lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav I.K , isikukood XXX, Soome Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel soome keel; elukoht xxxx; töökoht xxxx, Eesti Vabariigis ei ole karistusregistrisse kantud, kahtlustatavana kinni peetud 20.06.2020 Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 - 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.K kuud vangistust.
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli)
lg 1 alusel arvata eelvangistus 20.06.-22.06.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka. I.K ’l kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui I.K ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse 2 Vabastada I.K istungisaalis vahi alt.
MS § 244 2 lg 1 alusel kohaldada I.K suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga tähtajaga 5 (viis) aastat. Sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse alates süüdlase väljasaatmisest. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel välja mõista I.K-lt menetluskuluna sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 242,40 (kakssada nelikümmend kaks eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. I.K-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 680,40 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700026666 ning selgitus: „I.K , 1-20-4404, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kuriteo toimepanemise vahend – tsiviilkäibes keelatud elektrišokirelv (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 493 22.06.2020). CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.K-le mõistetavaks karistuseks
3
alusel arvata eelvangistuses viibimise aeg 20.06.-22.06.2020, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui I.K ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Juhindudes
MS § 2442 lg 1 mõista I.K-le lisakaristusena väljasaatmine. I.K viibib Eestis turistina, tal ei ole Eestis lähisugulasi, ta pani välisriigi kodanikuna Eestis toime isikuvastase kuriteo. Eeltoodut arvestades tuleb ta üldise turvalisuse tagamiseks riigist välja saata ja tema suhtes tuleb kohaldada 5-aastast sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki. Süüdistatav I.K on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav I.K on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. I.K-d uleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. I.K viibib Eestis turistina ning tal ei ole Eestis lähisugulasi. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks ½ sundrahast, s.o 438 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 242,40 eurot. Süüdimõistetu poolt kuuluvad hüvitamisele menetluskulud kokku summas 680,40 eurot.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kuriteo toimepanemise vahend – tsiviilkäibes keelatud elektrišokirelv. CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimikusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.