Obsah (6)

§ 405§ 637§ 231§ 162§ 138§ 124

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-24-144283 Hagi ese T

§ 405lg 1 p 7 kohaselt Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi.

1. Mõista kostjalt, Erisisustus OÜ-lt hageja, TopTeam OÜ kasuks välja põhivõlg summas 1700,32 eurot.
2. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
3. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud summas 315 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lõikega 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 637lg 21).

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Hageja esitas 19.01.2025 hagiavalduse kostjalt 1700,32 euro välja mõistmiseks. Hageja nõue põhineb asjaolul, et hageja teostas kostjale ajavahemikus 01.08.202330.12.2023 mööblipaigaldusteenuseid Saaremaa Hariduse Gümnaasiumis ning kostja on jätnud tööde eest osaliselt tasumata.
2. Kostja on 09.02.2025 esitanud kahe ja poole tunnise vahega kaks hagivastust, mis asuvad vastavalt digitaaltoimiku lehel (dtl) 190 ja
3. Esimeses vastuses võtab kostja hagi õigeks põhinõude osas ning vaidleb vastu üksnes viivisnõudele. Hilisemas vastuses vaidleb vastu kogu nõudele, kuid jääb oma vastuväidetes sedavõrd üldsõnaliseks, et kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta kostja vastuväidete põhjendatuse osas. Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 194) ei ole kostja oma vastuväiteid täpsustanud ega oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ja teavitas menetlusosalisi sellest 20.01.2025 menetlusse võtmise määruses (dtl 183). Kohus hoiatas 20.01.2025 koostatud menetlusse võtmise määruse sisupunktis 3, et kui teise poole faktiväitega ei nõustuta, tuleb selle kohta esitada selgesõnaline ja põhjendatud vastuväide. Selle tegemata jätmisel eeldatakse faktiväite omaksvõttu (

§ 231lg 4).

Üldsõnaline avaldus teise poole väidetega mittenõustumise kohta pole piisav. Lepingu olemasolu ja selle tingimused Kohus loeb hagi lisadega 1 kuni 4 (dtl 142 kuni 145) tõendatuks hageja väite selle kohta, et kostja tellis ajavahemikus 01.08.2023-30.12.2023 hagejalt mööblipaigaldusteenuseid (dtl 138 p 1). Kohus loeb hagi lisadega 5 kuni 8 (dtl 146 kuni 149) tõendatuks, et hageja teostatud tööde kokkulepitud maksumus oli 2125,40 eurot. Viimati nimetatud summa kohta hageja poolt pakutud maksegraafikule on kostja vastanud, vaidlustamata võlgnetava summa suurust. Kuna kostja ei ole eelnimetatud asjaolusid selgesõnaliselt vaidlustanud ning nende vaidlustamise tahe ei nähtu kostja muudest avaldustest, siis loeb kohus need asjaolud

§ 231lg 4 alusel kostja poolt omaks võetuks.

Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Vaidlus puudub tehtavates töödes, nende maksumuses ja tööde valmimises. Poolte kohustuste täitmine Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitusele oma etteheiteid hageja teostatud tööde kvaliteedile esitanud. Sellest järeldab kohus, et kostjal ei ole vastuväiteid sellele, et hageja on teinud hageja nõude aluseks olevad tööd valmis. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtu hinnangul on hageja lepingust tulenevaid kohustusi täinud kohaselt ja töö valmis teinud, kuivõrd kostja ei ole ei menetluse eelselt, ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi väidet tööde puuduste kohta ega selle kohta, et mõni osa tööst oleks lõpetamata ning on nõustunud arvetega ja lubanud nende tasumist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1700,32 eurot. Menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hageja nõude täielikult, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 eurot (dtl 206).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, muu hulgas riigilõiv (

§ 138lg 2).

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 124kohaselt 1700,32 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks riigilõivu summas 315 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik