1-12-5598/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5598 Kohtukoosseis Paavo Randma, A.P Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.P, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu A.P määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega tunnistati A.P süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o Harju Maakohtu 22.11.2010 otsusega mõistetud karistusega, s.o 5 aasta 3 kuud 27 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja algus oli 27.02.2010 ja lõpp 23.06.
8. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31.10.2013 määrusega jäeti A.P vangistusest kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
9. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused leidis, et A.P ennetähtaega vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohast ei ole põhjendatud. 1 2.
10. Kohus märkis, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava iseloomustusest aga nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Viru Vangla ei teota kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A.P-l on mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta kestel vastavalt 52% ja 54%, mis on tähelepanuväärselt kõrge negatiivse ohtlikkuse näitaja. 2.
11. Riigikohus on kohtuotsuses 3-1-1-91-06 öelnud, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A.P on 8 korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib kolmandat korda. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et kinnipeetav ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline seadusekuulekalt käituma. Varasemalt on A.P olnud karistatud tingimisi vangistusega ja üldkasuliku tööga koos allutamise käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik, kuna isik katseajal pani toime uue kuriteo. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. 2.
12. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna A.P on näidanud oma käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meelde, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Lisaks puudub vabaduses kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Elukoht, kuhu kinnipeetav soovib ennetähtaegsel vabanemisel elama asuda, on lammutamisele kuuluvas majas, kus elamistingimused on väga halvad. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis on riskifaktoriks. A.P osales MTÜ Convictus sõltlaste tugigrupis, kuid katkestas programmi. 2.
13. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudus kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Kohus arvestas ka seda, et kinnipeetaval on vanglas viibides võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.
14. Maakohtu määruse peale esitas 06.11.2013 määruskaebuse süüdimõistetu A.P , kes palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. A.P põhistab oma taotlust järgnevalt. 3.
15. A.P on seisukohal, et kohtumäärus ei ole õiglane, tuleb tühistada ning vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega, kui kohus soovib, et ta hakkaks korralikuks. 3.
16. Kaebuse esitaja väidab, et tema ütles kogu aeg maakohtu kohtunikule, et kui kohtunik vabastab ta enne tähtaega, hakkab ta korralikuks ja tegeleb alkoholiprobleemiga. A.P leiab, et kui ta oleks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, oleks probleemide tekkides saanud pöörduda MTÜ-sse Lootuse Küla, vanema venna ning kriminaalhooldaja juurde, kes oleksid aidanud teda probleemide lahendamisel. A.P väidab, et kuna maakohus teda tingimisi enne tähtaega ei vabastanud, siis sellega ei andnud kohus kinnipeetavale võimalust hakata korralikuks ning kolmandat korda ei kavatse A.P ennetähtaegset vabanemist taotleda. 3.
17. Kaebaja leiab, et järgmisel aasta samal ajal ei soovi tema enam vabanemist, sest karistuse lõpus ei soovi A.P saada lisaks ühte aastat tingimisi ning avavangla teda ei huvita. Edaspidi ei huvita kinnipeetavat vangla poolt tehtavad ega pakutavad sotsiaalprogrammid, 2 kuna ei kavatse uuesti taotleda tingimisi enne tähtaega vabastamist. A.P väidab, et kuna maakohus teda tingimisi enne tähtaega ei vabastanud, siis kavatseb ta karistuse ärakandmise järgselt jätkata pätielu ning hakkab alkoholi tarvitama. Raha tal on ja kui puudu tuleb, lubab valida vastavad kannatanud ja nende raha kasutada alkoholi tarbimiseks. A.P lisab, et nüüdseks on nii kohtul kui ka vanglal tema üle igasugune kontroll kadunud, vabanemisel käib ta seal kus tahab, teeb mis tahab ja kellega tahab. 3.
18. A.P toob välja, et kohus leiab, et tingimisi enne tähtaega vabastamine on kui präänik tublile lapsele ehk korralik inimene lastakse siis enne tähtaega vanglast välja, kui ta ka vabaduses oskab korralik olla. Kinnipeetav leiab, et tingimisi enne tähtaega vabastamine peaks olema just neile vangidele, kellel on probleeme käitumisega, sest need vangid kujutavad peale karistuse lõppu endast ohtu kõige rohkem ühiskonnale ja neid saaks kriminaalhooldaja mõjutada korralikule eluteele astuma. Kinnipeetava puhul see rong olevat läinud. A.P leiab, et peale karistusaja lõppemist kaob kohtul tema üle igasugune kontroll ning leiab, et see on ohtlikum. Tingimisi enne tähtaega vabastamine tekitaks määruskaebuse esitajas hirmu, et ebaseadusliku käitumise korral jääb ta vahele ning peab tagasi vangi minema. Sellest tulenevalt leiab A.P , et ta tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada, kui kohus tahab, et ta korralikuks hakkaks.
19. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele kirjalikus menetluses aeg esitada oma seisukohad kuni
20. detsembrini. Seisukoha esitas A.P , kes kirjutas kriminaalhoolduse kasulikkusest ja vajalikkusest ning leidis, et kriminaalhoolduse pikkus peaks olema vähemalt 1-2 aastat, et sellega saavutada seatud eesmärki. Praegusel juhul puuduvad A.P-l oskused eluga vabaduses toime tulla ja selleks vajabki ta kriminaalhooldaja ja sotsiaaltöötaja abi, toetust ning järelevalvet. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et A.P määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A.P enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
23. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tema tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 7.
24. Arvestades kinnipeetava isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi vabanemisel ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole võimalik K. A.P tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastada. A.P on kriminaalkorras karistatud 8 korda, vanglas viibib ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks - eelnevalt pani ta toime rööve ja vargusi, käesolevat vangistust kannab ta kelmuse toimepanemise eest. Kinnipeetav ei ole katseajal täitnud kriminaalhoolduse eesmärke, pannes toime uue tahtliku kuriteo katseaja esimesel kuul. Seega ei ole varasemad karistused avaldanud positiivset eripreventiivset mõju ning läbi sellise meetme ei ole võimalik korrigeerida kinnipeetava käitumist õiguskuulekuse suunas. Kinnipeetaval on 3 kehtivat 3 distsiplinaarkaristust, sh 30 päeva aresti ametnikuga suhtlemisel solvavate väljendite ja ähvardava sisuga väljendite kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt on A.P näol tegemist isikuga, kes ei suuda vahet teha lubatud ja keelatud käitumisel, ei tea ühiskonnas kehtivaid moraali- ega õigusnorme ning kujutab oma tegevusega ohtu ühiskonnale ja iseendale. A.P varasem elukäik ei toeta samuti tema ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on alates
25. aastast toime pannud vargusi, omastamisi ja kelmusi. A.P vaimne tervis on ebastabiilne, tal esinevad psühhiaatrilised probleemid ning ta on viibinud seoses sellega Koluvere Hooldekodus. Kinnipeetava tegevuses on täheldatav õpitud abituse omandumine, kuritegude viis viitab soovile teisi isikuid ära kasutada. Samas kinnipeetav ise väidab, et teised kasutavad tema heatahtlikkust ära. Viru Vangla kirjelduse kohaselt on A.P-l küll teoreetiliselt soov muutuda, kuid väidab, et tema probleemides on süüdi ühiskond, mitte tema ise. Kinnipeetava psühhiaatriliste probleemide tõttu muutub ta kergesti vägivaldseks, tema ärevuse tase on keskmisest kõrgem ning emotsioonidest domineerib viha. A.P suhtleb küll ema ja vendadega, kuid üldine sotsiaalvõrgustik ei ole õiguskuulekat käitumist toetav. 7.
26. Ringkonnakohus on seisukohal, et puuduvad igasugused positiivsed asjaolud, mis toetaksid A.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldusteks on vabanemisel garanteeritud elukoha ja töökohta olemasolu. Kinnipeetaval puudub rahvastikuregistri andmetel eluase. Ema on nõus poega enda juurde võtma, kuid tegemist on korteriga, mis asub lammutamisele kuuluvas majas, seal on ülerahvastatus ning tarbitakse alkoholi. Tulenevalt Viru Vangla iseloomustusest on A.P-l probleeme alkoholiga – ta alahindab alkoholi mõju, ei pea probleemiks ka autoroolis olles alkoholi tarvitamist. Lisaks on A.P tarvitanud narkootikume. A.P-l puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Varasemalt on ta tegelenud juhutöödega. Seega esineb põhjendatud risk, et A.P paneb vabanemisel toime uusi kuritegusid majandusliku toimetuleku eesmärgil. 7.
27. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et A.P on võimetu seletama oma käitumist, tal puudub probleemide lahendamise oskus, ta ei mõtle tagajärgedele ja tal puuduvad realistlikud eesmärgid. Sellele viitab ka kaebaja määruskaebus, milles ta väidab ähvardavalt, et kohtu otsustusest sõltub tema edasine seaduskuulekas käitumine ning elukäik. Kaebaja viide, justkui kriminaalhooldusametnik paneb oma tegevusega kinnipeetava elu edaspidi õigele järjele, ei ole asjakohane. Kinnipeetav ise peab oma käitumise kooskõlla viima ühiskonnas kehtivate normidega, kriminaalhooldusametnik saab kinnipeetavat vaid suunata. Kuna A.P suhtub ametiisikutesse vastavalt tujule ning tal on muutustega raske kohaneda, on kaebaja väited alusetud.
28. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine eeldab veenvaid argumente, mis käesoleval juhul aga puuduvad. Samuti riivaks A.P ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet, ka ei ole kinnipeetava vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
29. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et A.P tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata ja määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma A.P Kartau 4 Aarne Sarjas