima, oleks ta kutsunud takso. Kohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseteks lisaks veel selle tõttu, et neid kinnitavad ka teised kohtule esitatud tõendid. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kannatanu JPV R.P U.L-i ära kui isiku, kes peksis teda ja võttis ära tema asjad (1 k, t.l.22-24); asitõendi – turvakaamera salvestuse – vaatlusprotokolliga leiab tõendamist asjaolu, et kannatanu viibis koos süüdistatavatega Arnelli baaris ning nad lahkusid sealt kell 04.02; isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt (1 k, t.l.6-12) tuvastati kannatanu näol ja kätel vigastusi, mis langevad kokku kannatanu kirjeldusega, kuhu ja millega teda löödi. Tunnistaja Marika Suslova andis ütlusi, et teenindas 14.02.2010.a. Anrnelli baaris kliente, nägi seal nii süüdistatavaid kui ka kannatanut ning kannatanu seisundi kohta seletas, et tal polnud sellist alkoholijoovet, et ta poleks saanud oma tegudest aru. 9 Tunnistaja PI andis kohtule ütlusi selle kohta, et, olles 15.02.2010.a. kella 05.00 paiku patrullteenistuses nägi ta kannatanut tee peal kätega vehkimas, kannatanu oli šokiseisundis, lumine ja märg ning tema nägu oli verine. Kannatanu ütles kohe, et teda rööviti, löödi ja võeti ära asjad. Kaduma läinud asjadest nimetas ta kaamerat, prille, käekella ja sularaha. Tunnistaja PIi ütluste kohaselt otsis ta sündmuskoha läbi ning leidis sealt vaid punast värvi salli, mille kannatanu tunnistas omaks. Samuti vedeles sealsamas autotükk. Tunnistaja kinnitas kohtule, et temaga juhtunu kohta rääkis kannatanu, et ta toodi kohale autoga, seejärel tõmmati autost välja, peksti ja võeti asjad ära. Eelpool mainitu ja omavahel riimuvatest tõenditest järeldub seega, et isik, kes kasutas kannatanu JPVi suhtes vägivalda ja võttis tema asjad ära oli R.P U.L. Röövimise objektiivne koosseis seisneb vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmises. Objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud, et a) isiku suhtes kasutati vägivalda ja b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Kohus leiab, et ülaltooduga on tõendamist leidnud, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda ja vahetult peale vägivalla tarvitamist võeti kannatanult ära rahakott, müts, käekell ja fotoaparaat. Süüdistatava R.P U.L-i kaitseversioon nagu poleks ta võtnud kannatanu asju, vaid need võisid kähmluse käigus taskutest välja kukkuda ja sündmuskohale jääda, lükatakse ümber kannatanu ja tunnistaja PI’i ütlustega, kuna tunnistaja ütluste kohaselt otsis ta sündmuskoha läbi vahetult peale kannatanu teadet röövimisest ning ei leidnud sealt midagi muud peale kannatanu punast värvi salli. Süüdistatava U.L-i ütluste kohaselt nägi ta kannatanu asju R.P U.L-i käes pärast seda, kui nad olid jätnud kannatanu lume peal istuma ja sõitnud kesklinna tagasi,. U.L on kohtule seletanud, et sellist rahakotti, mida R.P U.L hoidis käes, ei ole ta varem R.P-l näinud, teiseks esemeks oli fotoaparaadi sarnane ese, mõlemad asjad viskas R.P U.L sõidu ajal aknast välja, lisades siinjuures, et ei taha ühtki asja autosse jätta. Kui eeldada, et tegemist oli R.P U.L-ile kuuluvate asjadega, jääb tema soov hinnalistest asjadest lahti saada arusaamatuks. Seega järeldub ülalmainitud tõenditest üheselt, et kannatanu JPVi poolt röövitud varana loetletud asjad ei jäänud sinna, kus teda peksti, vaid need võttis ära R.P U.L. Süüdistatava R.P U.L-i väide nagu oleks kannatanu löömise põhjuseks asjaolu, et viimane väidetavalt keeldus põhjendamatult auto tankimise eest maksmast, ei ole tõendamist leidnud. R.P U.L-i ütlustest ei selgu, millal ja millistel asjaoludel leidis selline vastastikune kokkulepe aset. Süüdistatava ütlustest ei järeldu isegi seda, et auto oleks tanklast läbi sõitnud, vastupidi R.P U.L-i ütluste kohaselt eelnes tema soovile kannatanu JPVi autost välja visata kannatanu väidetavalt vääritu käitumine autos, mitte aga keeldumine bensiin kinni maksta. Süüdistatav U.L seletas kohtule, et autot ei olnudki vaja tankida, samuti pole ta sellist kannatanu ja R.P U.L-i vahelist juttu baaris kuulnud. Tunnistaja AE kinnitas kohtule, et R.P U.L-i auto lammutamisel leidis ta tagaistmelt prillid ning andis need U.L-i kätte. See vastab täielikult kannatanu JPVi ütlustele, et prillid kaotas ta hetkel, mil püüdis R.P U.L-i poolt kasutatavale vägivallale vastu panna ja mitte lasta ennast autost välja visata. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli otseselt seotud tema vara hõivamisega ning see oli kannatanu asjade äravõtmise vahendiks, kuna oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teiste eesmärkide saavutamisele. Seega on arutatava teo puhul tegemist röövimisega. Kohus leiab, et röövimise panid R.P ja U.L toime grupis kaastäideviijatena. Kuigi kriminaalasja arutamisel ei ole tuvastatud, et U.L oleks kasutanud kannatanu JPVi suhtes 10 vägivalda ega osalenud vahetult kannatanu asjade äravõtmises, on kohus seisukohal, et kaastäideviimise nii objektiivne - ühine tegutsemine – kui ka subjektiivne -tegevuse kooskõlastatus – kriteerium on arutatavas kuriteoepisoodis tõendamist leidnud. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 3-1-1-97-04 ja 3-1-1-108-06). Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures võib kooskõlastamine olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Kohus leiab, et antud juhul on süütegu süüdistatavate R.P ja U.L-i poolt toime pandud läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kogutud tõendite pinnalt saab kohus järeldada, et sõidutades kannatanu linnast välja pidasid mõlemad süüdistatavad silmas eesmärgi võtta kannatanult ära temal kaasas olnud asjad. Süüdistatava U.L ütlustest võib teha järelduse, et tal ei olnud baaris muud tegevust, kui oodata hetke, mil kannatanu nõustub nendega koos baarist lahkuma ja autoga sõitma. Tema ütluste kohaselt, viibides Arnelli baaris 1,5 tuuni jooksul ei olnud ta kannatanuga üldse kontaktis ning jõi vaid ühe õlle, mille ostis endale ise. Tema arusaamise järgi oli R.P U.L-i jaoks oluline see, et autot juhiks just V.W, mitte keegi teine. Nähtuvalt nii kannatanu kui ka süüdistatavate ütlustest olid R.P ja U.L-i teod ühised ja kooskõlastatud selliselt, et R.P U.L-i poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamisel ja kannatanu asjade äravõtmisel ei hakanud U.L seda takistama, ta oli auto roolis, et tagada enda ja R.P U.L-i võimalikult kiirem sündmuskohalt põgenemine, jättes kannatanut lumme istuma. U.L-i teopanus toimepandud kuriteosse seisnes lisaks veel selles, et ta lõi kannatanule kõrgendatud ohutunde ning süvendas tema tunnet olukorra lootusetuses ja vastupanu mõttetuses. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et iga kaastäideviija oli teadlik ka teise kaasosalise panusest kuriteo toimepanemisel, nii R.P kui ka U.L hoidsid toimepandava teo kulgemist kontrolli all, seega mõlemad valitsesid tegu. Nad olid süüteo toimepanemises võrdsed partnerid teovalitsemise teooria mõistes, kuna röövimise koosseisu realiseerimine sõltus võrdselt kummagi käitumisest, millest mõlemad endale ka aru andsid, seega oli mõlema tegevus hõlmatud ka ühtsest tahtest. Seega leiab kohus, et R.P U.L-i ja U.L-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis pandi toime grupis
lg 2 p 7 järgi ning kuna R.P U.L-i on varem karistatud röövimise eest, siis on tema tegevuse kvalifikatsiooni põhjendatult lisatud ka p
Süüdistatava R.P U.L-i süü on arutatavas kuriteoepisoodis leidnud 13 tõendamist täies mahus, ta on toime pannud varguse grupis U.L-iga , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise, mistõttu on tema tegevus ka õigesti kvalifitseeritud
TSIVIILHAGI Kohtueelses menetluses on kannatanu JPV esitanud tsiviilhagi röövitud ja tagastamata asjade väärtuses summas 10425,03 krooni, sealhulgas fotokaamera Sony P200 7,2 MP maksumus 3911,65; mälukaardi maksumus 1095,26; kaamerakoti maksumus 312,93; mütsi maksumus 450 krooni, rahakoti maksumus 469,40 krooni, sularaha 900 krooni ja 10 eurot, mis vastab 156,47 kroonile, käekella GANT maksumus 3129,32 krooni. MV on esitanud tsiviilhagi varastatud ja tagastamata asjade väärtuses ja pangakontolt väljavõetud sularaha väärtuses summas 18550 krooni, millest on 1000 krooni mobiiltelefoni Samsung SGH-P310 maksumus; 100 krooni on rahakoti maksumus; 2700 krooni on hõbedast kaelaketi maksumus ja sularahas võeti pangakontolt välja 14750 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kannatanu MV on esitanud varastatud asjade väärtuse kinnituseks väljavõtte ja lepingu hõbekaelaketi ning mobiiltelefoni Samsung SGH-8310 maksumusega kohta (2 k, t.l.268-270). Kuigi varastatud rahakoti väärtuse ja kannatanult JPVilt röövitud asjade kohta ei ole vastavaid dokumente esitatud, leiab kohus, et mõlema kannatanu tsiviilhagis toodud summad on mõistlikud ning vastavad tagastamata esemete tegelikule väärtusele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et R.P U.L ja U.L on toime pannud kannatanu JPVi suhtes röövimise, seega on nad varalise kahju tekitamises süüdi, kuna tegutsesid tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, seega kuulub kannatanu nõue rahuldamisele ja tsiviilhagi tuleb süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Samuti kuulub ülaltoodud sätete alusel kannatanu MVi nõue rahuldamisele, kuid süüdistatavatelt tuleb solidaarselt välja mõista vaid summa, mis vastab kannatanu pangakontolt äravõetud rahasummale, s.o 14750 krooni, ülejäänud osa tuleb välja mõista R.P U.L-ilt, kuivõrd ei ole kohus eelnevalt tuvastanud U.L-i süüd kannatanu MVi mobiiltelefoni, rahakoti ja hõbekaelaketi varguse toimepnemises. KARISTUS
Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14 Kohus leiab, et süüdistatava R.P U.L-i karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatava U.L-i puhul loeb kohus kergendavaks asjaoluks tema kaasaitamist süüteo avastamisele ning tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolmest kuni viieteistaastase vangistuse ning
Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval R.P U.L töökoht ja alaline sissetulek. Seega on rahalise karistuse kohaldamine tema suhtes välistatud. U.L-iga on sõlmitud tähtajaline tööleping, kuid arvestades tsiviilhagide ja menetluskulude suurust ei pea kohus võimalikuks mõista talle karistuseks rahalist karistust. Seega on mõistetavaks karistuseks mõlema süüdistatavate puhul saab olla vaid vangistus. Süüdistatavate süü suurusele mõjub asjaolu, et nad on toime pannud kaks varavastast kuritegu, millega on kannatanutele tekitatud varaline kahju, samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et mõlema kuriteo toimepanemisele eelnes kannatanute ja süüdistatavate alkoholi ühine tarbimine ning selline kannatanute käitumine tingis mingil määral süüdistatavatel kurja kavatsuse tekkimise. Mõistetava karistuse eripreventsiooni kaalutlusi silmas pidades tuleb arvestada süüdistatavate isikut. R.P U.L on varem korduvalt, 6-l korral kriminaalkorras karistatud isik, viimase kohtuotsusega peeti võimalikuks asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga, kuid asendatud tundide kogusest ei ole R.P U.L teinud ühtegi. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud R.P U.L-ile nõutavat mõju ega ole mõjutanud teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb R.P U.L-i karistada reaalse karistusega ning arvestades tema süü suurust, kannatanu JPVi suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsust, leiab kohus, et mõlema kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse pikkus peab olema sanktsiooni ühe neljandiku piires. Süüdistatava U.L-i süü suurust kaaludes, tuleb lisaks eelpool mainitule arvestada sedagi, et nii röövimise kui ka varguse toimepanemisel oli tema osalus oluliselt väiksem võrreldes R.P U.L-i osalusega, mistõttu peab kohus võimalikuks jätta talle mõistetava karistuse pikkus sanktsiooni alammäära piiridesse. Kõrvutades süüdistatava U.L-i varasemate karistuste hulka tema poolt toimepandud kuritegude asjaoludega ning arvestades tema praegust korralikku elukäiku, töökoha ja legaalse sissetuleku olemasolu, leiab kohus, et U.L-i suhtes on karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamine võimalik tema karistuse kandmisest tingimisi vabastamisega ning käitumiskontrollile allutamisega. Kohtunik Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.