1-12-5598/10

Kriminaalasi nr. 1-12-5598 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-5598 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.E´a tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.E isikukood XXX, xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta A.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus A.E-le riigi õigusabi osutamise eest tasu 72,0 eurot. Välja mõista A.E-lt eest. kriminaalmenetluse kulud 72, 0 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi A.E ´al tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „A.E 1-12-5598 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.E tunnistati süüdi Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 27.02.2010 ja lõpp 23.06.
3. Kinnipidamisasutuses A.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Rahvastikuregis tri järgi eluase puudub, viimane registreeritud xxx xxxs, reaalselt elas ema juures ühetoalises korteris xxx kõrval (tuba 12,4 m3) ja tuttavate juures. On olnud ka xxx xxx-s. Ema korter on lammutamisele kuuluvas majas, ülerahvastatud. Seal elavad aeg-ajalt ka isiku kriminaalkorras karistatud vennad, tarbitakse alkoholi. Ema sõnul on ta nõus poja elamaasumisega enda juures, tema sõnul antud eluasemel enam alkoholi ei kuritarvitata. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Isik on töötanud mitteametlikult lühikest aega automaalrina. Automaalri oskused on omandanud töötamise käigus, vastavat tunnistust ei oma. Isik on enne esimest vangistust saanud töövõimetuspensioni, vanglast vabanemise järel alates 2007 teenis enda sõnul sissetulekut varguste, omastamiste ja kelmustega. Saadud raha kulutas baaridele, alkoholile, mängis ka kasiinos. Uuesti pensioni ei taotlenud kuna ei teadnud kuidas seda teha. Kinnipeetav alahindab alkoholi mõju mõtlemisele ja käitumisele, ei pea tarbimist probleemiks ka mitte autot juhtides. Tarvitab alkoholi, kui tekivad eluprobleemid, samas tunnistab, et alkoholijoobes vastuvõetud otsused ei ole alati adekvaatsed. Kuriteod toime pandud alkoholijoobes. 10.02.2012 alustas xxx sõltlaslastele suunatud tugigrupis, kuid 24.02.2012 katkestas programmis osalemist. Läbiviija sõnul, isik ei allu grupireeglitele ja korraldusele. Isik on pärast eelmist vanglast vabanemist aeg-ajalt tarvitanud narkootikume meeleolu tõstmiseks, seltskonnas (GHB colaga, amfetamiin enne ohtrat alkoholi tarvitamist). Süstinud ei ole, narkootikumide hankimine ei ole seotud igapäevase käitumisega. Kinnipeetav töötas perioodil 05.11.2012 -04.02.2013 Viru Vangla majandustöödel. A.E on kriminaalkorras karistatud 8 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 52 %. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 54 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kinnipeetava viimane elukoht Rahvastikuregistri andmetel oli kuni aastani xxx. Edaspidi on püsiv elukoht puudunud. A.E ei ole valla elanike registris. Kinnipeetava ema elab xxx lammutamisele kuuluvas majas, kus elamistingimused on väga halvad. Varasemalt koostatud vanglapäringu arvamuse kohaselt ei ole päritoluperekonna juurde elama asumine A.E-le soovitav, sest seal tarbiti sageli alkoholi ja käituti vägivaldselt. Nüüd kinnitas ema, et seoses kinnipeetava isa elamaasumisega mujale enam alkoholi ei kuritarvitata ja ta on nõus poja elamaasumisega oma elamispinnale. A.E vend Jxxx xxx kes elab xxx naabruses ja remondib seal perele elumaja, olevat karsklane ning nõus, et ema ja vend edaspidi tema juurde elama asuvad. Vabanemisel puudub A.E-l kindel töökoht, ta on varem töötanud juhutöödel. Püsiva töö kogemus kinnipeetaval puudub. Nii ema kui vend Jxxx Kxxx on valmis A.E peale vabastamist toetama. 2 Ema on pensionär ja vend töötab püsivalt, neil on regulaarne sissetulek. A.E on korduvalt karistatud kriminaalkorras, kuriteo laad on vaheldunud, on toime pannud ka isikuvastaseid kuritegusid. A.E ei täitnud katseajal kriminaalhoolduse eesmärke, pani toime uue tahtliku kuriteo katseaja esimesel kuul. Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi ning tema seaduserikkumised on toime pandud alkoholijoobes. A.E taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et A.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu poolt mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta kestel on vastavalt 52 % ja 54 %, mis on tähelepanuväärselt kõrge negatiivne ohtlikkuse näitaja. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A.E on 8 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest) vanglas viibib kolmandat korda. Korduvalt karistatud väärteokorras Liiklusseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt A.E oli karistatud tingimisi vangistusega ja üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uue kuriteo. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Isik on psühhiaatriliste probleemidega, on õppinud erivajadustega laste koolis olnud esimese vangistuseni Koluvere Hooldekodu patsient. Enne esimest vangistust sai töövõimetuspensioni kuid uuesti pensioni ei ole taotlenud kuna ei teadnud kuidas seda teha. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna A.E on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Varasemalt pani kriminaalhoolduse esimesel kuul toime uue tahtliku süüteo. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Elukoht, kuhu A.E soovib ennetähtaegselt vabaneda asub lammutamisele kuuluvas majas, kus elamistingimused on väga halvad. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (karistatud joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. xxx sõltlastele suunatud tugigrupis, kuid 24.02.2012 katkestas programmis osalemise. 3 Ülaltoodust võib järeldada, et A.E puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ega täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugun e veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu A.E vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4