Obsah (8)

§ 88§ 91§ 100§ 95§ 105§ 5§ 28§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumis

§ 88lg 1 p 3 alusel.

5. Tuvastada, et E. H. ja Massiva Husfabrik OÜ vahel xxxx sõlmitud tööleping nr xxxx lõppes

§ 91lg 2 p 2 alusel 16.02.2023.

1. Jätta rahuldamata hageja nõue, milles hageja palub kanda sisse töötamise registrisse töölepingu lõpetamise kohta.
2. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt E. H. kasuks hüvitis

§ 100lg 4 alusel summas 4064,25 eurot (bruto).

1. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
3. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Selleks tuleb hagejal esitada kohtule detailne menetluskulude nimekiri menetluskulude koosseisuga 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise 2-23-8117 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
4. Harju Maakohus võttis 01.08.2023 määrusega menetlusse E. H. hagiavalduse TimberPrefab OÜ (endise nimega Massiva Husfabrik OÜ) vastu järgmiste nõuetega: - Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks töötasu, ajavahemiku 01.11.2022 kuni 16.02.2023 eest, kokku summas 7 244,16 eurot. - Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks puhkusehüvitis, ajavahemiku xxxx kuni 16.02.2023 eest, 12,96 kalendripäeva eest, summas 883,74 eurot. - Tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus

§ 88lg 1 p 3 alusel 16.02.2023.

- Tuvastada, et xxxx sõlmitud tööleping lõppes

§ 91lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 ja teha vastavad kanded töötamise registris.

- Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis

§ 100lg 4 alusel, töötaja kolme kuu keskmine töötasu, summas 6 096,38 eurot.

- Poolte õigusabikulud jätta kostja kanda.

1. Hagiavalduse kohaselt asus E. H. Massiva Husfabrik OÜ-s tööle alates xxxx tähtajatu töölepingu alusel, täistööajaga, palgaga 11,76 eurot tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus, hiljemalt
2. kuupäeval, eelmise kuu eest (dtl 19-23). 15.02.2023 tööandja kutsus kokku töökollektiivi ja andis teada, et tööd ei ole ja saatis töötajad koju. Kuna tööandjal oli palga võlgnevus töötaja ees, siis 16.02.2023 kell 12.57 saatis töötaja kirjalikult tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse

§ 91lg 2 p 2 alusel.

16.02.2023 kell 23.55. tööandja saatis töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt kostja lõpetas töölepingu põhjusel, et töötaja ei ilmunud tööle (dtl 17). Töötaja hinnangul on töölepingu ülesütlemine tühine, sest tööandja ei saa lõpetada töölepingut, mis oli juba töötaja poolt lõpetatud (Riigikohtu lahend 3-2-1-116-12 p 12) ning valides töölepingu lõpetamise alusena

§ 88lg 1 p 3 tööandja ei järginud eelneva hoiatuse kohustust.

Töölepingu lõppemisel 16.02.2023 jättis tööandja töötajale tasumata puhkusehüvitise ajavahemiku xxxx kuni 16.02.2023 eest, 12,96 kalendripäeva eest, 883,74 eurot (12,96 kalendripäeva x 68,19 eurot keskmine päevatasu). Tööandja on jätnud tasumata töötasu 2022 novembri kuu eest 2 069,76 eurot (176 tundi x 11,76 eurot tund), detsembri kuu eest 1 975,68 eurot (168 töötundi x 11,76 eurot tund) ja 2023 jaanuari kuu eest 2 069,76 eurot (176 töötundi x 11,76 eurot tund), veebruari kuu eest 1 128,96 eurot (01.02-16.02) (96 töötundi x 11,76 eurot tund). Kuna tööleping lõppes

§ 91

lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 (tööandja pole vaidlustanud töötaja poolset töölepingu ülesütlemist töövaidlusorganis), siis on töötajal õigus hüvitisele

§ 100

lg 4 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, 6 096,38 eurot (2032,13 eurot x 3). 3. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et 16.02.2023 kell 09.11 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse, 2 2-23-8117 millega ütles töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtajata üles

§ 91

lg 2 p 2 alusel ning nõustub, et tööandja ei saanud peale hageja poolset töölepingu lõpetamist töölepingut lõpetada. Kostja nõustub, et kohustus hagejale tasuma perioodi november 2022 kuni veebruar 2023 eest töötasu 7244,16 eurot, kuid hageja ei arvesta, et kostja on teinud hagejale väljamakseid 3352,31 euro ulatuses; 19.12.2022 1052,31 eurot, 15.01.2023 1500 eurot ja 21.02.2023 800 eurot (dtl 108). 3352,31 eurot netos moodustab 4346,88 eurot brutos (dtl 109). Seega on töötasu võlgnevuse summaks 2898,28 eurot. 4. Hageja nõuab kostjalt hüvitise

§ 100

lg 4 alusel kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 6096,38 eurot bruto summas. Seega 6096,38 / 3 = 2032,12 eur/kuu. 5. Kostja ei nõustu hageja

§ 100

lg 4 järgse nõude suurusega, sest poolte tööõiguslikud suhted kestsid peaaegu kuus kuud ajavahemikus september 2022 – veebruar

1. Arvestades nii lühikest õigusliku suhet poolte vahel ja seda, et hageja töötasu kokku moodustas 6096,38 eurot ei ole hüvitise suurus mõistlik maksimaalset seadusega võimaldatud suuruses. Hüvitise suuruse otsustamisel palub kostja kohtul võtta arvesse ka kostja rasket majandusliku olukorda (dtl 110-112). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lgte 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - E. H. asus TimberPrefab OÜ-s (endise nimega Massiva Husfabrik OÜ) tööle alates xxxx tähtajatu töölepingu alusel, täistööajaga (dtl 19). - Poolte kokkuleppel oli töötasu suuruseks 11,76 eurot tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus, hiljemalt
5. kuupäeval, eelmise kuu eest (dtl 20). - Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles 16.02.2023 kell 12.57

§ 91lg 2 p 2 alusel (dtl 15).

- Töölepingu lõppemisel 16.02.2023 jättis tööandja töötajale tasumata puhkusehüvitise ajavahemiku xxxx kuni 16.02.2023 eest, 12,96 kalendripäeva eest, 883,74 eurot. - Kostja kohustus hagejale tasuma töötasu 2022 novembrist kuni 2023 veebruarini 7244,16 eurot. 9. Hageja palub hagiavalduse resolutsiooni p-des 3 ja 4 kohtul tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus

§ 88

lg 1 p 3 alusel 16.02.2023 ning tuvastada, et xxxx sõlmitud tööleping lõppes

§ 91lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 ja teha vastavad kanded töötamise registris.

Kostja on kostja vastuses märkinud, et 06.02.2023 kell 09.11 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtajata üles

§ 91lg 2 p 2 alusel.

16.02.2023 kell 23.55 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingu erakorraliselt üles

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Hageja hagiavaldusega taotleb kohtul tuvastada 3 2-23-8117 16.02.2023.a hageja poolset töölepingu ülesütlemist tühisena seoses sellega, et kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud töölepingu erakorralise üles ütlemise soovist, lisaks sellele põhjusel, et ei saa lõpetada töölepingut, mis oli juba hageja poolt lõpetatud. Tõepoolest Riigikohtu poolt 22.04.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14 tehtud lahendi punktis 17 märgib Riigikohus, et: „Lõppenud töölepingut ei ole teisel poolel enam võimalik üles öelda“. Kuivõrd tööleping oli juba lõppenud hageja enda ülesütlemisavalduse alusel, seega ei olnud õiguslikult võimalik töölepingu teist korda lõpetada kostja poolt. Sellest tulenevalt kostja kinnitab, et ei näe õigusliku perspektiivi vastu vaielda hageja hagiavalduse resolutsiooni punktides 3 ja 4 toodud nõuetele. Töölepingu seaduse (

§ 95

lg 1) esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Töötaja on töölepingu üles öelnud 16.02.2023

§ 91

g 2 p 2 alusel, kuna tööandja rikkus töölepingu punkti 4.3 (Tööandja töötasu maksmise kohustus).

§ 105

lg 1 järgi peab kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Tööandja ei ole töötaja poolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Eelnevast tulenevalt lõppes tööleping kehtivalt

§ 91lg 2 p 2 alusel 16.02.2023.

Riigikohtu poolt 22.04.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14 tehtud lahendi punktis 17 märgib Riigikohus: „Lõppenud töölepingut ei ole teisel poolel enam võimalik üles öelda (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 12)“. Eelnevast tulenevalt ei olnud õiguslikult võimalik töölepingut teist korda lõpetada kostja poolt. Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hageja nõude tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus

§ 88

lg 1 p 3 alusel 16.02.2023 ning nõude tuvastada, et xxxx sõlmitud tööleping lõppes

§ 91lg 2 p 2 alusel 16.02.2023.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude, milles hageja palub kanda sisse töötamise registrisse töölepingu lõpetamise kohta. Kohus märgib, et TVK-l on tulenevalt TVLS §-st 63 pädevus kanda otsuseid töötamise registrisse. Maakohtul sellist pädevust ei ole. Töötajal on endal võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda EMTA poole, kus tehakse otsuse alusel kanded. Selliste kannete tegemiseks võib töötajal olla tuvastusnõuete esitamiseks õiguslik huvi, et kohus tuvastaks kohtuotsuse resolutsioonis töölepingu alguse ja lõpu kuupäeva ning lõppemise aluse (Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-5841). Kohus jätab esitatud nõude rahuldamata õigusliku aluse puudumise tõttu. 10. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu ajavahemiku 01.11.2022 kuni 16.02.2023 eest kokku summas 7 244,16 eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt on tööandja on jätnud tasumata töötasu 2022 novembri kuu eest summas 2 069,76 eur (176 tundi x 11,76 eur tund), detsembri kuu eest summas 1 975,68 eur (168 töötundi x 11,76 eur tund) ja 2023 jaanuari kuu eest summas 2 069,76 eur (176 töötundi x 11,76 eur tund), veebruari kuu eest summas 1 128,96 eur (01.02-16.02) (96 töötundi x 11,76 eur tund), mille tasumise kohustus lasus tööandjal, sest

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. Hageja saamata jäänud töötasu nõude rahuldamise õiguslikuks eelduseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Töölepingu seaduse (

) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.

§ 28

lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kohustus hagejale tasuma töötasu 2022 novembrist kuni 2023 veebruarini 7244,16 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on töötasu võlgnevus hageja nõudest väiksem. Kostja on töötasu tasumise osas esitanud tõendina konto väljavõtte (dtl 108), millest 4 2-23-8117 nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 19.12.2022 selgitusega töötasu summas 1052,31 eurot, 15.01.2023 selgitusega töötasu summas 1500,00 eurot ja 21.02.2023 selgitusega töötasu summas 800,00 eurot. Seega on kostja teinud hagejale väljamakseid summas 3352,31 eurot (neto), mis moodustab 4346,88 eurot bruto summas (dtl 109). Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd tööandja pidi töötajale ajavahemikul 01.11.202216.02.2023 tasuma töötasu kokku summas 7 244,16 eurot (bruto) ning tõendamist on leidnud töötasu tasumine summas 4346,88 eurot (bruto), on töötaja saamata jäänud töötasu suuruseks 2897,28 eurot (bruto). 11. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 12,96 kalendripäeva eest, 883,74 eurot (bruto).

§ 71

järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hagiavalduse kohaselt jättis tööandja töölepingu lõppemisel 16.02.2023 tasumata töötajale puhkusehüvitise

§ 71

alusel, ajavahemiku xxxx kuni 16.02.2023 eest, 12,96 kalendripäeva eest, summas 883,74 eurot (12,96 kalendripäeva x 68,19 eurot keskmine päevatasu). Kostja ei ole puhkusehüvitise tasumata jätmise ega selle suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab esitatud nõuet põhjendatuks ning rahuldab puhkusehüvitise hageja poolt taotletud ulatuses. 12. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise

§ 100

lg 4 alusel 6096,38 eurot (bruto).

§ 100

lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et tööleping poolte vahel on lõppenud

§ 91

lg 2 p 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu, seega on töötaja hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja hinnangul tuleks nimetatud hüvitist vähendada, kuivõrd poolte tööõiguslikud suhted kestsid peaaegu kuus kuud ning hüvitise suuruse otsustamisel palub kostja kohtul võtta arvesse ka kostja rasket majandusliku olukorda. Kohus peab ülesütlemise asjaolusid ja töösuhte kestust (ligikaudu 6 kuud) arvestades põhjendatuks hüvitise suurust summas 4064,25 eurot (bruto), mis vastab töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurusele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
2. Kohus määras 05.02.2025 menetlusdokumendis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus märkis, et nimekirjas peab olema detailselt näidatud kulude koosseis. Menetluskulude nimekiri peab olema koostatud selliselt, et selle alusel on kohtul võimalik veenduda kulude vajalikkuses ja põhjendatuses. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole 5 2-23-8117 käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). 21.02.2025 teatas hageja, et hageja kohtukulude suuruseks on 637,8 eurot. Kuivõrd hageja jättis esitamata menetluskulude nimekirja, milles oleks näidatud menetluskulude koosseis, ei ole kohtul võimalik veenduda menetluskulude vajalikkuses ega põhjendatuses. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Selleks tuleb hagejal esitada kohtule detailne menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kostja menetluskulude hüvitamist tähtaegselt ei taotlenud.
3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 6