Obsah (14)

§ 314§ 230§ 436§ 414§ 410§ 173§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-11918 Tsiviilasi U. L. hagi K. G. vastu kaasomandi

§ 314¹ lg 2 alusel kättetoimetatuks 10.02.2025.

10.03.2025 kohtuistungile ilmus üksnes hageja, kes taotles asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta. Hageja selgitas, et tal on kinnistuga suur emotsionaalne seos. Kinnistut on ainsana hooldanud hageja, mis viitab suuremale emotsionaalsele seotusele. Kuna kostja on hinnanud kinnistu 1/10 osa hinna 143 euro võrra kõrgemaks kui hageja, siis nõustus hageja tasuma kostjale 3/10 kinnistu eest hüvitist 39 429 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 414

lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja taotlusel lahendab kohus käesoleva asja

§ 410kohaselt sisuliselt.

1. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja on Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr-ga xxxx) kaasomanikud. Hagejale kuulub 7/10 mõttelist osa ning kostjale 3/10 mõttelist osa kinnistust (dtl 5-6).
2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis. Üksnes erandjuhul on kohtul võimalik kaasomand jätta hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane ja esineb mõni õiglane jagamise viis (RKTKo 22.03.2023, 2-19-18329, p 11).
3. Kostja on vandeadvokaadi vahendusel esitatud vastuses märkinud, et nõustub kaasomandi lõpetamisega, kuid soovib ise saada kinnistu ainuomanikuks ning on nõus tasuma hagejale hüvitise hageja omandiosa kaotuse eest summas 92 000 eurot (dtl 39–43). Ühtlasi on kostja märkinud, et kompromissi saavutamata jätmisel kavatseb ta esitada vastuhagi alternatiivsete kaasomandi lõpetamise nõuetega (dtl 40). Enda vastuses esitas kostja hagejale kompromissipakkumise, millega hageja 26.09.2024 esitatud menetlusdokumendis ei nõustunud (dtl 48). Pooled kompromissi ei saavutanud, kuid kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamist hagis taotletust teistsugusel viisil jagamiseks kohtule ei esitanud. Ka ei ilmunud kostja 10.03.2025 toimunud kohtuistungile. Kuna kohus ei saa hagimenetluses menetleda nõudeid, mida menetlusosaline ei ole kohtusse esitanud, tuleb kohtul otsustada kaasomandi lõpetamine üksnes hageja pakutud viisil.
4. Hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja maksab kostjale vastavalt kostja kaasomandiosale hüvitise omandiõiguse kaotuse eest. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule vaid juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud, ta on nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma ning ta on ka suuteline selle kaasomanikule rahas välja maksma (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 13). Kostja ise on pakkunud hagejale tema omandikaotuse eest hüvitist summas 92 000 eurot, mis teeks kinnistu koguväärtuseks 131 428,57 eurot (dtl 42). 10.03.2025 toimund istungil nõustus hageja lähtuma kostja pakutud kinnistu väärtusest ning tasuma kostjale 3/10 suuruse kaasomandiosa omandikaotuse eest 39 429 eurot (dtl 67). Hageja on kinnitanud, et on valmis ja võimeline sellise summa kostjale tasuma (dtl 47). Kohtul ei ole saanud teatavaks asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja tasu maksta ei suuda. Kuna pooled on pidanud kinnistu väärtuseks 131 428,57 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud sellisest hinnaklassist ka lähtuda ning määrata kostjale tema omandikaotuse eest hüvitiseks 39 429 eurot. Kinnistu hagejale jätmine ei ole kohtu hinnangul ebaõiglane, kuna AÕS § 77 lg 2 lubab kaasomandi ühele kaasomanikule jätta, hageja on sellist kaasomandi jagamise viisi taotlenud ning hageja on valmis tasuma kostjale omandikaotuse eest hüvitist lähtuvalt kostja enda pakutud kinnistu väärtusest. Lisaks märgib kohus, et kostjal oli kohtumenetluses võimalus esitada vastuhagi ning taotleda kaasomandi lõpetamist mõnel muul viisil. Kohtule esitatud seisukohast nähtuvalt oli kostja sellisest võimalusest teadlik, kuid otsustas seda siiski mitte teha ning kohtuistungile mitte ilmuda. Seega pidi kostja arvestama, et kohus võib hagi rahuldada ning kaasomandi hageja taotletud viisil jagada.
5. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka muid asjaolusid, mis takistaksid hagi rahuldamist hea usu põhimõttest tulenevalt. Kinnistul elas hageja ema, kelle tütretütar on kostja (dtl 67). Kumbki pool kinnistul aga ise elanud ei ole. Kuigi mõlemal poolel on perekondlik seotud kinnistuga, ei ole tegemist sellise emotsionaalse seotusega, millele viitab Riigikohus lahendis 3-2-1-45-06 (RKTKo 09.05.2006, p 20). Viidatud lahendis on Riigikohus leidnud, et ebaõiglane oleks kaasomandit lõpetada olukorras, kus 66-aastane kaasomanik on elanud kaasomandis olevas hoones varasest lapsepõlvest alates. Kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt ei ole poolte emotsionaalne seotus kinnistuga selline, et see takistaks kaasomandi jagamisel kinnistu jätmist ühe või teise kaasomaniku ainuomandisse.
6. Hageja on taotlenud, et kinnistu ainuomanikuks kantaks kinnistusraamatusse hageja ning kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks asendataks kohtuotsusega. Kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 sätestab, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Seega tuleb kohtul kohustada kostjat vastavasisuline tahteavaldus andma, mille TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab jõustunud kohtulahend. Kuna kohus rahuldab hagi ning jätab kinnistu hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale tema kaasomandi osa väärtus, kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus kostja kohustamiseks andma tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Pooled ei ole taotlenud kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste ja vastastikuste nõuete täitmise sidumist ning vastastikust täitmist ei ole kohtul võimalik ka omaalgatuslikult kohaldada. MENETLUSKULUD 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15. Käesoleval juhul esitas hagi kaasomandi lõpetamiseks üksnes hageja ning kohus hagi ka rahuldas. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 16.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete järgi, mis koosmõjus

§ 477

lgtega 5 ja 7 tähendab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). 17.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuludeks loetakse

§ 138lg 2 kohaselt riigilõivu ja asja läbivaatamise kulusid.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kuna kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei pea kohus vajalikuks määrata kindlaks kostja menetluskulusid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tasumäär 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejat esindasid kohtumenetluses vandeadvokaat Liis Kaljuraid ja vandeadvokaadi abi Helen Hääl. Esindajate kvalifikatsiooni arvestades ei saa tunnitasumäära pidada ilmselgelt põhjendamatuks.
2. Hageja on tasunud hagi kohtusse esitamisel riigilõivu summas 420 eurot, mis kuulub hagejale hüvitamisele. Hageja õigusabikulud kokku on 4219,80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokku 19 tundi ja 19 minutit. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on dokumentide sisu ja mahtu ning menetluse asjaolusid arvestades osaliselt põhjendamatud. Kohus arvestab menetlustoimingutele kulunud aega muuhulgas menetluse sisu ja keerukust arvestades.
3. Hagiavaldus on esimene dokument, mille koostamise kulud loetakse esindaja kuludeks ning mille hüvitamist saab esindaja nõuda

menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Pärsimägi/

I komm vlj, § 144, 3.2.7). Kohus peab küll põhjendatuks kliendi esitatud materjalidega tutvumist, kuid mitte kohtuvälisele vaidlusele kulunud aega. Hagiavalduse sisu, mahtu ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg, mis ületab kahte ja poolt tundi põhjendamatu. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, milles on seisnenud 22.08.2023 märgitud hagiavalduse täiendamine ja lisade komplekteerimine. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada märgitud ajakulu hagiavalduse koostamise sisse. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulud saab kohus teiselt menetlusosaliselt välja mõista juhul, kui menetlusosalise lepingulise esindaja kulud nähtuvad kohtutoimikust või on toiminguga loogiliselt seostatavad. Kohtule jääb arusaamatuks, milles on seisnenud 21.09.2023 toimunud õigusliku olukorra täiendav analüüs ning 22.09.2023 toimunud kirjavahetus kliendiga. Ka ei pea kohus täielikult põhjendatuks kostja vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud aega. Kostja vastuse sisu arvestades ei pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aega rohkem kui kahte ja poolt tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks 21.11.2024 ega 28.11.2024 materjalidega tutvumisele kulunud aega, kuna viimasest hageja seisukohast alates ei olnud kohtule uusi menetlusdokumente tutvumiseks esitatud. Ajakulu ei ole põhjendatud ka olukorras, kus hageja on otsustanud võtta endale lisaks teise esindaja. Kohtuistung kestis ligikaudu poolteist tundi, kuid koos kohtuistungiks ettevalmistusega ei pea kohus sellele põhjendatud ajakuluks menetluse sisu arvestades rohkem kui 3 tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega täies ulatuses. Kuna menetluskulude nimekirja on kohtule esitanud kvalifikatsiooni omav esindaja, on tegemist pigem rutiinse ja tavapärase taotlusega, millele ei peaks kuluma aega rohkem kui 30 minutit. Kokkuvõtvalt peab kohus põhjendatud ajakulukus 11 tundi, millest 2023. aastal kulunud aeg on 2 tundi ja 40 minutit, 2024. aastal kulunud aeg 4 tundi ja 25 minutit ning 2025. aastal 3 tundi ja 55 minutit. Kuna hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kuna 2023. aastal oli käibemaksumäär 20%, on hagejale 2023. aastal osutatud õigusabikulud kokku 576 eurot (2 h ja 40 min x 180 eurot + 20% käibemaks). 2024. aastal ja 2025. aastal osutati hagejale õigusabi käibemaksumääraga 22%, mistõttu on hagejale neil aastail osutatud õigusabikulu kokku 1830 eurot (8 h ja 20 min x 180 eurot + 22% käibemaks). 21. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2406 eurot. 22. Hageja hagiavalduses esitatut taotluse ning

§ 177

lg 4 kohaselt tuleb kostjalt mõista välja ka viivis hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik